← Eesti

2-25-3525/14

KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-3525 Tsiviilasi L.T. hagi V. F.-i vastu abielu lahutamise nõudes Menet

) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama.

§ 67

lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

§ 63

kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 66

p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

  1. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  2. Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud XXX Pärnu Maavalitsuses. Kohus jõudis hageja ja kostja esitatu põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam alates vähemalt jaanuar 2025 ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta. Hageja on kategooriliselt lepituse vastu. Kostja vaidles küll abielulahutusele vastu ning soovis lepitust, kuid kostja vastuväidetest nii kirjalikult esitatust kui istungil avaldatust loeb kohus välja, et kostja ei soovi abielu lahutada just sellel põhjusel, et ühisvara on jagamata. Kohtu hinnangul ei takista vastav asjaolu abielu lahutamist. Hageja on pakkunud kostjale istungil kohtuväliselt lahendada vara jagamine, kui see ei õnnestu, on kostjal õigus ühisvara jagamiseks esitada kohtusse eraldi hagiavaldus.
  3. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus üks abikaasa avaldab kindlat soovi abielu lahutada, on avaldanud, et tal on kadunud abikaasa vastu igasugune austus ja armastus, ei ole menetluse 2-25-3525 peatamine ja lepitusmenetlusse suunamine mõistlik ega kohane. Kohus ei näe antud asjas ilmseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks kohus järeldada, et abielu oleks võimalik säilitada. Seega, lähtudes eelnevast, tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Menetluskulud
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
  5. Hageja ei ole taotlenud õigusabikulude hüvitamist, küll on taotlenud riigilõivu väljamõistmist kostjalt. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei näe aluseid kõrvale kalduda TsMS § 164 lg 1 sätestatust ja jätta riigilõiv kostja kanda. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.