← Eesti

2-25-6220/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-25-6220 Kohtuasi F.Z-i hagi I.G vastu isaduse vaidlustamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja F.Z (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kostja I.G (isikukood XXX RESOLUTSIOON
  2. Jätta menetlusse võtmata F.Z-i hagi I.G vastu isaduse vaidlustamiseks.
  3. Jätta menetluskulud F.Z-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
  4. F.Z (hageja) esitas
  5. aprillil 2025 Tartu Maakohtule hagi I.G vaidlustamiseks. (kostja) vastu isaduse 1

(3)
  1. Kohus jättis
  2. aprilli 2025 kohtumäärusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks kohustus hageja esitama kohtule menetlusdokumendi, millest nähtub hageja selgelt väljendatud nõuded (hagi ese) ja hagi aluseks olevad asjaolud (hagi alus) ning tasuma hagilt täiendava riigilõivu 410 eurot. Puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus
  3. mail
  5. Hageja esitas kohtule vastuse
  6. mail
  7. Hageja palub tuvastada, et kostja ei põlvne hagejast. Hageja teab alates
  8. aastast, et ta ei ole lapse isa. KOHTU SEISUKOHT
  9. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.
  10. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 sätestab, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Riigikohus on PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja puhul selgitanud, et tegemist on nõuet lõpetava tähtajaga. See tähendab, et nõuet lõpetava tähtaja möödumisel kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada (Riigikohtu 24.10.2012 otsus asjas 3-2-1-111-12, p 19). Kohus selgitas hagejale eeltoodut
  11. aprilli 2025 kohtumääruses. PKS § 93 lg 1 mõttes hakkab isaduse vaidlustamise tähtaeg kulgema ajast, mil isik saab teada asjaoludest, mille alusel peaks igal mõistlikul isikul tekkima põhjendatud kahtlus isaduses, st kui isik ise arvab, et isaduse kanne võib suure tõenäosusega olla ebaõige (Riigikohtu 16.02.2011 otsus asjas nr 3-2-1-164-10, p 14 ). Hageja on kohtule avaldanud, et ta teab alates
  12. aastast, et ta ei ole kostja isa. Järelikult hakkas isaduse vaidlustamise üheaastane tähtaeg kulgema
  13. aastal alates lapse sünnist, s.o alates 13.12.
  14. Hageja esitas hagi kohtule
  15. aastal. Selleks ajaks on PKS § 93 lg-s 1 sätestatud üheaastane tähtaeg möödunud. Tegemist on nõuet lõpetava tähtajaga, mis tähendab, et isik kaotab aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada. Seega on hageja käesolevaks ajaks kaotanud õiguse kohtus isadust vaidlustada, kuna PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on möödunud. Seda ei väära ka asjaolu, et hageja ei pruugi olla lapse bioloogiline isa (Riigikohtu 12.01.2022 määrus asjas nr 2-19-1719/87, p 13). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hageja on minetanud isaduse vaidlustamise õiguse, mistõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2
(3)
  1. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  2. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.