KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karolin Soo Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2025, Tallinn Haldusasja number Menetlusosalised ja nende esindajad 3-24-2475 H.Q k

) tuginevalt – 23.04.2025 (12 tk), 24.04.2025 (7 tk), 27.04.2025 (5 tk), 28.04.2025 (12 tk).

1. 29.04.2025 määrusega otsustas kohus jätta kaebaja 22.04.2025 (22 tk), 21.04.2025 (21 tk), 14.04.2025 (7tk), 13.04.2025 (8 tk), 12.04.2025 5 tk), 11.04.2025 (4 tk), 10.04.2025 (7 tk), 09.04.2025 (9 tk), 08.04.2025 (4tk), 07.04.2025 (6 tk), 06.04.2025, 03.04.2025, 02.04.2025 (2tk), 31.03.2025 (2 tk), 28.03.2025, 10.03.2025 (4tk) avaldused läbi vaatamata. Ühtlasi otsustas kohus jätta kaebaja 28.04.2024 (12 tk), 27.04.2025 (5 tk), 24.04.2025 (7 tk), 23.04.2025 (12 tk) avaldused läbi vaatamata. Kohus hoiatas kaebajat, et järgnevate halduskohtumenetluse seadustiku nõuetele mitte vastavate avalduste esitamisel käsitleb kohus avalduste esitamist kuritarvitusena ja kaalub kaebuse läbi vaatamata jätmist.
2. Alates 28.05.2025 on kaebaja jätkuvalt esitanud kohtule avaldusi, mis ei vasta kohtu poolt antud juhistele halduskohtumenetluse seadustikule tuginevalt – 28.05.2025 (3 tk), 29.05.2025 (10 tk), 30.05.2025 (10 tk), 02.06.2025 (18 tk), 03.06.2025 (18 tk). KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus on kaebajale korduvalt selgitanud (12.11.2024, 28.01.2025, 22.04.2025, 29.04.2025), et kohtule esitatud vastus või avaldus peab olema lühike, selge ja ühemõtteline ega tohi sisaldada informatsiooni, mis ei ole kaebuse seisukohast asjakohane.
4. Kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud (

§ 151lg 2 p 1).

Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (

§ 121lg 2 p 22).

3.

§ 121

lõike 2 punkti 2² alusel kaebuse tagastamiseks peab olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust: 1) kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning 2) kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

1. Olukorras, kus kaebaja esitab kohtule väga suurel hulgal arusaamatuid avaldusi kohtu korduvatest selgitustest ja avalduste läbi vaatamata jätmisest hoolimata, on kohtu hinnangul tegemist kaebeõiguse olulise kuritarvitamisega, kuna kaebaja eesmärgiks ei ole mingilgi viisil esitada seisukohti kaebuse või selle nõuete osas, vaid koormata kohtutoimikut ja takistada kohtu tööd asja viivitamata lahendamisel. Kohus rõhutab, et tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja kogenematusest kohtuga suhtlemisel esitab rohkearvulisi avaldusi, mis ei ole asjaga seotud, vaid tegemist on tahtlikult arusaamatute ja seosetuid tekste sisaldavate avaldustega, mis koormavad kohtuasja toimikut ja mille läbi vaatamine võtab kohtult märkimisväärse ajakulu. Kaebaja poolt vahemikus 28.05.2025 kuni 03.06.2025 esitatud avalduste lehekülgede hulk on seejuures ca 1000 (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 3418-4578). Kohus juhib tähelepanu, et avaldustes ei ole arusaadavat sisu, vaid need sisaldavat seosetud lause-, tähe- ja numbrikombinatsiooni ühes viidetega erinevatele isikutele, kelle seos menetlusse võetud kaebusega ei ole samuti äratuntav.
2. Kohus juhib tähelepanu, et kaebaja riigi õigusabi taotlus on lahenduse leidnud ning ka Ringkonnakohus on määruskaebemenetluses (27.12.2024) nõustunud, et tegelikkuses kaebaja 2 3-24-2475 suudab ennast arusaadavalt väljendada. Kohtu hinnangul nähtub kaebaja esitatud rohkearvulistest arusaamatutest avaldustest selgelt, et kaebaja eesmärgiks ei ole kohtu poolt menetlusse võetud kaebuse osas täiendavate seisukohtade või taotluste esitamine, vaid tegemist on teadliku kohtu töö koormamisega ja takistamisega käesolevas haldusasjas.
3. Kohtu menetluses on 28.01.2025 määrusega menetlusse võetud kaebus Tartu Vangla vastus kahjunõude episoodides 1-4 ja 6-10 (28.01.2025 määruse p 4 toodud asjaoludel). Kuigi üksikvangistusega, sellega kaasnevate piirangutega ja kambritingimustega seotud õiguste riivet (PS § 18 ja § 28) ning ka videojälgimisega seotud õiguste (PS § 26 ja 19) riivet on kohtupraktikas üldjuhul peetud intensiivseks riiveks, siis ei tulene sellest, et konkreetse kaebaja käitumist ja asjaolusid arvestades ei võiks kohus asuda vastupidisele seisukohale ning leida, et riive on väheintensiivne. Kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivsust ei tule kohtu arvates hinnata abstraktselt lähtudes üksnes riivatavas põhiõigusest, vaid konkreetse kaasuse asjaolusid silmas pidades. Praegusel juhul ei ole kaebaja tahe suunatud läbi kohtumenetluse oma võimalike õiguste rikkumise tuvastamisele ja vastavalt hüvitise saamisele, vaid selgelt käesoleva kohtuasja menetlemise keerukamaks muutmisele ja takistamisele. Seda arvestades ei saa kaebaja kaebusega kaitstavate õiguste riivet kuigi intensiivseks, sest kaebaja mitte ükski eelnimetatud seisukoht ei ole suunatud selle riive kaalu põhjendamisele.
4. Ühtlasi ei ole hetkel tegemist olukorraga, kus kaebus oleks suunatud kehtiva üksikvangistuse või videovalve katkestamisele, vaid eelkõige rahalisele hüvitisele võimalike juba toimunud õiguste rikkumise eest (PS § 25). Kuigi eitada ei saa, et üksikvangistuse ja selle tingimuste õigusvastasuse ning videojälgimise õigusvastasuse tuvastamine kui kahjunõude rahuldamise eeldus võib omada kaebaja õigustele ka edasiulatuvalt kasulikku ja võimalikke õigusrikkumisi ärahoidvat mõju, arvestab kohus ka Tartu Vangla vastust kaebusele. Johtuvalt on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus kaebuse eduväljavaated on pigem kasinad, mis samuti kinnitab kaebusega kaitstavate õiguste vähest intensiivsust. Sealjuures arvestab kohus, et kaebaja ei ole omale tervisekahju tekkimist ka ise sisuliselt põhjendanud, kuigi tal on olnud võimalus kohtuga läbivalt suhelda. Asja juurde seni esitatud
5. aasta terviseandmets (dtl 265-269) ei viita samuti miski ilmselgelt kahju tekkimisele.
6. Kokkuvõttes tuleb kaebus menetlusse võetud nõuetes kaebajale

§ 121

lg 2 p 2 2 alusel tagastada, kuna kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (

§ 121lg 2 p 22).

9.

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 3