← Eesti

1-25-602/34

Obsah (7)§ 309§ 310§ 422§ 181§ 175§ 273§ 182

1-25-602 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2025, Paide Kriminaalasja number 1-25-602 (23263050481) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistu

§ 309

lg 2, § 310 lg 2, § 311, § 312, § 314, § 181 lg 1, § 273 lg 4, § 422 lg 1 kohus otsustas:

  1. Õigeks mõista Janok Pihle süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi.
  2. Jätta läbi vaatamata kannatanu Y.L-i tsiviilhagi Janok Pihle vastu kuriteoga tekitatud 2 varalise kahju 6000 eurot hüvitamise nõudes.
  3. Jätta riigi kanda riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 1547,21 eurot; kannatanu riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud 1732,40 eurot ning tunnistaja sõidukulu 125,67 eurot.
  4. Välja mõista riigi kasuks advokaat Eve Jundaselt tunnistaja sõidukulu 119,11 eurot (tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  5. Maksekorralduse selgitusse lisada: kriminaalasja number, menetluskulud, isiku nimi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  6. Kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt ja tühistada käsutamise keelumärge ning tagastada Janok Pihlele Pärnu Maakohtu 4.4.2024 määrusega kriminaalasjas nr 1-242015 tsiviilhagi tagamiseks arestitud sõiduk Jeep Grand Cherokee (registreerimismärk x; VIN-kood X).
  7. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele.
  8. Jõustunud kohtuotsus edastada PPA-le ja Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Janok Pihlet süüdistatakse selles, et tema: - ajavahemikul 22.04.2022 kuni 06.09.2023 Järvamaal X linnas Y.L (isikukood XXX) isikuandmeid ja elektroonilist identiteeti kasutades, pani toime Y.L-i suhtes omastamise teo, kus Janok Pihle kätte oli liikumispuudega Y.L usaldanud oma SEB pangakaardi koos pin koodiga kaupluses toiduainete ostu eest tasumiseks, ent sularaha väljavõtmine oli talle lubatud vaid ühel korral – küttepuude ostuks minev summa, ent Janok Pihle on võtnud välja sularaha Y.L poolt lubamatuid summasid SEB kontolt EE441010011685842222 alljärgnevalt: - 22.04.2022 3500.- eurot Pärnu mnt 63/65 automaadist (millest 600 eurot oli lubatud võtta küttepuude ostuks) - 23.04.2022 2500.- eurot Pärnu mnt 63/65 automaadist - 22.06.2022 600.- eurot Pärnu mnt 63/65 automaadist - 02.08.2022 50.- eurot Pärnu mnt 63/65 automaadist - 05.08.2022 500.- eurot Pärnu mnt 63/65 automaadist - 06.09.2022 100.- eurot Pärnu mnt 63/65 automaadist 3 Kokku on Janok Pihle omastanud Y.L rahalisi vahendeid 6650 euro suuruses summas, kasutades seda enda igapäevasteks kulutusteks. Isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega pani Janok Pihle toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu loobus täpsustatud tsiviilhagiavalduses (tlk 29-31) augustis ja septembris 2022 väljavõetud summade nõudmisest süüdistatavalt, avaldades, et ei mäleta sündmusi ja asjaolusid, mis seondusid nende summade väljavõtmisega. Sellest tulenevalt prokurör vähendas süüdistuse mahtu ja loobus J. Pihlele esitatud süüdistusest osas, milles talle heideti ette lubamatute summade väljavõtmist Pärnu mnt 63/65 automaadist 2.8.2022 50 eurot, 5.8.2022 500 eurot ja 6.9.2022 100 eurot. KOHTU SEISUKOHT
  9. KarS § 201 objektiivse koosseisu järgi on omastamisena vaadeldav see, kui isik, kellele arvelduskontol olev raha on usaldatud (s.t isik, kellel on arvelduskonto omaniku nõusolek juurdepääsuks arvelduskontole ja sellel oleva raha käsutamiseks), võtab pangakontolt välja sularaha, milleks teda volitatud ei ole, pöörates vara enda või kolmanda isiku kasuks.
  10. Süüdistatav J. Pihle end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Ta on tunnistanud, et Y.L usaldas talle oma pangakaarti, et ta sularaha välja võtaks, kuid enda kasuks ei ole ta Y.L-i rahalisi vahendeid pööranud. Kannatanuga olid suusõnalised kokkulepped, alati kui kannatanu pangakaardiga kannatanu soovil toimetas, viis selle kohta kannatanule ka paberi, pangaväljavõtte.
  11. Kohtus on ütlusi andnud süüdistuses käsitletud sündmuste ajal ühises majapidamises elanud kannatanu Y.L (tlk 34-43, 88-90) ning tunnistajad U.Y (tlk 90-91pöördel), R.M (tlk 93 pöördel 95 pöördel) ja süüdistatav Janok Pihle (tlk 96-98 pöördel). Lisaks on tunnistajana üle kuulatud D.P (tlk 92-93 pöördel).
  12. Kuigi J. Pihlele on süüdistus esitatud sularaha väljavõtmise kohta alates
  13. aprillist 2022, siis omavad kohtu hinnangul asjas tähtsust ka eelnevalt Y.L-i pangakontolt J. Pihle kontole
  14. aprillil üle kantud ning Y.L-i pangakontolt 13., 14., ja
  15. aprillil väljavõetud summad, et hinnata isikute ütluste usaldusväärsust. Auto ostmiseks antud laen
  16. Kõigepealt uurib kohus J. Pihle auto ostuga seotud asjaolusid. Janok Pihle rääkis, et ta sai Y.L-i käest auto ostuks laenu. Auto maksis 7800 eurot ning auto sai ostetud
  17. aprillil. Esimene makse auto ostuks tuli arve peale 5300 eurot, ülejäänud maksis ta sulas. 13.4 kandis XX Y.L-i arvelt temale 5300 ja sellest 5000 kandis kohe edasi, et auto broneerida ja ülejäänud raha läks järgmise päeva õhtul sularahas. Tlk 47 näitab Y.L-i arvelt J. Pihlele 5300 eurot kandmist ning
  18. aprillil 3400 euro väljavõtmist tema arvelt sularahaautomaadist. Tlk 74 SEB konto väljavõte näitab J. Pihle kontole Y.L-ilt 5300 euro laekumist 13.4.2022 ja samal päeval on J. Pihle teinud ülekande R-MOTORS OÜ kontole 5000 eurot, selgitus 414HRP, liiklusregistri andmetel Ford Mondeo 2011.a. J. Pihle selgitas, et auto ostmine sattus õhtusesse aega ja ei mäleta, kes talle auto ostuks raha juure tõi; hiljem ütleb, et auto ostuks tõi raha juurde X.X. Pihle kinnitas, et auto sai ostetud (seega ka sularaha osa tasutud
  19. aprilli õhtul).
  20. Kannatanu on samuti kinnitanud, et J. Pihle sai kaardi, et autot osta. Kannatanu ei tea, palju pangakaardil oli raha ning summat J. Pihlega kokku ei leppinud. Ta usaldas J. Pihlet. Peale kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist kinnitas kanntanu, et 8700 eurot oli 4 laen J. Pihlele auto ostmiseks – 5300 eurot kandis internetipangas J. Pihle arvele ja
  21. aprillil võtsid nad sularaha välja kolm korda 1000 eurot pluss 400 eurot.
  22. Tunnistaja R.M-i ütluste kohaselt auto ostuks sai J. Pihle Y.L-i käest 8300 eurot.
  23. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja R.M-i ütlused kinnitavad kokkulangevalt, et J. Pihle sai Y.L-ilt auto ostmiseks laenu, 5300 eurot kanti
  24. aprillil J. Pihle arvele ja ülejäänud summa sai J. Pihle sularahas. Laenu suurus, mis J. Pihle auto ostmiseks sai, erineb isikute ütlustes (Pihle on tegelikult rääkinud auto hinnast, mitte laenu suurusest), kuid kannatanu ütlustest saab teha järelduse, et
  25. aprillil 2022 J. Pihle arvele 5300 euro kandmine ja samal päeval 3400 euro sularahana välja võtmine oli kannatanu poolt aktsepteeritud J .Pihlele auto ostmiseks.
  26. J. Pihle rääkis, et auto laenu osas oli kokkulepe, et maksab Y.L-ile osade kaupa, iga kuu 200 eurot tagasi. J. Pihle sõnul maksis ta, kuni tuli kohtuprotsess. Viimane makse oli augustis 2023, kui see asi jõudis uurimisse. Tunnistaja R.M kinnitas, et teab, et J. Pihle on Y.L-ile autolaenu sularahas tagastanud, summat ei tea. Kannatanu kinnitas, et ei ole laenu Janokilt tagasi saanud. Kohus märgib, et laenu tagasimaksmine kriminaalasja lahendamisel tähtsust ei oma, kuid võib edaspidi omada tähtsust isikute ütluste usaldusväärsuse hindamisel. Kannatanu kontolt
  27. juunil 2022 sularaha väljavõtmine
  28. J. Pihle avaldas, et
  29. juunil 2022 ei ole Y.L-i kontolt sularaha välja võtnud. Kannatanu on prokuröri küsimusele vastates öelnud, et peale puude tellimist Janokile oma kaarti ei andnud. Kannatanu ei mäletanud täpset puude saabumise päeva, kinnitas, et see oli kevadel, aprillis. Janok Pihle kinnitas, et puud saabusid
  30. aprillil. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et
  31. juunil 2022 võttis Y.L-i arvelt sularaha 600 eurot välja J. Pihle. Selles osas süüdistus tõendatud ei ole. Kannatanu poolt pangakaardi andmine teiste isikute kasutusse
  32. Kannatanu rääkis, et ei tea, kes ja miks 14., 15.,
  33. ja
  34. aprillil tema pangakontolt raha välja võttis, üldse ei mäleta. Ei tea, kelle käes pangakaart oli, sõbranna ütles, et aprillikuu sees oli kõvasti välja võetud raha. Kannatanu kinnitas, et usaldas J. Pihlet, andis talle ka pangakaardi, ei kontrollinud pangas, mis kontol tehtud oli, aga Janok oleks võinud ikka tšeki anda, mille peale raha kulutas, aga seda pole küsinud ja pole saanud. J. Pihle kinnitas, et on kannatanule tema rahaga toimetamiste kohta paberid andnud. Kannatanu avaldas, et see aeg kellelegi teisele pangakaardi ei andnud. Ei välista, et keegi võis pangakaardi omavoliliselt võtta tema käekotis olevast rahakotist.
  35. Hiljem küsimustele vastates kannatanu lisas, et X R.M-i käes on ka pangakaart olnud. Tema sai selle peale Janokit. Kannatanu kirjeldas - R.M oli selline, võttis raha sealt välja ja andis pangakaardi tagasi, pärast vaatas, et see asi läheb liiale ja lõpetas tal ära; ega R.M tegelikult ei öelnud, palju ta kaardiga sularaha välja võttis. Hiljem avaldab, et september-oktoober andis R.Mile kaardi, väljavõttest nägi, et 250 oli välja võtnud, peale seda enam kaarti ei andnud. R.M kinnitas kohtus, et kui Janokil ja Y.L-il see autovärk oli, siis ta ei suhelnud ämmaga, see oli siis viimasel ajal kui X ja Janok nende juures elasid, tema ämmaga ei suhelnud, ei teadnud, mis Janoki, X ja Y.L-i vahel toimus. Kohus leiab, et R.M-i ütlustest tuleneb, et ajaks, mil kannatanu J. Pihlele auto ostuks laenu andis, oli tema juba ämmaga tülis, mis seab kahtluse alla kannatanu ütlused, et R.M sai pangakaardi enda kätte peale J. Pihlet. Kannatanu ütlustest ei tulene (ja kohtule pole esitatud ka muid tõendeid), millal Y.L lubas R.M-il pangakaarti kasutada ja millised olid need summad, mis R.M välja võttis. Kannatanu nimetab ühel korral 250 euro väljavõtmist, kuid ütlustest tervikuna on aru saada, et neid raha välja võtmise kordi oli rohkem kui üks. R.M kinnitas, et tema kasutas Y.L-i pangakaarti. R.M-i sõnul kasutasid samuti Y.L-i pangakaarti U.Y, X.X ja J. Pihle. Kõik nad kasutasid pangakaarti Y.L-i loal. 5
  36. Kannatanu kinnitas, et on käinud koos X X sularaha välja võtmas (neid oli mitmeid kordi, aga tõesti ei tea, kas see oli
  37. ja
  38. aprillil), X.X tegi internetipangas ülekandeid ja käis temaga koos poes, kus maksis pangakaardiga. Hiljem kinnitab, et sularaha automaadist raha väljavõtmisi tõesti ei mäleta, lisab, et välistab, et X.X sai pangakaardi ja PIN-koodid enda kätte, küsimusele, mille alusel välistab, vastab – ei tea, küsimusele kas oletab – vastab, noh. Hiljem avaldab kannatanu, et teistele kui J. Pihlele ei andnud pangakaarti ja kui kaitsja tuletab meelde, et X.X käes oli ju ka pangakaart, vastab, et tal oli vähem, ta sai internetipangas nii teha, et kaarti polnud vaja. Kannatanu kinnitab, et ei mäleta, kas oli kogu aeg juures kui X.X raha välja võttis. Hiljem ütleb, et tõesti ei tea, kas võis
  39. ja
  40. aprillil pangakaardi X.X anda.
  41. Tunnistaja U.Y on kinnitanud, et tema küsis ema (Y.L-i) käest mõnikord pangakaarti kui oli vaja autole juppe osta, ei tea, millal see oli. Tema võis ema pangakaarti kasutada, teised (X.X ja Janok Pihle) võisid kasutada kui tema või ema kaasas oli, paar korda käisid ise söögikraami ostmas. Kannatanu ei ole rääkinud, et oleks pangakaarti U.Y-le kasutada andnud.
  42. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab, et kannatanu ei mäleta, kellele, millal ja mis otstarbeks ta oma pangakaarti kasutada andis, ta ei tea, kes ja miks 14., 15.,
  43. ja
  44. aprillil tema pangakontolt raha välja võttis, üldse ei mäleta. Prokurör avaldas süüdistuskõnes, et raha väljavõtjaks sai olla vaid J. Pihle, kuna enne auto ostuks laenatud summa andmist ei olnud kannatanu kontolt raha välja võetud. Samuti leidis prokurör, et X.X skeem oli teine, ta kasutas vaid pangaülekandeid ja seega puudus sularaha tal vajadus välja võtta, seega saab sularaha väljavõtmine olla seostatud vaid J. Pihlega. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole prokuröri seisukoht tõendatud. J. Pihle avaldas, et autoostuks tõi talle sularaha (mis oli Y.L-i arvelt võetud) X.X. Seda väidet ümber lükkavaid tõendeid kohtule ei ole esitatud. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et Y.L andis oma pangakaarti kasutada peale J. Pihle ja T. X.X ka U.Y ja R.M-ile. Seega prokuröri järeldus, et sularaha väljavõtmisi saab seostada vaid Janok Pihlega, ei ole tõendatud. Kannatanu pangakaardi kasutamine J. Pihle poolt sularaha väljavõtmiseks puude ostmiseks
  45. Janok Pihle poolt pangakaardi kasutamise kohta avaldas kannatanu, et Janok sai kaardi enda kätte auto ostmiseks, muudest asjadest juttu ei olnud, võttis sealt arvelt ise raha. Algul kategooriliselt eitab, et Janok oleks muuks otstarbeks kaarti enda kätte saanud, siis mitme üle küsimisel meenub, et Janok käis ka poest toitu toomas, siis sai kaardi enda kätte. Kui prokurör küsib suunavalt küttepuude ostmise kohta, siis meenub, et puid osteti kevadel, tasuti sularahas. Mäletab viimast tasutud summat 580 eurot, auto käis kahel korral, eelnevaid tasumisi ei mäleta, aga siis oli suurem summa. Hiljem vastab prokuröri küsimusele, et andis ise raha autojuhile. Eks Janok aitas selle raha väljavõtmisel, siis usaldas teda, arvas, et puude raha võttis Janok välja, sest Janok tellis need puud, ta tundis autojuhte. Ei tea millal enne puude toomist raha välja võeti, aga enne puude toomist oli raha kodus. Kannatanu avaldab, et ei mäleta, millal ja kui palju sai J. Pihlelt sularahaautomaadist välja võetud raha.
  46. Tunnistaja U.Y kinnitas, et puude eest käis tasumine autojuhile sularahas, ema andis raha autojuhile, 5600 või
  47. Sularaha käis välja võtmas vist Janok, aga ei mäleta, ka siis oli kaasas tema ise või Y.L. Hiljem täpsustab, et Janok ise võttis puude raha välja, ema ütles talle õhtul.
  48. Tunnistaja R.M-i ütluste kohaselt küttepuude eest maksis Y.L ja summa oli 5600 eurot, kuid kui ta ei eksi siis neid puid oli rohkem, kui selle summa eest ja siis toodi raha juurde. Sulas. Kannatanu sai ka tšeki.
  49. J. Pihle avaldas, et auto ostmise ajal 13.,
  50. ja
  51. aprillil raha väljavõtmist ei mäleta, kas siis sai auto ostuks juurde võetud või oli juba küttepuude jaoks. Pihle kinnitas, et tema võttis
  52. aprillil arvelt raha, mis läks küttepuude ostuks. 6
  53. 14.4.2022 on arvelt välja võetud 3500 eurot ja 15.4.2022 1750 eurot, süüdistuses on leitud, et 22.4.2022 välja võetud rahast oli lubatud 600 eurot küttepuude ostuks. Need summad on kokku 5850 eurot. Kuid kohus märgib, et ei kannatanu, J. Pihle ega tunnistajate ütlustest ole aru saada, millal võeti välja kogu sularaha 5800+580 eurot, mis maksti puude eest. Kohus ei saa ka aru, millistele tõenditele toetudes on süüdistuses leitud, et
  54. aprillil välja võetud 3500 eurost oli lubatud 600 eurot välja võtta küttepuude ostuks. Kannatanu ei ole midagi sellist avaldanud, kohus kordab veelkord üle – kannatanu ei tea, kes ja miks 14., 15.,
  55. ja
  56. aprillil tema pangakontolt raha välja võttis. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, et 14.4.2022 arvelt välja võetud 3500 eurot, 15.4.2022 välja võetud 1750 eurot ja 22.4.2022 välja võetud 3500-st eurost 600 eurot olid välja võetud küttepuude ostuks.
  57. Prokurör leidis, et J. Pihle poolt Y.L-i kontolt sularaha väljavõtmist tõendab ka J. Pihle Coop Panga pangakonto vaatlusprotokoll (tlk 71-74), mis näitab, et nii
  58. aprillil kui
  59. aprillil on Y.L-i arvelt sularaha väljavõtmine ning J. Pihle poolt tehtud kaardimaksed ja sularaha sissemakse ajaliselt lähedased, mis näitavad, et J. Pihle oli sel ajal, kui sularaha Y.L-i kontolt X asuvast automaadist välja võeti, X. Kõigepealt märgib kohus, et J. Pihle on tunnistanud
  60. ja 23 aprillil Y.L-i kontolt sularaha väljavõtmist.
  61. aprillil võttis raha küttepuude ostuks ja
  62. aprillil Y.Y tasumiseks ja 500 eurot Y.L-ile, kes soovis sularaha koju. Kannatanu kinnitab, et raha oli kodus enne küttepuude saabumist (mis oli
  63. aprillil). Lisaks märgib kohus, et sama vaatlusprotokoll kinnitab, et nii
  64. kui ka
  65. aprillil on lähedastel kellaaegadel kui Y.L-i kontolt on sularaha välja võetud, makstud Y.L-i pangakaardiga toidupoodides. Y.L on kinnitanud, et käis tavaliselt X.X poes, mõnikord ka J. Pihlega, poes maksis kauba eest ise pangakaardiga. Need asjaolud näitavad, et Y.L võis olla ka ise X, kui
  66. ja
  67. aprillil tema kontolt sularaha välja võeti.
  68. Kohus leiab, et eelnimetatud tunnistajate ütlustega ja süüdistatava ütlustega on kogumis tõendatud, et kannatanu maksis küttepuude eest sularahas vähemalt 5800 eurot, seega pidi kannatanul olema sellises summas sularaha kodus enne
  69. aprilli ning see summa oli süüdistataval lubatud pangakontolt enne
  70. aprilli välja võta. J. Pihle ütlustega on tõendatud, et
  71. aprillil väljavõetud 3500 eurot läks küttepuude ostuks Y.L-i kätte. See summa ei kata kogu küttepuude ostuks kulunud summat (hiljem lisandus veel 580 eurot). Kannatanu ei mäleta, millal ja kui palju J. Pihle talle küttepuude ostuks raha andis ning palju küttepuud kokku maksid. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks seda, et küttepuude ostuks
  72. aprillil 2022 kannatanu kontolt välja võetud rahast 2900 eurot oleks J. Pihle enda kasuks pööranud.
  73. aprillil raha välja võtmine kontolt, kinnistu müük, Y.Y tasu teenuste eest
  74. X kinnistu müügist laekus kannatanu kontole 13.4.2022 35 000 eurot (tlk 47).
  75. Kannatanu ütluste kohaselt D.P aitas teda kinnistu ostuga, müügi juures ei olnud. Kui prokurör täpsustab, et kinnistu müüs 2022, siis kinnitab, et D.P aitas müümise juures. Ütleb, et tõesti ei mäleta, kas D.P selle eest ka raha sai. Kinnitab, et notaris D.P istus vastas tooli peal. J. Pihlele raha ei andnud, et ta Y.Y edasi annaks.
  76. J. Pihle selgitas, et rääkis Y.L-iga, et D.P helistas, et tahab saada metsakinnistu müügi pealt 2000 eurot, siis Y.L palus, et ta võtaks selle raha.
  77. aprillil võttis automaadist raha välja ja viis Y.L-ile koju selle. Kui Y.L palus Y.Y 2000 võtta, siis 500 eurot palus Y.L endale raha võtta. 2500 eurot saigi viidud, algul jäi kogu raha Y.L kätte. Kui D.P Soomest tagasi tuli, siis Y.L andis talle 2000 eurot ja viis selle Z.Z. 500 eurot jäi Y.L-ile koju.
  78. Tunnistaja D.P ütluste kohaselt aitas ta Y.L-i metsa müügiga, käis seda metsa vaatamas, mitme firmaga; käis hinnapakkumisi küsimas; suhtles Timberiga, oksjoni keskkonda läks see üles; käis metskonnas uurimas, mis raied saab seal teha ja kas on lubatud. Notarisse pidi ka 7 minema, kuid ei saanud, jäi haigeks, notarisse läks Janok M. Otseselt summat selle aitamise eest kokku ei lepitud, aga oli, et selle eest saab mingi summa, sai 1800 eurot. On seda meenutanud ja mäletab seda niimoodi, et helistas Janokile, et vii naise kätte raha.
  79. Kuna eeluurimisel oli tunnistaja D.P öelnud, et kinnistu müügiga tegelemise eest raha ei saanud, leidis prokurör, et F. Riki ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga. Kohus leiab, et D.P peale kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist selgitas usutavalt, miks ütlused on olnud erinevad. Segadus oli seetõttu, et ehitas ka katust Y.L-i abihoonetele, algul arvas, et see on see ehitusraha, aga kui järele mõtles, siis leidis, et see on ikka see kinnistu müügi raha. Ei mäleta, kas tasus leppis kokku Y.L või Janokiga.
  80. Tunnistaja R.M-i ütluste kohaselt metsatehingu kohta perekonnas räägiti, et D.P pidi saama 2000 eurot, kuid ei tea kas, kes ja millal selle üle andis, aga sellest teadsid J. Pihle, Y.L ja U.Y . Vastuolude tõttu avaldas prokurör kohtuistungil tunnistaja R.M-i varasemad ütlused, kus ta ütles, et ei tea summat, mis metsakinnistu müügist saadi, ei tea, mis sellest rahast sai. Tunnistaja selgitas, et raha ei laekunud ju tema kontole, tõesti ei tea, palju kinnistu müügi hind oli. Lisaks selgitas, et Y.Ye tasu maksmine meenus kui Y.L hakkas X.X süüdistama, et viimane tema konto täitsa tühjaks tegi. Kohus leiab, et vastuolu R.M-i ütlustes puudub, tunnistaja on algul rääkinud üldiselt kinnistu müügi rahast (eeluurimisel ei ole avaldatu põhjal temalt Y.Y tasu kohta küsitud).
  81. J. Pihle ja R.M on rääkinud, et D.P sai kinnistu müügiga abistamise eest 2000 eurot. D.P kinnitas, et sai 1800 eurot. Samuti on J. Pihle ja Y.Y ütlustes erinevus selles, kelle kätte J. Pihle raha andis. D.P tegelikult ütleb, et tema nagu ei olnud seda raha vastu võtmas. Samas on J. Pihle ja Y.Yi ütlused kokkulangevad, et kui kinnistu eest raha laekus, siis oli D.P Soomes. J. Pihle kinnitas, et väljavõetud sularaha jäi Y.L kätte ja sai selle enda kätte Y.Y üleandmiseks Y.L-ilt kui D.P Soomest tagasi tuli. Kohus märgib, et D.P alguses ei mäletanud üldse, et ta sai kinnistu müügiga tegelemise eest teenustasu, arvas, et see on ehitustöödega seotud, raha saamise asjaolud meenusid talle hiljem ja seetõttu ei pruugi ta asjaolusid täpselt mäletada. Kohtu hinnangul puudub alus J. Pihle ütlustes kahelda, need on kokkulangevad tunnistaja R.M-i ütlustega, vastuoludeta ja seega usaldusväärsed.
  82. Järgnevalt peab kohus lahendama küsimuse, kas J. Pihlel oli kannatanu nõusolek Y.Y osutatud teenuste eest raha maksta. Kannatanu avaldab, et ei mäleta, kas D.P selle eest raha sai ja eitab, et oleks J. Pihlele raha andnud Y.Y edasi andmiseks.
  83. Kohus märgib, et kannatanu ütluste andmisel kohtus enamike asjaolude kohta avaldas, et ta ei mäleta. Kui asju küsiti korduvalt, siis vastas küsimustele erinevalt, tegelikult oli aru saada, et ta ei suutnud
  84. aastal toimunut meenutada. Kannatanu on ise avaldanud, et 2021 kukkus haiglasse, siis tuli koroona, siis tuli suhkruhaigus ja nüüd peale seda see mälu ongi niimoodi. Tunnistaja Z.A, kes igapäevaselt suhtleb Y.L-iga, kirjeldas, et Y.L-il on pea olematu mälu, ta ei mäleta ka mis eile juhtus, mis eile räägiti, ta nagu ei saa aru mida räägitakse, siis ütlebki, et ma ei mäleta, ma ei mäleta, ma ei mäleta (kannatanu vastas väga paljudele küsimustele ka kohtus nii); see oli pärast seda kui ta selle koroona väga raskelt läbi põdes.
  85. Kohus leiab, et kannatanu halba mälu näitab ka tema poolt muude asjaolude kohta räägitu. Nii on kannatanu ja Z.A avaldanud erinevad põhjused, miks kannatanu pangakontot uurima hakati: kannatanu ütles, et see oli seoses venna matustega, Z.A ütleb, et see oli seoses sellega, et Maksu- ja Tolliametist tuli nõue tulumaksu tasumiseks seoses kinnistu müügiga. Kannatanu on kinnitanud, et tema sularaha kodus ei hoidnud. Tunnistaja U.Y kinnitas, et Y.L ikka hoidis kodus sularaha, söögiraha ja tema küsis suitsupakkide jaoks. Tunnistaja Z.A kinnitas, et
  86. a Y.L võitis ka ise sularaha välja, Y.L oskas seda teha, on käinud Y.L-iga koos pangaautomaadi juures. Süüdistatav J .Pihle avaldas, et kannatanul oli kodus kogu aeg sularaha. J. Pihle selgitas, et pangaautomaadist võttis ta sularaha välja Y.L-i soovil, viimane ütles talle, kui palju ta raha 8 soovis. Tunnistaja Z.A rääkis kohtus asjaoludest, mis seondusid kannatanu pangakonto ja tema rahaasjadega, kuid tunnistaja on kinnitanud, et ta neid asjaolusid ei tajunud ise vaid sai neist teadlikuks kannatanu jutu järgi (pangakaartide kasutamine teiste isikute poolt, J. Pihlele auto ostmiseks antud laen, puude ostmine jne), seega tunnistaja ütlused nende asjaolude kohta ei ole tõendiks.
  87. Kokkuvõtlikult – Y.L on öelnud, et ta ei mäleta, kas D.P sai raha kinnistu müügi eest, ta ei ole väitnud, et ei lubanud Y.Y selle eest raha maksta. Samas mäletab kannatanu, et notaris käis temaga müügitehingut sõlmimas D.P, tegelikult käis J. Pihle. J. Pihle kirjeldas, miks
  88. aprillil välja võetud Y.Y mõeldud 2000 eurot peale raha väljavõtmist andis Y.L-ile – D.P oli Soomes. Ka D.P kinnitab, et kui J. Pihlega sellest tasust jutt oli, oli tema Soomes. Kohus leiab, et J. Pihle, R.M-i ja FY.Y ütlustega on tõendatud, et
  89. aprillil J. Pihle poolt Y.L-i kontolt välja võetud 2500 eurot andis J. Pihle peale väljavõtmist Y.L-i kätte ja sellest rahast 2000 eurot andis Y.L J. Pihlele, et see anda Y.Y tasuks müügiga abistamise eest.
  90. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks seda, et Janok Pihle poolt
  91. aprillil 2022 kannatanu kontolt välja võetud 2500 eurot oleks J. Pihle enda kasuks pööranud.
  92. Kohtule on esitatud SEB vastus järelpärimisele (tlk 67) , mille kohaselt 14.4.2022 muutis Y.L deebetkaardi lepingu number D141268901 limiite AS SEB Pank Paide kontoris ja kinnitas muudatuse allkirjaga järgmiselt: sularaha päevalimiit 3500 eurot, maksete päevalimiit 3500 eurot. Y.L-i pangakonto väljavõte (tlk 48) näitab, et kontolt on maha võetud
  93. aprillil 2022 2.50 – SEB Lepingu D141268901 limiidi muutmine. Süüdistusaktis on nimetatud, et see tõend tõendab, millal suurendati päevalimiiti, kuid see ei ole kuidagi Janok Pihlele esitatud süüdistuse faktiliste asjaoludega seotud, seepärast jätab kohus selle tõendi tõendikogumist välja.
  94. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et J. Pihle oleks kannatanu kontolt
  95. aprillil 2022 välja võetud rahast 2900 eurot ja
  96. aprilli väljavõetud sularaha 2500 eurot enda kasuks pööranud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Janok Pihle võttis kannatanu kontolt
  97. juunil 2022 välja 600 eurot.
  98. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus J. Pihle talle esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi õigeks.
  99. J. Pihle suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Tsiviilhagi
  100. Kannatanu Y.L on esitanud J. Pihle vastu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes summas 6650 eurot (tlk 6).
  101. märtsil 2025 esitas kannatanu kohtule täpsustatud hagiavalduse (tlk 29-31), milles kannatanu loobus nõudest hüvitada augustis ja septembris 2022 väljavõetu summad, s.o 650 eurot. Kannatanu nõudis J. Pihlelt kuriteoga tekitatud varalise kahju 6000 eurot hüvitamist. Kohus mõistab J. Pihle talle esitatud süüdistuses KarS 201 lg 1 järgi õigeks.

§ 310

lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus läbi vaatamata kannatanu Y.L-i tsiviilhagi J. Pihle vastu õigusvastaselt tekitatud varalise kahju 6000 eurot nõudes. Asitõendid 40. Pärnu Maakohtu 4.4.2024 määrusega kriminaalasjas nr 1-24-2015 (tlk 75-79) on arestitud tsiviilhagi tagamiseks J. Pihlele kuuluv sõiduk Jeep Grand Cherokee (registreerimismärk X; VIN-kood X), mille alusel on liiklusregistrisse kantud sõidukile käsutamise keelumärge (tlk 80). 5.4.2024 on koostatud vara – J. Pihlele kuuluva sõiduki Jeep Grand Cherokee, arestimise protokoll (tlk 81). Tlk 82 sõiduki hoiukohta teisaldamise akt näitab, et arestitud sõiduk asub Tammsaare tee 70 Pärnu linn. Kohus jätab kannatanu tsiviilhagi, mille tagamiseks oli sõiduk 9 arestitud, läbi vaatamata.

§ 422

lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel vabastada sõiduk aresti alt, tühistada käsutamise keelumärge (tlk 80) ja tagastada sõiduk J. Pihlele. Menetluskulud 41.

§ 181lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

42. Vastavalt

§ 175lg 1 p 4 on menetluskuluks määratud kaitsjale advokaadile E.

Jundasele süüdistatava J. Pihle kaitsmise eest makstud põhjendatud tasu ja kulud 557,30 eurot (tlk 18-21), 249,86 eurot (tlk 84), 740,05 eurot (tlk 122-124), kokku 1547,21 eurot. 43.

§ 175

lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks tunnistajale D.P hüvitatud sõidukulu 244,78 eurot (tlk 119-120). Tunnistaja pidi sõitma kohtuistungile kahel korral, kuna kohus katkestas 9. aprilli istungi

§ 273lg 4 alusel.

9.4.2025 sõidukulu 125,67 eurot jääb

§ 181lg 1 alusel riigi kanda.

28.aprilli sõidukulu 119,11 eurot jääb

§ 273lg 4 alusel kaitsja advokaat E.

Jundase kanda. 44.

§ 182

lg 5 kohaselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. Riigikohus on 27.06.2016 lahendis 3-1-1-49-16 p-s 25 selgitanud, et menetluskuluks on muu hulgas kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu (

§ 175lg 1 p 1).

Menetluskuluks on kannatanu määratud esindajale advokaadile T. Metsmale makstud põhjendatud tasu ja kulud 226,92 eurot (tlk 22-24), 209,84 eurot (tlk 83) ja 1295,64 eurot (tlk 126-128), kokku 1732,40 eurot, mis.

§ 182lg 5 alusel jääb riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.