Obsah (9)

§ 661§ 466§ 430§ 178§ 428§ 173§ 168§ 164§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse teatavakstegemise aeg ja koht 3. juuli 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-106998 Tsiviilasi H. V. ja A. P. hagiavaldus A. P-. väljamõistmise

§ 661

lg 4 alusel ei saa menetluse lõpetamise määruse peale edasi kaevata, sest pooled välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Kompromissi kinnitav määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (

§ 430lg 8).

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on H. V. (hageja I/alaealine laps) ja A. P. (hageja II/alaealine laps) hagiavaldus A. P-. (kostja, hageja isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad taotlevab alates
2. märts 2025 kuni nende täisealiseks saamiseni igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummääras. 1.
3. Esitatud asjaoludel on hagejad H.P (seaduslik esindaja, ema) ja kostja ühised lapsed. Hagejad elavad emaga ning suhtlevad umbes kaks nädalavahetust isaga. Kostja ei panusta hagejate ülalpidamisse piisavalt ja seadusega ettenähtud mahus. 1.
4. Hagejate igakuine ülalpidamisvajadus on keskmiselt ühe lapse kohta 612 eurot järgmiselt: toit 200 eurot, eluase 165 eurot, hügieen, sh juuksur 10 eurot, haridus 15 eurot, huviharidus 10 eurot, tervis (ravimid, vitamiinid) 5 eurot, meelelahutus nagu teater, kino, ujumine jne 50 eurot, sidekulud (TV ja koduinternet jagatud leibkonna liikmete vahel, mõlema lapse puhul 2 Tsiviilasi nr 2-25-106998 lisandub telefonipakett) 40 eurot, riided ja jalanõud 25 eurot, lapse sünnipäeva korraldamine 25 eurot ja transport (trenn, kool, kodu) 67 eurot.
5. Kostja ei ole hagejatele elatise maksmise vastu. Kostja soovib osaleda regulaarselt laste kasvatamises ning veeta nendega koos aega. Kostja ei vaidle vastu hagejate kulutuste suurusele. Kostja on osalenud hagejate kulude kandmisel. Alates jaanuar 2023 on kostja tasunud elatist kokku 300 eurot kuus, lisaks on kostja tasunud laste trennid, talve- ja suvelaagrid, erinevad kooliprogrammid, riided ja kooliasjad, arvuti jm.
6. Kohtuistungil, milline toimus XXX, sõlmisid vanemad kokkuleppe, mille kohaselt alates
7. juuli 2025 maksab kostja hagejatele kuni nende täisealiseks saamiseni igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummäärast. Elatise võlgnevuse perioodist
8. märts 2025 kuni XXX summas 51,88 eurot tasub kostja hagejate seadusliku esindaja pangakontole hiljemalt 10.07.
9. Seaduse muutumisel ja selle tulemusel elatise arvutamise muutumisel lähtutakse seaduses sätestatud elatise arvutamise põhimõtetest. Elatist vähendatakse suvekuudel (juuni, juuli, august) 200 eurole lapse kohta. Kostja tasub elatise jooksva kuu eest kuu
10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja pangakontole. H.P tagastab Sotsiaalkindlustusametil või muule asjakohasele asutusele saadud elatisabi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

Kohus parandab poolte poolt allkirjastatud kompromissilepingus ilmselged vormistamisega tekkinud vead: punktis 1.2 võtab kohus ära üleliigse sõnastuse „A. P. A. P.le kuni tema täisealiseks saamiseni (XXX)“, punktis 1.4. asendab „H. V. “ „A. P.-ga “. 5. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud

§-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on kooskõlas ka

§ 164

lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 7.

§ 661lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistasid. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3