Karistus on tädetud 25.05.2017, - 1 kehtiv väärteokaristus, tõkend – ei ole kohaldatud. süüdistuses
lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas G.Q süüdistatakse selles, et tema, keda on varem karistatud 13.04.2015.a. Harju Maakohtu poolt § 424 järgi, uuesti juhtis, korduvalt ja tahtlikult13.10.2019 kella 15.03 ajal Tallinnas, Tehnika tn 71 juures, mootorsõidukiga xxx, registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,48 mg/l, laiendmääramatusega ±0,14 mg/l, (lõplik tulemus 1,34 mg/l)), põhjustas avarii, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning (LS) 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 – Joobeseisundi liigid on 1) alkoholijoove, 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega G.Q pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on
MS § 245 sätetest on prokurör Katrin Tron, süüdistatav G.Q ja tema kaitsja Karine Nersesjan käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest G.Q-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.10.2019.a. kuni 14.10.2019.a, see on 2 päeva, seega ära kandmata karistuseks jääb vangistust 1 aasta 5 kuud 28 päeva, millest reaalselt tuleb ära kanda 14 päeva vangistust ning
alusel määrata, et 1 aasta 5 kuud 14 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui G.Q ei pane 2 aastase ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub G.Q temale
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub G.Q-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb G.Q-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu, s.o. kokku summas 178,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1054,80 eurot tuleb G.Q-l tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 87,90 eurot. Asitõendid - 1 CD-plaat fototabeliga asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx väljastati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseiparklast aadressilt: Rahumäe tee 6/1, seisuga 14.10.2019.a. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1,3; § 248 lg 1 p 5; 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 73 lg 1,3, § 78 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada G.Q
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
(2 päeva) karistusaja hulka, kandmata karistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 2
Vangistus 1 aasta 5 kuud ja 14 päeva ei pöörata täitmisele, kui G.Q ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada G.Q-le määratud 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.08.2020.a. Menetluskulud Välja mõista G.Q-lt 876 eurot sundraha ja kaitsjatasu 178,80 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1054,80 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 87,90 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse G.Q-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - 1 CD-plaat fototabeliga asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.