Obsah (4)

§ 68§ 65§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 16. september 2024 Kriminaalasja number 1-23-3437 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ma

) § 263 lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 11 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, mille tulemusena mõisteti lõplikuks karistuseks 10 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 65lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 22.

septembri 2021 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra, saades liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati see 479 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat.

§ 69

lg 4 alusel kohustati U.E järgima üldisi käitumiskontrolli nõudeid (

§ 75

lg 1) ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis ning tal keelati alkoholi tarvitamine. U.E kriminaalhooldus algas

1. juulil
4. juulil 2024 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldaja Tartu Maakohtule U.E kohta erakorralise ettekande, heites viimasele ette üldkasuliku töö ajakava rikkumist ning probleeme registreerimiskohustuse täitmise ning sotsiaalprogrammi läbimisega. Neil põhjustel palub kriminaalhooldaja U.E-le mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Maakohtu määrus
5. Tartu Maakohus rahuldas
6. augusti 2024 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras U.E-le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele. Kohus leidis, et U.E kriminaalhooldus on kulgenud probleemselt.
7. aasta novembris rikkus U.E mitmel päeval üldkasuliku töö ajakava, põhjendades seda Soomes töötamisega. Detsembris väitis ta end haige olevat, kuid selle kohta arstitõendit ei esitanud. U.E ei pidanud ajakavast kinni ka tänavu juunis, mil jättis mitmel päeval töötunnid tegemata. Taas selgitas U.E puudumisi haigestumisega, kuid jättis selle kohta arstitõendi esitamata. U.E pole täitnud ka kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis – puudumiste tõttu tuli programmis osalemine katkestada. Väidetavate haigestumise kohta ta arstitõendit ei esitanud. Ühel korral rikkus U.E registreerimiskohustust ning viibis ilma kriminaalhooldaja loata Soomes. Ehkki U.E-le anti luba Soomes tööl käia, jätkas ta Soomes käimist pärast töösuhte lõppemist – seda ilma loata. Erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldusametniku selgitustest ilmneb, et koostöö U.E-ga on olnud keeruline: viimane annab oma käitumise kohta vastuolulisi selgitusi ning jagab valikulist infot. U.E-l on probleeme oma elu korraldamisega. Samuti on ta käitunud impulsiivselt, tulles töölt ära ilma uue töövõimaluseta. Süüdimõistetu suhtumine ei anna alust arvata, et ta oma rikkumiste raskust mõistaks. Kuna U.E ei ole oma käitumisega näidanud motivatsiooni nõuetekohaselt üldkasulikku tööd teha, pole töö tegemise tähtaja pikendamine põhjendatud. Seetõttu tuleb U.E-le mõistetud karistus täitmisele pöörata. U.E-l on sooritamata 229 töötundi, mis vastab

§ 69lg 6 järgi 7 kuule ja 19 päevale vangistusele.

Määruskaebus

2. augustil 2024 esitas U.E kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Tartu Maakohtu
3. augusti 2024 määruse peale kaebuse, paludes kaevatav kohtumäärus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kaitsja leiab, et U.E-le etteheidetavad kontrollnõuete rikkumised ei ole rasked. Süüdimõistetu on leidnud endale töökoha ja soovib osaleda alustamata sotsiaalprogrammis. Selle programmi lõpuni läbimine ja kriminaalhooldaja jätkuv järelevalve, samuti katseaja pikendamine aitavad kaasa karistuse eesmärkide saavutamisele paremini kui reaalne vangistus. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et U.E kriminaalhooldus on kulgenud läbinisti probleemselt: kriminaalhoolduse algusest (
5. juulil 2023) kuni ettekande menetlemiseni on 2 ette tulnud rohkelt üleastumisi, mille tulemusena on U.E kriminaalhooldaja silmis usalduse kaotanud.
7. aasta augustis planeeris kriminaalhooldusametnik U.E-ga üldkasuliku töö korraldust ning määras viimase tööle Põltsamaa valla asutusse Põltsamaa Haldus. Juba septembri alguses (
8. ja
9. septembril) ei ilmunud U.E tööle. Sellest hoolimata tuli kriminaalhooldaja U.E-le vastu ning andis talle võimaluse Soomes tööl käia – seda perioodil
10. oktoobrist kuni
11. novembrini
12. Juba tollal toonitas ametnik U.E-le , et novembri alul toimub Viha juhtimise sotsiaalprogramm, milles viimane peab osalema.
13. novembril 2023 U.E üldkasulikku tööd tegema ei läinud – Soome minemise tõttu puudus ta töölt ka
14. ja
15. novembril
16. Enda sõnul unustas ta töötunnid ära.
17. detsembril 2023 ei ilmunud U.E registreerimisele ega osalenud sotsiaalprogrammi tunnis. Töölt puudus ta ka
18. novembril ning 4.–
19. detsembril
20. Ehkki U.E väitis end haige olevat ning lubas esitada selle kohta arstitõendi, ei teinud ta seda. Kahest rühmatunnist puudumine tõi aga kaasa sotsiaalprogrammi katkemise. Nende rikkumiste eest tegi kriminaalhooldaja talle
21. aasta märtsikuus kirjaliku hoiatuse.
23. aasta detsembris teatas U.E kriminaalhooldusametnikule, et ta lõpetas Soomes töötamise. Töötamise registrist ilmnes, et U.E töösuhe endise tööandjaga lõppes juba
24. oktoobril 2023 – seda katseajal töölepingu ülesütlemise tõttu. Töösuhte lõppemisest U.E kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud. Väärib tähelepanu, et U.E naasis Eestisse alles
25. novembri 2023 hommikul ning juba sama päeva õhtul sõitis ta Soome tagasi – seda olukorras, kus tal oli luba üksnes töö tegemiseks Soomes käia.
26. aasta märtsis toimunud registreerimisel polnud U.E-l töösuhte lõppemist kinnitavaid dokumente esitada. Seetõttu keeldus kriminaalhooldusametnik U.E-le välisriigis töötamiseks uut luba andmast. Juba siis tunnistas U.E, et asjaajamine on tema jaoks n-ö nõrk koht, väites siiski, et ta on õppetunni kätte saanud. Sellest hoolimata ei ilmunud ta
27. aprillil 2024 toimuma pidanud registreerimisele ega olnud telefoni teel kättesaadav. Viimaks sai kriminaalhooldaja temaga kontakti tema vanaema kaudu: U.E sõnul oli ta haige (viibides alates
28. aprillist 2024 haiguslehel), kuid unustas ametnikku sellest teavitada.
30. aprillil 2024 pidanuks U.E enda sõnul minema tööle Põltsamaa Haldusesse. Kuna ta aga oli seal tähtajalise töölepinguga hooajalisele tööle palgatud , määrati ta üldkasulikku tööd tegema MTÜ -sse Lustivere Mõis. Sealgi töötamist ei saatnud edu:
31. aprillil 2024 ta tööpostile ei ilmunud, tehes hiljem siiski puudutud päeva järele.
32. aasta maikuus selgus, et juba
33. aprillil 2024 lõppes U.E töösuhe Põltsamaa Halduses – miks nii juhtus, U.E ametnikule ei rääkinud. Sellele järgnevalt ei pöördunud U.E ka Töötukassasse. 10.–
34. juunil 2024 ei ilmunud U.E üldkasulikku tööd tegema. Kuig i enda sõnul oli ta haige, ei lange see kokku tema haiguslooga, mille järgi oli ta haigestunud sootuks hiljem, s.o
35. juunil 2024 (olles haige kuni
36. juunini 2024). Juuli alguses toimunud vestluses tõdes U.E , et Töötukassa teenuseid ta ei kasuta ning millegagi ta ei tegele. Kriminaalhooldaja pakkus talle võimalust osaleda STEP-programmis, kuid U.E ei pidanud selles osalemist vajalikuks. Samuti teatas U.E hooldajale, et ta ei soovi juulis üldkasulikku tööd teha, sest tal pole kusagil ööbida.
37. Kirjeldatud viisil kriminaalhoolduse kulgemine näitab kõnekalt, et kriminaalhooldus on tänaseks end U.E puhul ammendanud. Kolleegiumi meelest ei ole alust loota, et U.E enda käitumist parandaks. Esiteks pole U.E osanud välja tuua, millisel moel ta oma käitumist muudaks – istungil tunnistas ta vaid seda, et üleastumised on tingitud laiskusest ja puudulikust enesekontrollist, mis vajaksid muutmist. Samas on kriminaalhooldusametnik 3 andnud talle korduvalt võimalusi enda käitumist korrigeerida, mida ta senini teinud ei ole. Taoline minnalaskev suhtumine kinnitab, et kriminaalhooldus on luhtunud. Üldkasuliku töö ja käitumiskontrolliga jätkamine koormaks vaid põhjendamatul määral riigi ressursse, andmata soovitud tulemust. Järelikult on maakohtu otsustus karistuse täitmisele pööramise kohta õige ning määruskaebuses esitatud argumendid seda ümber ei lükka. Kuivõrd U.E ei saa kriminaalhoolduse abil tõhusalt kontrollida, on temast lähtuv uute kuritegude oht muutunud liiga suureks ja ta tuleb selle ohu maandamiseks vanglasse paigutada.
38. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
39. augusti 2024 määruse muutmata ning selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata.
40. U.E kaitsja vandeadvokaat Rein Napa taotleb kohtumäärusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 72 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu U.E-lt riigi kasuks välja mõista . (allkirjastatud digitaalselt) 4