Obsah (7)

§ 162§ 657§ 238§ 652§ 430§ 175§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-23-9515 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2025, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gont

§ 162lg 1 järgi tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostjale I on osutatud õigusabi tunnihinnaga 135 eurot 10 tunni ulatuses, kokku 1350 euro eest. Kostjale II on osutatud õigusabi 17,50 töötunni ulatuses hinnaga 231,03 eurot, kokku 4043,00 euro eest.

1. Kohtu hinnangul on menetluskulud mõistlikud, arvestades kohtuasja keerukust ja tehtud menetlustoimingute hulka. Kostjate esindajate tehtud menetlustoimingute maht vastab tavapärasele hagimenetluse tehtud toimingute hulgale, õigusabile kulunud tundide arv ei ole ülepaisutatud. Hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista menetluskulud vastavalt taotletule. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
3. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tsiviilasjas 2-22-15612 pankrotimenetluse algatamata jätmine ei tõenda võlasuhte puudumist. Selles asjas leiti, et nõue hageja vastu ei ole selge. Lisaks on kohus jätnud arvestamata, et hageja on esitanud hagi tsiviilasjas nr 2-22-17239 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mis tõendab, et nõude üle on vaidlus. Seda, kas kostjal I on nõue hageja vastu, otsustatakse tsiviilasjas 2-22-
4. Kostja II ei saa avaldada nõuet, mille osas käib vaidlus.
5. Kummagi kostja esindaja ajakulu maakohtus ei saa ületada 8 tundi. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega. Vastused apellatsioonkaebusele
6. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 5 20. Hageja on lisanud apellatsioonkaebusele tõenditena kostja II e-kirjavahetuse kolmandate isikutega. Hageja soovib nendega tõendada, et kostja II ei avalda nõudeid, millele on esitatud vastuväide või mille üle käib vaidlus. Kostjad vaidlesid tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et kostja II käitumine menetlusosalisteks mitteolevate isikute suhtes ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Lisaks oleks hageja saanud need tõendid esitada maakohtule. Seega keeldub kohus tõendite vastuvõtmisest (

§ 238

lg 1,

§ 652lg 4).

1. Hageja palus hagis kohustada kostjaid lõpetama ebaõigete andmete, nagu eksisteeriks hagejal võlgnevus kostja I ees, avaldamine kostja II poolt peetavas maksehäireregistris. VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi on ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. VÕS § 1055 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.
2. Tsiviilasjast nähtuvalt on Harju Maakohus 30.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-652 kinnitanud R. Sarve ja hageja vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt on hagejal R. Sarve ees põhivõlgnevus 41 400 eurot. Kompromissi pooled leppisid kokku, et hageja tasub R. Sarvele võlgnevuse 42 kuu jooksul selliselt, et 41 esimese kuu jooksul on igakuise makse suurus 1000 eurot ja viimase makse suurus on 400 eurot. Esimene maksetähtaeg on 10.05.2021 ning järgnevad maksed tuleb teha iga järgneva kuu
3. kuupäeval. Ühtlasi lepiti kokku, et hageja maksab R. Sarvele intressi 4 % aastas tasumata põhivõla jäägilt, mis tasutakse pärast põhikohustuse täielikku täitmist kümne päeva jooksul. Viivise määraks lepiti kokku 0,06 % päevas õigeaegselt tasumata summalt. Kompromissi kohaselt ei nõua R. Sarv intressi ega viivist kui hageja tasub kõik maksed õigeaegselt (dtl 80-82).
4. 21.06.2022 saatis R. Sarv hagejale e-kirja, mille kohaselt ütleb ta maksedistsipliini olulise rikkumise tõttu kompromissina kinnitatud maksegraafiku kokkuleppe erakorraliselt üles (dtl 90). 05.07.2022 on R. Sarv ja kostja I sõlminud Harju Maakohtu 30.07.2021 kohtumäärusest (jõustunud 06.08.2021) tsiviilasjas 2-21-652 tuleneva nõude loovutamise lepingu (dtl 85-87). 05.07.2022 teatas R. Sarv hagejale, et on loovutanud kõik nõuded, mis tulenevad Harju Maakohtu 30.07.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-21-652 kostjale I (dtl 89). VÕS § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. 24.

§ 430

lg 8 teine lause sätestab, et kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Seega ei saanud R. Sarv 21.06.2022 e-kirjaga maksegraafiku kokkulepet üles öelda ega sellest taganeda. See ei muuda aga asjaolu, et kostja I on saanud uueks võlausaldajaks. R. Sarv on hagejale teatanud, et ta on loovutanud kõik nõuded, mis 6 tulenevad Harju Maakohtu 30.07.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-21-652 kostjale I ning VÕS §-st 170 tulenevalt on nõude loovutamine hageja suhtes toimunud. Eeltoodust tulenevalt on kostjal I õigus nõuda hagejalt võla tasumist kompromissis kokkulepitud maksegraafiku järgi.

1. Kompromissis kokkulepitud maksegraafiku kohaselt pidi hageja tasuma põhivõla 41 400 eurot alates 10.05.2021 42 kuu jooksul igakuise maksega 1000 eurot (viimane makse 400 eurot). Ühtlasi tulenes hagejale kompromissist intressi ja viivise maksmise kohustus. Nõude loovutamise lepingust järeldub, et 05.07.2022 seisuga oli hageja teinud R. Sarvele põhivõla katteks makseid 4050 euro ulatuses. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks enne 05.07.2022 või pärast nimetatud kuupäeva teinud võlgnevuse katteks rohkem makseid. Seega on hagejal kostja I ees võlgnevus ja see oli olemas ka 29.09.2022 seisuga (maksehäire avaldamise aeg). Õige on maakohtu seisukoht, et asjaolu, et tsiviilasjas 2-2215612 jäeti hagejale ajutine haldur nimetamata, ei tõenda hagejal võlgnevuse puudumist kostja I ees. Käesolevas tsiviilasjas ei ole küsimuse all võlgnevuse suurus, vaid hageja on vaidlustanud selle, et tal üldse kostja I ees võlgnevus (maksehäire) on. See tuleneb mh ka hageja nõudest, milles ta palub eemaldada andmed, et tal on kostja I ees võlgnevus. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul vajadus tuvastada hageja võlgnevuse täpne suurus maksehäire teate avaldamise ajal või käesoleval ajal.
2. Hageja nõuab maksehäire info eemaldamist põhjendustel, et tal puudub võlgnevus kostja I ees, ning et tsiviilasjas nr 2-22-17239, milles hageja on vaidlustanud sundtäitmise, käib nõude üle vaidlus. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on kostja I ees võlgnevus ja see oli ka maksehäire teate avaldamise ajal. Üksnes kohtuvaidluse olemasolu tsiviilasjas 2-22-17239 ei muuda isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse seadusega vastuolus olevaks. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et kostjad oleksid andmete avaldamisega muul viisil rikkunud isikuandmete kaitse seaduse sätteid.
3. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
4. Maakohus leidis, et kostja I esindajakulud on põhjendatud 10 tunni ulatuses ja kostja II esindajakulud on põhjendatud 17,50 tunni ulatuses. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et kummagi kostja osas saaks mõistlikuks esindaja töömahuks olla 8 tundi. Kolleegium leiab, et hageja seisukoht ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks menetluskulude suuruse osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Hageja ei ole põhjendanud, kuidas on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud ega selgitanud, milliste konkreetsete 7 toimingute osas on kostjate esindajate ajakulu ebavajalik või ülepaisutatud. Üksnes üldsõnaline ja konkretiseerimata väide, et asja keerukust ja mahtu arvestades ei tohiks kummagi kostja esindaja ajakulu ületada 8 tundi, ei saa olla aluseks menetluskulude osas maakohtu otsustuse ümberhindamiseks. 29. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda (

§ 171

lg 1).

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kostja I palus hagejalt välja mõista esindajakulud summas 862,50 eurot (käibemaksuta) ja viivise. Kostja I esindaja on osutanud õigusabi 5,75 tundi, tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse analüüsi ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 3 tundi, järelepärimiste ja taotluste põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi ning menetluskulude nimekirja ja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväidete koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 0,75 tundi. Kõik kokku 4 tundi. Esindaja tunnitasu määra peab ringkonnakohus põhjendatuks. Seega tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista menetluskulud 600 eurot (käibemaksuta) ja viivis.
2. Kostja II palus hagejalt välja mõista esindajakulud summas 3452 eurot (käibemaksuta) ja viivise. Kostjale II on õigusabi osutanud kolm advokaati kokku 14,5 h ulatuses, tunnihindadega 200 eurot, 230 eurot ja 300 eurot. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu peab kolleegium kohtuotsuse analüüsi, apellatsioonkaebuse analüüsi, apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ja nendega seotud menetlustoimingute tegemise (s.o 24.05.2024 - 11.09.2024 teostatud toimingud) põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi. Nende toimingute keskmine tunnihind oli 232,60 eurot (käibemaksuta), mida ringkonnakohus peab põhjendatuks. Kostja I vastusega apellatsioonkaebusele tutvumise põhjendatud ajakuluks peab ringkonnakohus 0,25 tundi, tunnitasu määraga 232,60 eurot (käibemaksuta). Materjalide analüüsi, kliendiga suhtluse ja nendega seotud toimingute (s.o 08.05.2025-13.05.2025 teostatud toimingud) põhjendatud ajakuluks peab kolleegium 1 tund ja põhjendatud keskmiseks tunnitasu määraks 232,60 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 0,5 tundi tunnitasu määraga 200 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hagejalt kostja II menetluskulude katteks välja mõista 1553,75 eurot (käibemaksuta) ja viivis. (allkirjastatud digitaalselt) 8 9