Obsah (7)

§ 4231§ 215§ 64§ 68§ 69§ 75§ 423

1-25-2594 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mail 2025 Tallinnas Kriminaalasja number 1-25-2594 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tike

§ 4231

ja § 215 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Andreas Otti Süüdistatav Raigo Nael – isikukood 39108160253, elukoht xxx, xxx Vabariigi kodanik, emakeel xxx keel, töökoht xxx, xxx, telefon xxx, e-post xxx tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Raigo Nael

§ 4231järgi ning mõista karistuseks vangistus 9 kuud.

Süüdi tunnistada Raigo Nael

§ 215

lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 7 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.11.202313.11.2023, 30.04.2024-01.05.2024 ning 04.03.2025, s.o 5 päeva. Kandmisele kuulub karistus 8 kuud ja 25 päeva.

§ 69

sätteid kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 265 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 9 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Raigo Nael peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma

§ 75alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxx;

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Raigo Naela üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Raigo Naela suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Raigo Naelalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 241,56 eurot riigituludesse. Kohustada Raigo Naela tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 130,88 eurot. Menetluskulud summas 1570,56 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
6. Selgitusse võib märkida: „Raigo Nael, kriminaalasi 1-252594, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Jätta kaitsetasu summas 43,92 eurot riigi kanda. Välja mõista Raigo Naelalt kannatanu K. T. kasuks 2500 eurot, mis tuleb kanda K. T. arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is. Asitõendid – DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 Kuriteo asjaolud Raigo Naela süüdistatakse

§ 423

’1 järgi kvalifitseeritava mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise toimepanemises juhtimisõiguseta isiku poolt, mis seisneb selles, et tema isikuna, kes on varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 15.06.2020.a Viru Maakohtu poolt

§ 423

´1 eest, 16.10.23.a PPA Põhja prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi ning 11.12.2023.a Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi, ning juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 12.11.2023.a kella 14.02 ajal Harjumaal Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 14. kilomeetril suunaga Pärnu poole, mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX ja 30.04.2024.a kella 23.56 ajal Harjumaal Tallinnas Sõpruse pst 257 juures suunaga J. Sütiste tee poole, mootorsõidukit Audi A3 registreerimismärgiga XXX ning 05.05.2024.a kella 23.26 ajal Harjumaal Tallinnas Liivalaia tänaval, Lastekodu tn ja J. Kunderi tn vahelisel alal suunaga J. Kunderi 8 poole, mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX ja 11.06.2024.a kella 02.10 paiku Tallinnas Hommiku tn ja Kadaka pst ristmikul mootorsõidukit Mercedes Benz C220CDI registreerimisnumbriga XXX ning 04.03.2025 kella 01:09 paiku Harjumaal, Tallinna linnas, Kalaranna tn 28/2 suunaga Kalasadama tn, mootorsõidukit VW Crafter registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 järgi võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Seega Raigo Nael süstemaatiliselt juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pannes seeläbi toime

§-i 423’1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Raigo Naela

§ 215

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema võttis võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil 11.06.2024 tuvastamata kellaajal Tallinnas Päikese pst X maja eest K. T.ile (T.) kuuluva sõiduki Mercedes Benz C220CDI registreerimisnumbriga XXX, maksumus 2500 eurot. Sõidukisse, mis oli lukustatud, sisenes Raigo Nael selle sõiduki juurde kuuluva originaalvõtme abil. Sõiduauto originaalvõtme võttis Raigo Nael eelnevalt A. K. (K.) pusa taskust Päikese pst X, Tallinn. Raigo Nael võttis sõiduki võtme ja kasutas sõidukit selle omaniku ja kasutaja teadmata ja nõusolekuta. Sõidukit kasutas Raigo Nael kuni liiklusõnnetuse toimumiseni 11.06.2024.a kella 02.10 paiku Tallinnas Hommiku tn ja Kadaka pst ristmikul. Seega Raigo Nael pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o

§ 215lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Raigo Naela, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 12.05.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Raigo Naela süüdi tunnistamist ja tema karistamist

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 9 kuud ning

§ 215

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 7 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.3 13.11.2023, 30.04.-01.05.2024 ja 04.03.2025, s.o 5 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 8 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada kandmisele kuuluv karistus 8 kuud 25 päeva vangistust (s.o 265 päeva) 265 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 9 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima

§ 75

lõikes 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 241,56 eurot riigituludesse. Jätta kaitsetasu summas 43,92 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ 4 Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5