Obsah (7)

§ 661§ 430§ 428§ 150§ 173§ 168§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Asja menetlev kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 1. juuli 2025, Tartu Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosal

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

Seega ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2. Kohus peatas menetluse 26.01.2023 kuni kriminaalasjas nr 22261000096 tehtava lahendi jõustumiseni ja tsiviilasjas nr 2-22-18639 lõpplahendi jõustumiseni.
3. Menetluse käigus on Politsei- ja Piirivalveamet
4. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule teatanud, et kriminaalasjas nr 22261000096 on lepingu sõlmimise kelmuse toimepanemises alust kahtlustada KxxxxKxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) ja Vxxxx Maxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx). Kostja ega hageja ei teadnud enne kohtumenetluse algust, et kostja isikuandmeid on kõnealuse lepingu sõlmimiseks kuritarvitatud. Nimetatust tingituna on pooled pidanud läbirääkimisi ning saavutanud kokkuleppe. Pooled soovivad menetluse lõpetada kompromissiga ja kokkuleppe kohtulikult kinnitada alljärgnevatel tingimustel.
5. Eelnevast tulenevalt uuendab kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 361 lg 1 alusel menetluse. 5. Hageja ja kostja kinnitavad, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest vastavalt

§-le 432, st, et hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja on nendega nõus ning paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus kirjalikus menetluses. 6.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 7. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja nr 2-22132062 menetlus lõpetada (

§ 428lg 1 p 4).

Kohtule esitatud kompromiss vastab

§ 430

lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 8. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Hageja on taotlenud riigilõivu tagastamist summas 332,50 eurot. Kohus selgitab, et saab tagastada üksnes kohtumenetluses tasutud riigilõivust pool (

§ 150lg 33).

Kohus tagastab poole taotlusel

§150lg 2 p-i 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust.

Hageja tasus kohtumenetluses 19.09.2022 riigilõivu 476,34 eurot. Seega on põhjendatud tagastada riigilõiv 238,17 eurot PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr EE662200221052378572. 9.

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

1. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jaotuses, mille kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2. Tartu Maakohtu 06.12.2022 kohtumäärusest tulenevalt on kostjale antud riigi õigusabi tsiviilasja nr 2-22-132062 menetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Sellest tulenevalt palub kostja jätta kulud riigi kanda. Kohus käsitleb vastavat avaldust taotlusena kohaldada

§ 190lg 7-t.

12.

§ 190

lõike 7 kohaselt võib kohus kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades tsiviilasja sisu ning asjaolu, et kostja suhtes võib olla toime pandud kelmus, leiab kohus, et põhjendatud on vabastada kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik