← Eesti

2-24-121662/42

Obsah (7)§ 429§ 645§ 3§ 432§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg 13. juuni 2025 Tsiviilasja number 2-24-121662 Tsiviilasi AS-i SEB Pank hagi Ga

) § 429 lg 4 alusel vastu võtmata, jätkata menetlust, rahuldada apellatsioonkaebuse ja jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluse lõpetamine kahjustab kostja õiguslikku positsiooni, on ebaõiglane ega ole kooskõlas avaliku huviga. Kostja langes telefonipettuse ohvriks nagu tuhanded teised eestimaalased, petturid võtsid tema kontolt 27 368,88 eurot. Avalikes huvides ei ole see, et kostja jääb ilma säästudest ning tasub ka laenu, mida ei võtnud. Kostjale ei saa ette heita, et ta tasus korraliku inimesena hagejale võla. Panga käitumine ei ole moraalne – pank põhjustas turvameetmete loomata jätmisega kaudselt selle, et kostja jäi rahast ilma, ning nõuab lisaks tagasi laenu, mida kostja ei saanud. Praeguses olukorras sai hageja laenu tagasi ja hagist 2 loobumise korral hüvitatakse tema menetluskulud, kostja menetluskulud jäävad aga kostja enda kanda, mis suurendab kahju veelgi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Hageja võib

§ 429

lg 1 kohaselt hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 645

lg 1 esimene lause näeb ette, et apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Ringkonnakohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta, maakohtu otsus tühistada ning asja menetlus lõpetada. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagist loobumine tuleb jätta

§ 429

lg 4 alusel vastu võtmata.

§ 429

lg 4 annab kohtule õiguse jätta hagist loobumine vastu võtmata mh olulise avaliku huvi rikkumise korral. Riigikohus on selgitanud, et oluline avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, mida kohus peab sisustama üksikjuhtumi asjaolude alusel. Arvestades

§ 429seotust privaatautonoomiaga, tuleb avaliku huvi mõistet tõlgendada kitsalt.

Avalik huvi

§ 429

lg 4 tähenduses ei ole nt kohtu soov teavitada avalikkust ühe või teise küsimuse lahendamisel välja kujunenud õiguspraktikast või õiguslikust olukorrast.

§ 3

lg 1 ja § 4 lg 1 kohaselt korraldab kohus hagimenetluse üksnes siis, kui hageja on esitanud seaduses ettenähtud korras hagi ega ole sellest loobunud. Ilma menetluses oleva hagita ei saa kohus hagimenetlust jätkata.

§ 429

lg 4 ei ole selliseks seaduses sätestatud aluseks, millal kohus menetleb tsiviilasja omal algatusel (vt RKTKm 27. november 2024 nr 2-23-116531/33, p 9). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei esine olulist avalikku huvi, mis õigustaks hagist loobumise vastuvõtmata jätmist. Asjas menetletakse hageja laenulepingust tulenevat nõuet kostja vastu, tegemist on konkreetsete poolte vahel ja huvides toimuva vaidlusega. See, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist, ei ole avaliku huvi küsimus sõltumata sellest, millised on panga turvameetmed ja et kostja võis langeda telefonipettuse ohvriks. Samas põhjustas praeguse menetlusseisu kostja ise, rahuldadades apellatsioonimenetluse ajal nõude, mida ta oma kohtule esitatud avalduste järgi ei tunnista ja mille kohta maakohtu tehtud otsuse ta oli ringkonnakohtus vaidlustanud. Kostjal oli vandeadvokaadist esindaja, kes pidi sellises olukorras ette nägema, et hagejal on õigus hagist loobuda ja menetlus lõpetatakse sel juhul otsust tegemata. Tegemist on kostja menetlusliku riski realiseerumisega. Ringkonnakohus selgitab, et menetluse lõpetamise tõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega (

§ 432

). 12.

§ 168

lg-te 2 ja 5 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest hageja loobus hagist seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude pärast hagi esitamist. Kostja küll avaldab kohtule, et ei tunnista nõuet, samas ei vaidlusta ta seda, et tasus raha just hageja praeguses asjas esitatud nõude katteks. 13. Arvestades maakohtu otsuse tühistamist,

§ 174

lg-t 5, menetluskulude jaotust ja hageja taotlust, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hageja poolt maakohtu menetluses tasutud riigilõiv 416,84 eurot. 14. Kostjal on õigus taotleda poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (

§ 150lg 2 p 2).

Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. 3 (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.