2-23-8820 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-8820 Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2025 Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi O.X-i hagi S.Y vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
- mai 2025 Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: O.X (ik XXX) Kostja: S.Y (ik XXX) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada O.X-i ja S.Y abielu, sõlmitud
- augustil 2004 Ida-Viru Maavalitsuses (Narvas), dokumendi nr xx (abieluakt enne 2006).
- Jätta O.X-i menetluskulud tema enda kanda.
- Jätta S.Y menetluskulud tema enda kanda.
- Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- Saata kohtuotsus peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. on Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu 1
(3)2-23-8820 tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada, kuna käesolevaks ajaks on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud, hageja elab alates
- maist 2022 Eesti Vabariigis, kostja elab S , kostja abielu lahutada ei soovi. Hageja palub abielu lahutada. Kostja hagiavaldusele kirjalikku vastust kohtule ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil
- mail 2025 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu, kuna pooled elavad eraldi riikides juba üle kolme aasta, hageja on veendunud, et abikaasade kooselu ei saa taastada. Kostja avaldab, et on nõus abielu lahutamisega, abikaasade kooselu ei ole võimalik taastada, kostja võtab omaks, et pooled elavad eraldi riikides juba ligikaudu kolm aastat, s.o
- maist 2022 ehk ajast, mil hageja lahkus kostja juurest Eesti Vabariiki. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud
- augustil 2004 Ida-Viru Maavalitsuses (Narvas), dokumendi nr xx (abieluakt enne 2006). Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud, abikaasad elavad eraldi riikides, hageja elab alates
- maist 2022 Eesti Vabariigis, kostja endiselt S , abielulist kooselu poolte vahel ei ole. Hageja on kindel, et abielu taastamine ei ole võimalik. Kostja nõustub abielu lahutamisega, kostja leiab, et abielu ei ole võimalik taastada. Kostja võtab omaks ning sellega on tõendatud, et pooled elavad eraldi riikides juba ligikaudu kolm aastat, alates
- maist
- Kohus eeldab, et poolte abielusuhted on lõppenud, kuna pooled elavad üle kahe aasta eraldi. Kohtuistungil kinnitasid pooled kohtule, et nad ei soovi abielu jätkamist, vastuväiteid abielu lahutamise osas pooled kohtule ei avaldanud. Vastavalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. 2
(3)2-23-8820 Kohus leiab, et abikaasadele leppimiseks tähtaja andmine ei ole põhjendatud ning see ei too kaasa abikaasade lepitamist. Abikaasad on ligikaudu kolm aastat elanud eraldi riikides, selle aja jooksul ei ole abikaasad soovinud abielusuhteid taastada. Abikaasad soovivad endiselt abielu lahutada ja kinnitavad, et abielu lahutamine on nende tegelik tahe. Seega järeldab kohus, et abikaasadele leppimiseks ja abielu jätkamiseks täiendava tähtaja andmine ei ole põhjendatud ning täiendava tähtaja andmine ei too kaasa abielusuhete jätkumist. Kohus, arvestades kogumis poolte esitatud väiteid, tõendeid ja seisukohti, järeldab, et abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine ei ole võimalik, poolte abielu ei ole võimalik taastada. Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, kuna poolte eelneva käitumise ja kohtus avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest tulenevalt ebamõistlik ning see tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, sõlmitud 06. augustil 2004 Ida-Viru Maavalitsuses (Narvas), dokumendi nr xx (abieluakt enne 2006). Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)