Obsah (11)

§ 163§ 657§ 654§ 651§ 456§ 5§ 4§ 173§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. mai 2025 Tsiviilasja number 2-24

) § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks Viru Maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas
2. oktoobril 2024 Viru Maakohtule Nadežda Konjahhina (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 864 eurot 6 senti, intressi 62 eurot 90 senti, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 290 eurot 9 senti ning viivise põhivõlalt VÕS § 2 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates
3. oktoobrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Telia Eesti AS (Telia) ja kostja sõlmisid
4. märtsil 2002 kliendilepingu nr 1779275 (kliendileping). Kostjal oli selle alusel õigus sõlmida lepinguid Telia teenuste kasutamiseks. Telia ja kostja sõlmisid
5. augustil 2020 (hagiavalduses ekslikult märgitud
6. augustil 2023) järelmaksulepingu nr XXXXXXXX (järelmaksuleping) Apple Iphone 11 Pro 64GB ostmiseks (netohind 1099 eurot). Intressimäär oli 21,90% aastas. Lepingutasu oli 19 eurot 90 senti. Kostja kohustus tagastama järelmaksu järelmaksulepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja sattus järelmaksu osamaksetega võlgnevusse alates kuuendast osamaksest, s.o
7. veebruarist
8. Kostja hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega. Telial oli õigus järelmaksuleping üles öelda. Järelmaksulepingu ülesütlemise tõttu muutusid tasumata järelmaksu põhiosamaksed sissenõutavaks, järelmaksu osamaksete võlg oli kokku 924 eurot 6 senti. Kostja tasus
9. a märtsis 60 eurot, mille hageja arvestab põhivõla katteks. Põhivõlg on seega 864 eurot 6 senti. Kostjal on lisaks tasumata intressi maksed alates
10. veebruarist 2021 kuni
11. maini 2021 kokku 62 eurot 91 senti. Telia loovutas
12. märtsil 2024 enda nõuded kostja vastu hagejale. Hageja esindaja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja jättis nõude täitmata. Hagejal tekkisid võla sissenõudmise tõttu kulud kokku 35 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o
13. juunist 2021 kuni
14. oktoobrini 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nõue ei ole aegunud. Nõude aegumisele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154, kuna tegemist on korduvate kohustustega. Telia saatis kostjale viimase arve
15. mail
16. Kostjale
17. a esitatud arvetes kajastatud nõuded aeguvad
18. detsembril
20. Kostja esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks ja palus jätta hagi rahuldamata. Nõue on TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud. Järelmaksuleping, millel ei ole kostja allkirja, sõlmiti
21. augustil
22. Nõue muutus sissenõutavaks
23. juunil
24. Aegumistähtaeg möödus
25. juunil 2024, s.o enne hagi esitamist. MAAKOHTU LAHEND
26. Maakohus rahuldas
27. jaanuari
28. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 641 eurot 64 senti, intressi 62 eurot 91 senti, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 215 eurot 42 senti ning ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
29. oktoobrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Järelmaksuleping sõlmiti
30. augustil
31. Kostja väide, et järelmaksulepingul puudub ta allkiri, ei oma tähtsust. Telia üldtingimuste p 3 järgi ei pea tahteavaldus lepingu sõlmimiseks olema väljendatud ainult lepingu allkirjastamisega. Seda võib teha erineval viisil. Kostja ei vaidle, et ta tasus Teliale
32. a märtsis 60 eurot. Osamaksetena tagastatavast järelmaksulepingust tulenevad kohustused on korduvad kohustused. Nende aegumisele kohaldub TsÜS § 154, mille kohaselt algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja väitel muutusid järelmaksulepingu ülesütlemisega täiendavalt sissenõutavaks tasumata järelmaksu osamaksed kokku 755 eurot 1 sent. Järelmaksulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole tegemist korduvate kohustustega TsÜS § 3 154 mõttes. Nende aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi sissenõutavaks muutumisega. Hageja ei toonud välja, millal järelmaksuleping üles öeldi, kas ja kuidas sellest kostjale teatati ega esitanud ülesütlemise kohta tõendeid. Järelmaksuleping on kehtiv. Maksegraafiku kohaselt muutusid kõik osamaksed sissenõutavaks, viimane tuli tasuda
33. augustil
34. Järelmaksulepingu
35. a osamaksete osas algas TsÜS § 154 alusel nõude aegumine
36. detsembril 2020 ja lõppes
37. detsembril
38. Hagiavaldus esitati
39. oktoobril
40. Järelmaksulepingu
41. a osamaksed 222 eurot 42 senti on aegunud. Kostjale
42. aastal esitatud arvetest tulenevate nõuete aegumine algas
43. detsembril 2021 ja lõppes
44. detsembril
45. Selles osas ei ole nõue aegunud. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid. Kostja rikkus VÕS § 100 mõistes oma kohustusi. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel õigus nõuda kohustuste täitmist järgmiselt: põhivõlg 641 eurot 64 senti (864,06 - 222,42), intress 62 eurot 91 senti. Hageja võib nõuda VÕS § 113 2 lg 2 p 3 alusel kostjalt sissenõudmiskulu 35 eurot ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel viivist. Hagi osalise rahuldamise tõttu jäid menetluskulud kostja kanda (

§ 163lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda, ning jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Maakohus kohaldas aegumist nõude osas, mida hageja ei esitanud. Kohus viitas aegumise kohaldamisel
2. aasta arvetele (osamaksetele), mis olid kostja poolt tasutud ja mille tasumist hageja ei nõudnud. Hageja nõudis hagis alates
3. aastast esitatud arvete eest maksmata summasid. Kohus leidis seega ekslikult, et hageja nõue on 222 euro 42 sendi ulatuses aegunud, kuna
4. a osamaksete tasumise nõue on aegunud. Hageja nõustub, et kuna ülesütlemine ei ole tõendatud, kehtis järelmaksuleping selle lõppemiseni
5. augustil
6. Kauba eest tuli tasuda
7. septembrist 2020 kuni
8. august
9. Kostjal on osamaksed tasumata alates
10. veebruari
11. a osamaksest kuni
12. augusti
13. a osamakseni, võla jääk on 864 euro 6 senti. Hageja põhivõla nõue ja sellelt arvestatud viivis on seega tervikuna põhjendatud.
14. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus hindas tõendeid õigesti. Hageja nõue on osaliselt aegunud. Hageja esitas kostja palvel teate maksmisele kuuluva summa kohta. Hageja märkis maakohtu poolt rahuldatud summa. Hageja nõustus seega maakohtu otsusega. Kostja tasus hagejale hageja ja maakohtu poolt märgitud võla. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja põhivõla nõude väiksemas ulatuses kui 810 eurot 69 senti ning nõude

1. oktoobri
2. a seisuga sissenõutavaks muutunud viise saamiseks väiksemas ulatuses kui 4 272 eurot 17 senti. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi nimetatud osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 810 eurot 69 senti,
3. oktoobri
4. a seisuga sissenõutavaks muutunud viise 272 eurot 17 senti ning alates
5. oktoobrist 2024 sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlalt 810 eurot 69 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus muudab eelnevaga seoses ka menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta vaidlustatud osas muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654lg 2²).

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus jättis 222 euro 42 sendi ulatuses rahuldamata hageja põhivõla nõude ja sellelt arvestatud viivisnõude. Samuti vaidlustab hageja maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust seega üksnes nimetatud osas. Osas, milles maakohus hageja nõuded rahuldas, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Vaidlustamata osas on otsus

§ 456lg 2 p 1 alusel jõustunud.

1. Maakohus tuvastas otsuses mh järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud: Telia ja kostja vahel on
2. märtsil 2002 sõlmitud kliendileping ja
3. augustil 2020 järelmaksuleping telefoni Apple Iphone 11 Pro 64GB ostmiseks ning Telia loovutas
4. märtsil 2024 hagis esitatud nõuded kostja vastu hagejale.
5. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja alates
6. a veebruarist järelmaksulepingu alusel tasumisele kuuluvate osamaksete (sh intress) võlga. Lisaks ütles Telia hagis märgitu kohaselt järelmaksulepingu (erakorraliselt) üles, mistõttu muutusid kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed sissenõutavaks, tasumata põhivõla jääk on 864 eurot 6 senti.
7. Ringkonnakohus iseenesest nõustub maakohtuga, et hageja nõue järelmaksulepingu alusel võlgnetavate osamaksete tasumiseks võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et järelmaksulepingust tulenevad osamaksete tasumise nõuded aeguvad TsÜS § 154 järgi kolme aasta möödumisel selle kalendriaasta lõppemisest, kui vastav osamakse muutub sissenõutavaks, ning et ennetähtaegselt üles öeldud krediidilepingu puhul tuleb eristada enne ülesütlemist ja sellega sissenõutavaks muutuvate maksete aegumist. Nendele osamaksetele, mis muutuvad korraga sissenõutavaks enne maksetähtpäeva saabumist lepingu (erakorralise) ülesütlemise tõttu, TsÜS § 154 ei kohaldata ning sellised nõuded aeguvad TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi (vt sarnaselt liisingulepingute ülesütlemise kohta RKTKo 18.05.2016, 3-2-1-33-16, p 13 koos selles viidatud kohtupraktikaga).
8. Samas on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et maakohus kohaldas aegumist selliste osamaksete osas, mille tasumist ei ole hagis nõutud. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja järelmaksulepingu järgsete osamaksete tasumist, millest esimene (kõige varasem) muutus sissenõutavaks
9. veebruaril
10. Hageja ei ole hagiavalduses nõudnud
11. aastal sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumist. Kohaldades aegumist
12. a osamaksete osas, tegi maakohus otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus eksis sellega eelkõige

§ 5lg 1 ja § 439 vastu.

Kõnealune minetus viis ka hagi osaliselt ebaõige rahuldamata jätmiseni. 5

1. Järelmaksulepingu järgsete
2. aastal sissenõutavaks muutunud osamaksete aegumistähtaeg on kolm aastat, aga tähtaja algust tuleb TsÜS § 154 kohaselt arvestada
3. aasta lõppemisest. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval.
4. aastal sissenõutavaks muutunud osamaksete nõuded oleksid seega aegunud
5. detsembril
6. Hagi on aga esitatud
7. oktoobril 2024, seega aegumistähtaja jooksul. Kõnealused nõuded ei ole järelikult aegunud.
8. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning

§ 4lg 2 järgi määravad hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu pooled.

Hagis on hageja tuginenud nelja järelmaksulepingu järgse

1. aastal sissenõutavaks muutunud osamakse tasumata jätmisele, mis muutusid sissenõutavaks vastavalt
2. veebruaril,
3. märtsil, 20 aprillil ja 20 mail
4. Nimetatud nelja osamakse põhiosade summa on 169 eurot 5 senti. Osamaksetes sisalduv intress moodustab kokku 62 eurot 91 senti, kuid see intressinõue on maakohtu otsuse vaidlustamata osaga rahuldatud.
5. Kuna maakohus tuvastas järelmaksulepingu sõlmimise Telia ja kostja vahel ringkonnakohtu hinnangul õigesti ning kostja ei ole esitanud hageja nõutele peale aegumise vastuväite muid vastuväiteid, rahuldab ringkonnakohus eelmärgitut arvestades hageja põhivõla nõude täiendavalt 169 euro 5 sendi ulatuses. Arvestades maakohtu otsuse vaidlustamata osa, kuulub hageja põhivõla nõue rahuldamisele 810 euro 69 sendi ulatuses (641,64+169,05).
6. Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1, nagu on märkinud ka maakohus, kuid viivis tuleb välja mõista 810 euro 69 sendi suuruselt põhivõla nõudelt. Põhivõlalt 810 eurot 69 senti ajavahemiku
7. juuni 2021 –
8. oktoober 2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis on viivisekalkulatori (kättesaadav: www.viivisekalkulaator.ee) järgi 272 eurot 17 senti. Seega rahuldab ringkonnakohus
9. oktoobri
10. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude täiendavalt 56 euro 75 sendi ulatuses (272,17-215,42).
11. Suuremas ulatuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust hageja põhivõla nõuet ja viivisenõuet rahuldada. Vastavas osas on hageja nõuded asja materjalide põhjal otsustades aegunud.
12. Hagis väidetu kohaselt on Telia kostjaga sõlmitud järelmaksulepingu üles öelnud (dtl 5). Lepingu ülesütlemist võib järeldada ka asjaolust, et hageja ei nõua intressi pärast
13. maid 2021 sissenõutavaks muutunud osamaksetelt. Samuti on kostja oma vastuväidetes tuginenud sellele, et järelmaksuleping on hiljemalt
14. juunist 2021 üles öeldud (dtl 60). Kuna pooled järelmaksulepingu (erakorralise) ülesütlemise üle sisuliselt ei vaielnud, on maakohus ebaõigesti järeldanud, et lepingu ülesütlemine ei ole tõendatud ning tuleb lähtuda asjaolust, et pooltevaheline leping on kehtiv.
15. Nagu eelnevalt märgitud, kohaldatakse nende osamaksete osas, mis muutuvad korraga sissenõutavaks (enne maksetähtpäeva saabumist) lepingu ülesütlemise tõttu, aegumisele TsÜS § 146 lõiget 1 ja § 147 lõiget
16. Kui Telia ütles järelmaksulepingu hiljemalt
17. juunist 2021 üles, siis aegusid ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuded hiljemalt
18. juunil 2024 ning olid seega hagi esitamise ajaks aegunud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja nende nõuete aegumine oleks viidatud ajavahemikul peatunud või katkenud.
19. Ringkonnakohus muudab

§ 173lg-te 1 ja 3 alusel maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

Ringkonnakohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud 6 mõlemas kohtuastmes

§ 163lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

Ringkonnakohus lähtub seejuures põhivõla ja intressi nõuete rahuldamise ulatusest, sest hageja muud nõuded sõltuvad põhivõla ja intressi nõuete edukusest. Hageja on esitanud nõude põhivõla ja intressi saamiseks kokku summas 926 eurot 96 senti, mis maa- ja ringkonnakohtu otsustega rahulatakse kokku 873 euro 60 sendi ulatuses, s.o ligikaudu 94% ulatuses. Eelmärgitut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud 6 % ulatuses hageja kanda ning 94 % ulatuses kostja kanda. 18. Kuna ringkonnakohus muudab käesoleva lahendiga mh maakohtu menetluses tekkinud menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel ning maakohus poolte menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra ka ringkonnakohus

§ 174

lg 4 kohaselt kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid.

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale edasi kaevates (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 7