← Eesti

2-25-115/4

Obsah (6)§ 1043§ 1045§ 104§ 1050§ 134§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 06.05.2025, Tallinn 2-25-115 A. S.-i (S.) ha

) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 ning § 134. 6.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjutuse tekitamisega. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja ründas 22.12.2024 hagejat (püüdis jõuga hageja käest teleka pulti väänata), põhjustades viimasele kehavigastuse (parema käe sõrmeluu murd). Seega on kostja tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 2 alusel.

Kuna kostja põhjustas hagejale kahju aktiivse käitumisega, saab eeldada, et tema soovis õigusvastase tagajärje saabumist ja seega tekitas kostja kahju tahtlusest

§ 104

lg 5 mõttes.

§ 104

lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt puudusid kostja tegevuse õigusvastasust (

§ 1045

lg 2) ja süüd (

§ 1050ja § 1052) välistavad asjaolud.

7.

§ 134

lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama sätte lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel 2 arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 127

lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid: - hagist nähtuvalt püüdis kostja hageja käes olevat pulti jõuga enda kätte saata. Kostja rünne oli hageja jaoks ootamatu; - kostja põhjustas hagejale kahju tahtlusest; - hagist tulenevalt murdus kostja poolt füüsilise jõu rakendamise tulemusel hageja sõrmeluu; - hagist nähtuvalt ei põhjustanud tekitatud kehavigastus hagejale ülemäärast ebamugavust ega kahjustanud tema normaalset eluviisi. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis leiab kohus, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 300 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on

§ 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 134 lg-d 2 ja 5 ning § 127 lg 6 esimene lause.

  1. Hagi rahuldatakse 6% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 6% ulatuses kostja kanda ja 94% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
  2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluskulusid kandnud. Seega puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.
  3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.