← Eesti

4-24-2473/66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2025, Tallinn Väärteoasja number 4-24-2473 (951023000006) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär Andero Paabu

§ 14

regulatsioon kohaselt pidi juriidilise isiku vastutusele võtmiseks tuvastama füüsilise isiku, kellele selline tegu omistada. Riigikohus jõudis seisukohale, et Euroopa Liidu õigusega ei ole kooskõlas kuni 31.

§ 14

regulatsioon osas, mis võimaldas juriidilisele isikule IKÜM art 83 lg-tes 4-6 nimetatud rikkumiste eest määrata väärteomenetluses trahvi üksnes siis, kui see rikkumine oli enne omistatud identifitseeritud füüsilisele isikule (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus nr 4-23-742 p 19-21). Sealjuures tugines Riigikohus eelkõige Deutsche Woheni otsusele (Euroopa Kohtu
  3. detsembri
  4. a otsus nr C-807/21).
  5. Euroopa Liidu õiguse kohaldamise või kohaldamata jätmisel konkureerivad omavahel Euroopa Liidu õiguse esimuse põhimõte ja vajadus järgida liidu õiguse üldpõhimõtetega tagatud põhiõigusi. Esimuse põhimõte tähendab, et liikmesriigi kohtul on kohustus jätta vaidluses vajaduse korral omal algatusel kohaldamata mis tahes riigisisese õigusnormi, mis on vastuolus vahetut õigusmõju omava Euroopa Liidu õigusnormiga. Euroopa Liidu esimuse 3 põhimõte ei ole aga absoluutne, kuna liidu õigust kohaldades tuleb menetlusosalistele tagada Euroopa põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetest tulenevad põhiõigused (vt Euroopa Kohtu
  6. juuli
  7. a otsus nr C-107/23 p-d 95 ja 101).
  8. Euroopa Kohus on märkinud, et riigisisese normi kohaldamine ei tohi takistada süstemaatiliselt tõhusate ja hoiatavate karistuste määramist (vt nt Euroopa Kohtu
  9. detsembri 2017.a otsus nr C-42/17, p-d 29-62 ja C-107/23, p-d 95-125). Seda tuleks muuseas arvestada Euroopa Liidu õiguse esimuse põhimõtte kohaldamisel. Kuni 31.

§ 14

regulatsioon võis Euroopa Kohtu sellise käsitlusega vastuollu minna (juriidilise isiku vastutusega seotud probleemkohti on põhjalikult õiguskirjanduses käsitletud - vt nt Kärner, M., Muudatused juriidilise isiku süüteovastutuses. Juridica 2023/4-5). KarS-i

  1. novembri 2023 muudatustega juriidilise isiku vastutuse aluseid laiendati ning ka Riigikohus kinnitas, et nende muudatustega riigisisese ja Euroopa Liidu õiguse vastuolu likvideeriti (Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus nr 4-23-742 p 19-21).
  4. Väärteoprotokolli kohaselt pani menetlusalune isik väärteod toime ajavahemikul
  5. jaanuar 2023 kuni
  6. august 2023, so enne KarS § 14 muudatusi. Seega on tekkinud olukord, kus kohus peab otsustama, kas jätta kohaldamata Euroopa Liidu õigusnormiga vastuolus olev siseriiklik norm või tuleks lähtuda riigisisese põhiõiguste kaitse kõrgemast standardist ning Euroopa Liidu õigus kohaldamata jätta. Eeskätt tuleb vaadelda ettenähtavuse, kuid ka seaduse määratletuse ja tagasiulutava jõu keelu põhimõtteid. Seega tuleb hinnata, kas menetlusalusele isikule oli mõistlikult ettenähtav, et 31.

§ 14

regulatsioon ei ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ning IKÜM-i nõuete rikkumiste eest võib määrata väärteomenetluses trahvi ka siis, kui rikkumine ei ole kindlale füüsilisele isikule identifitseeritud. Mainitu on eriti kaalukas kontekstis, kus kõikide süüks pandavate väärtegude objektiivse koosseisu esimese elemendina tuleb selgeks teha, kas esineb erisubjekti ehk teod peab olema toime pannud vastutav töötleja IKS-i tähenduses.

  1. Euroopa Kohus on iseenesest jaatanud liikmesriigi kohtu õigust jätta ettenähtavuse, määratletuse ja tagasiulutava jõu keelu põhimõtete põhimõttele tuginedes Euroopa Liidu õigus kohaldamata isegi siis, kui seadusandja ei ole vaidlusalust normi ühtlustanud ning riigisisene normi kohaldamine takistaks süstemaatiliselt tõhusate ja hoiatavate karistuste määramist (vt C-107/23 p 118, sh Euroopa Kohtu
  2. detsembri
  3. a otsust nr C-42/17; ettenähtavuse, määratletuse ja tagasiulatuva jõua keelu põhimõtete kohta vt ka C-107/23 p 113 ja C-42/17 p 51). Viidatud põhimõtete kohta on Euroopa Kohus veel märkinud, et kuniks Euroopa Kohus ei ole mingit konkreetset õigusküsimust lahendanud, tuleks enne kohtuotsuse kuulutamist toime pandud süütegude puhul lähtuda riigisisese põhiõiguste kaitse kõrgemast standardist. Vastasel juhul võidakse tagasiulatuvalt kohaldada rangemaid vastutusele võtmise tingimusi kui need, mis kehtisid süüteo toimepanemise ajal (vt C-42/17 p 60). Järelikult saab ettenähtavust hinnata, vaadeldes sündmuste ajatelge.
  4. Menetletava väärteo ajajoon on järgmine: - väärtegu pandi väärteoprotokolli kohaselt ajavahemikul
  5. jaanuar 2023 kuni
  6. august 2023; - KarS § 14 jõustus uues sõnastuses
  7. novembril 2023; - Deutsche Wohneni (C-807/21) otsus kuulutati
  8. detsembril 2023; - Riigikohtu otsus IKÜM-i ja KarS § 14 vastuolu kohta kuulutati
  9. juunil
  11. Seega nii KarS § 14 muudatused kuid ka Deutsche Woheni otsus ilmusid peale süüks pandavate väärtegude toime panemist, mistõttu ei saanud menetlusalusele isikule olla mõistlikult ette nähtav, et Euroopa Liidu õigusega pole kooskõlas kuni 31.

§ 14regulatsioon.

Vastupidine käsitlus läheks vastuollu ka seaduse 4 määratletuse põhimõttega (so nõue, et normid ja nendes sisalduv teave peavad olema selged, kätte- ja arusaadavad) ning tekkida võib olukord, kus menetlusalusele isik võetakse tagasiulatuvalt vastutusele tingimustel, millistel ei oleks teda varem karistatud. Seda seetõttu, et ilma Deutsche Woheni otsuseta ei oleks kuni 31.

§ 14

ja IKÜM-i vastuolu ja Euroopa Liidu õiguse otsekohaldumise küsimust üleüldse tekkinud.

  1. Kohtuväline menetleja osutas kohtuvaidlustes, et IKÜM kehtis Eestis juba aastaid muutumatuna enne etteheidetava teo toimepanemist, mistõttu ei saanud derivatiivse vastutuse küsimus olla kuidagi menetlusalusele isikule üllatav. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
  2. Kohtuvälise menetleja argument oleks asjakohane siis, kui IKÜM ise juriidilise isiku vastutust reguleeriks. Antud juhule see nii ei ole. IKÜM on kehtinud juba mõnda aega, aga nagu juba enne mainitud, ei kerkinud enne Deutsche Wohneni otsust kohtupraktikas ka küsimust KarS § 14 vastuolust kõnealuse määrusega.
  3. Järelikult tuleb IKS § 62 lg 2, § 65 lg 2, § 66 lg 2 objektiivsete kooseisude hindamisel jätta kohaldamata Euroopa Liidu õigus ning lähtuda menetletava teo ajal kehtinud KarS-i, so kuni
  4. oktoobrini kehtinud, redaktsioonist. Objektiivne koosseis - erisubjekt
  5. IKS § 62 lg 2 järgi karistatakse IKÜM art-tes 8, 11, 25–39, 42 ja 43 sätestatud vastutava töötleja või volitatud töötleja kohustuse rikkumise eest. Samuti vastutab IKÜM art 5 lg-st 2 tulenevalt isikuandmete töötlemise põhimõtete (millele viitab IKS § 65 lg 1) ja art 12 lg-st 1 tuleneva selge teabe andmise ja teavitamise kohustuse eest (millele viitab IKS § 66 lg 1) vastutav töötleja.
  6. IKS § 68 lg 2 koosseis viitab isikuandmete töötlemise erialuste kohta sätestatud korra rikkumisele. Nii tuleneb IKS § 6 lg 6 sõnastusest, et isikuandmeid töötleb teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika eesmärgil jällegi vastutav või volitatud töötleja. Pere Sihtkapitali Sihtasutusele heidetakse ette just IKS § 6 lg-st 4 tuleneva kohustuse rikkumist, mis kaasneb teadus- või ajaloouuringuga seotud eriliiki isikuandmete töötlemisega.
  7. Seega eeldavad kõik menetlusalusele isikule ette heidetavad väärteokoosseisud erisubjekti, kelleks on IKS-is sätestatud väärtegude puhul on vastutav töötleja.
  8. Lähtudes enne
  9. novembrit 2023 kehtinud KarS § 14 lg-st 1, peab juriidilise isiku vastutuse jaatamiseks tuvastama füüsiline isik, kellele selline teod omistada
  10. Kui karistusseadustiku eriosas või muus seaduses kirjeldatakse süüteokoosseisu tunnusena toimepanija erilisi isikuomadusi, eesmärke või motiive, tuleb täideviija karistusõigusliku vastutuse vältimatu eeldusena kindlaks teha vastava isikutunnuse olemasolu (Riigikohtu
  11. märtsi
  12. a otsus nr 4-17-3766/25, p 14).
  13. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides (vt nt Riigikohtu
  14. mai 2020 a. otsus nr 4-19-4632/23, p 8).
  15. Menetletavate väärtegude puhul on vastutavaks töötlejaks Pere Sihtkapitali Sihtasutus. See nähtub läbivalt väärteoasjade materjalidest ning kohtuväline menetleja kinnitas ka kohtuvaidlustes, et selle üle vaidlus puudub. Väärteoprotokollis on vastutava töötlejana osutatud samuti Pere Sihtkapitali Sihtasutusele, mitte H. P.le. Sealjuures on Pere Sihtkapitali Sihtasutus juriidiline isik, mistõttu on ka vastutav töötleja juriidiline isik. Kuigi Pere 5 Sihtkapitali Sihtasutusele omistatakse väärtegusid läbi tollase juhatuse liikme H. P. tegevuse, ei saa juhatuse liiget samastada juriidilise isikuga, keda nad esindasid (vt Riigikohtu
  16. novembri
  17. a otsus nr 4-16-5811/27, p 12 ja selles viidatud Riigikohtu
  18. märtsi
  19. a otsus nr 3-1-1-84-16, p 38). Juriidilise isiku kohustuste täitmata jätmist ei saa omistada juhatuse liikmetele isiklikult.
  20. Järelikult ei täida juriidilise isiku nimel tegutsenud füüsiline isik (H. P.) erilise isikutunnuse puudumise tõttu IKS-is sätestatud väärteokoosseise. Seega puuduvad ka koosseisupärased teod, mida oleks võimalik KarS § 14 lg 1 alusel Pere Sihtkapitali sihtasutusele omistada. Väärteomenetlus tuleb Pere Sihtkapitali Sihtasutuse suhtes sel põhjusel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
  21. PS (Eesti Vabariigi põhiseaduse) §-st 22 ja Euroopa Inimõiguste konventsiooni art 6 lg-st 2 tuleneva süütuse presumptsiooni põhimõttele tuginedes ei võta kohus seisukohta väärteoetteheidete põhjendatuse osas ülejäänud ulatuses. Tegutsedes vastupidi võib tekkida olukord, kus kohus möönab rikkumist, kuid kohtuotsuse põhjendustest võib jääda mulje, et isik ei vastuta pelgalt seaduse kitsaskoha tõttu. Euroopa Inimõiguste kohus on sarnast sisukohta väljendanud näiteks kriminaalmenetluse lõpetamisel aegumistähtaja tõttu (Euroopa Inimõiguste kohtu 28.10.2014 otsus nr 60101/09). Menetluskulud
  22. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.
  23. Kaitsjad Karmen Turk ja Maarja Pild on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks ning ka menetluskulude nimekirja, kus on välja toodud tehtud tööd ning nende maht. Taotluse kohaselt on menetlusalune isik kandnud õigusabikulusid kokku summas 35 794,80 eurot (summa koos käibemaksuga). Taotlustest nähtub ka, et kaitsjate tunnitasu arvete lõikes on 175 eurot ja 230 eurot (ilma käibemaksuta), so keskmiselt (proportsionaalselt töötundidega) umbes 215 eurot. Menetlusalust isikut nõustati (sh kohtumenetluses) 136 tunni ja 36 minuti ulatuses. Taotluses on märgitud, et kuigi kaitsjaid oli menetluse keerukuse tõttu kaks, ei ole üksteise tööd dubleeritud ning hüvitamist taotletakse kulude ulatuses, mis oleks olnud samas ka ühe esindaja puhul. Samuti on kaitsjad esitanud palju argumente, kuid põhjendatud on kulud hüvitada kõigi esitatud õiguslike põhjenduste osas.
  24. Riigikohus ei ole senises praktikas määratlenud maksimaalset õigusteenuse tunnitasu määra. Mõistlik tunnihind määratakse, arvestades asja mahtu ja keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti ning ka üldist hinnatõusu (nt Riigikohtu 18.10.2023 määrus nr 1-22-7663, p 10 ja seal viidatud lahendid). Arvestades õigusteenuse kvaliteeti, väärteomenetluse mahtu ja keerukust ning üldist hinnatõusu, jäävad kaitsjate küsitud tunnihinnad mõistlikkuse piiridesse.
  25. Siiski nähtub esitatud taotlusest, et tehtud töid on osaliselt dubleeritud. Näiteks nähtub, et kohtuistungitel osalemise eest on taotletud tasu hüvitamist kahe kaitsja, kokku umbes 36 tunni ulatuses. Kohtuistungite protokollidest nähtub aga, et kohtuistungeid toimus reaalselt u 14 tunni ulatuses. Samuti ei saa mõistlikuks pidada 22 tunnist kulu kaebuse ja 30,5 tunnist kulu kohtukõne koostamiseks ühe kaitsja puhuks mõistlikuks. Selles ulatuses tuleb taotletud tööde mahtu vähendada.
  26. Kohtu hinnangul ei ole võimalik täies mahus rahuldada kulusid seoses dokumentide koostamise (sh ka seisukoha koostamine kohtule seoses istungi edasi lükkamisega), 6 planeerimise ja arutelude, toimikute ja tõendite täiendava analüüsimise kuluartiklitega. Osalt põhjusel, et samadel kuupäevadel on töötunde dubleeritud, kuid need ei ole ka täies mahus põhjendatud. Nii on näiteks 9 töötundi kulunud Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse taotluse küsimuse formuleerimiseks.
  27. Teisalt arvestab kohus, et Pere Sihtkapitali Sihtasutusele heideti ette nelja väärteokoosseisu ning andmekaitsevaldkonna väärteovaidlused on spetsiifilised ja keskmisest keerukamad. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus osaliselt kaitsjate Karmen Turki ja Maarja Pildi taotluse menetluskulude hüvitamiseks ning mõistab riigilt välja Pere Sihtkapitali Sihtasutuse valitud kaitsjatele tasu summas 23607 eurot (summa koos käibemaksuga)
  28. Pere Sihtkapitali Sihtasutuse endise juhatuse liikme H. P. kaitsja esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks 2385,10 euro (koos käibemaksuga) ulatuses. Taotluse kohaselt on kaitsja teinud 8,5 tundi tööd tunnihinnaga 230 eurot. Nimetatud taotluse kuulub rahuldamisele, mistõttu mõistab kohus riigilt välja H. P. valitud kaitsjatele tasu summas 2385,10 eurot . Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.