Obsah (15)

§ 187§ 486§ 405§ 444§ 232§ 369§ 173§ 163§ 174§ 138§ 144§ 175§ 172§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Karin Mölder Kohtujurist Evelin Miggur Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2025.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-117588

) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 09.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3120,59 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 12.08.2024 määrusega anti vastavalt

§ 486lg 1 nõue üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.

Harju Maakohus kohustas 12.08.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 23.08.

2. Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt I AS-i ja P. J. vahel 01.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel võlgnevust summas 2712,35 eurot, intressi 174,99 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivist 295,54 eurot. Samuti nõuab hageja viivist alates 24.08.2024 kuni põhinõude summas 2712,35 eurot täitmiseni määras 18,9% aastas. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulu ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I AS ja kostja 01.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 3900 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimäär 18,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks 24,25%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on 2 arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, osamaksete arv, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga
4. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokkulepitule.
5. Lepingu alusel väljastati kostjale laen summas 3900 eurot. Kostja kohustus laenu tagastamata lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.08.2022-15.07.
6. Kostjalt on toimunud laenuandjale laekumisi põhiosa katteks summas 1187,65 eurot. Seega on põhivõla summaks 2712,35 eurot.
7. Kostjal on intressivõlgnevus alates
8. osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 25.01.2024 summas 174,99 eurot. Vastavalt 01.07.2022 sõlmitud laenulepingu tingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise sisuga oli kostjal tasumata 15.10.202315.01.2024 osamaksete laenuhaldustasud summas 11,60 eurot.
9. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 04.01.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, mille anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumises. 25.01.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
10. 30.01.2024 loovutas I AS nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
11. 06.12.2024 esitas hageja kohtule vastuse kohtunõudele, milles selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitas kohtule ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja vastuväited
12. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (09.11.2024, 21.03.2025 ja 20.04.2025), kuid kostja hagile õigeaegselt ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused 10.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 11. Hagi hind on 3757,11 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. I AS ja kostja sõlmisid 01.07.2022 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 3900 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 18,9% aastas ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.08.202215.07.2025 (dtl 35). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevust, st vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3
2. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
3. Lepingu sõlmimisel 01.07.2022 oli krediidikulukuse määr 24,25% aastas. Hageja on 06.12.2024 seisukohas märkinud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 3900 eurot, intressimäär 18,9% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.07.2025, osamaksete arvu 36, laenulepingu sõlmimise tasu 78 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga
4. Eesti Panga veebilehel tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli lepingu sõlmimisel 16,30%. Krediidikulukuse määr 24,25% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on 48,9% (3x16,30%).
5. Kostja on krediidilepingu raames teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 2124,83 eurot (dtl 83, 85-88).
6. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
7. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (

§ 232lg 1 ja VÕS § 4034 lg 13).

Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

1. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C679/18 p 18, C-495/19 p 17).
2. Hagiavalduse kohaselt lähtus esialgne võlausaldaja kostja poolt esitatud teabest ja kontrollis avalikke andmebaase. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse ja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Kohus on seisukohal, et nimetatut ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud 4 enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust. ega
4. Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust (krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 3). KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole küsinud enne lepingu sõlmimist kostjalt pangakonto väljavõtteid, millest nähtuks, kui suured oli kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-129990 p 26, 32). Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
7. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale laenu andis ja kui suure summa on kostja hagejale tagasi maksnud.
8. Lepingu kohaselt sai kostja laenu 3900 eurot. Hageja on välja toonud, et kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 2124,83 eurot. Arvestades kõik tasutud põhivõla katteks, on kostjal tagastamata 1775,17 eurot.
9. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 15.07.
10. Ent hageja märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.01.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Hageja on esitanud seega lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt.
11. Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks.

§ 369

võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole pärast 20.09.2023 võlausaldajale makseid teinud ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. 5

1. Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa maksed, mis ei ole 23.08.2024 sissenõutavaks muutunud, on (kokku 1475,17 eurot, dtl 84): 15.09.2024 150 eurot 15.10.2024 150 eurot 15.11.2024 150 eurot 15.12.2024 150 eurot 15.01.2025 150 eurot 15.02.2025 150 eurot 15.03.2025 150 eurot 15.04.2025 150 eurot 15.05.2025 150 eurot 15.06.2025 125,17 eurot
2. Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt 1475,17 eurot) eeltoodud graafiku järgi. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3. Kostja pangakontole kanti laenusumma 3900 eurot (dtl 41). Hageja avaldas kohtule, et kostja on teinud tagasimakseid 2124,83 eurot (dtl 83, 85-88). Kohus arvestab kostja tasutud 2124,83 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 1775,17 eurot (39002124,83 eurot). 23.08.2024 seisuga on põhivõlast sissenõutavaks muutunud 300 eurot, arvestades, et tulevikus muutuvad sissenõutavaks osamaksed summas 1475,17 eurot perioodil 15.09.2024-15.06.2025 (1775,17-300=1375,17). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 23.08.2024 aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla nõude 300 eurot ning viivise sellelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 24.08.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4. Kuivõrd hageja ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohast intressiarvestust esitanud, jääb intressinõue rahuldamata. Muid tasusid, st haldustasu, kostja sama sätte kohaselt ei võlgne.
5. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 113 2 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
6. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 34. Käesoleva hagi hind on 3757,11 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt summas 1992,42 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 53%, jätab kohus menetluskulud 53% ulatuses kostja kanda ja 47% ulatuses hageja kanda. 35.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 6

1. Hageja taotleb menetluskuluna mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulu 780,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 1235,50 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2. Hagilt hinnaga 3757,11 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 455 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

38. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta) alljärgnevas koosseisus: nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule – 2 h, hageja 06.12.2024 seisukoha koostamine, kohtule esitamine– 2 h ja hageja 03.04.2025 menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 0,5 h. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tundi. Põhjendatud ajakuluks 06.12.2024 vastuse koostamisele loeb kohus samuti 1 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 h on põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Seega on põhjendatud esindaja kulu 250 eurot (2,5x100). Lisaks mõistab kohus

§ 172

lg 9 ja § 484 2 alusel kostjalt välja 20 eurot hageja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks. Seega hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 725 eurot (455+250+20). 39. Kuivõrd kohus jätab 53% ulatuses menetluskulud kostja kanda, kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 384,25 eurot. Kuivõrd kostja ei ole kohtumenetluses sisuliselt osalenud (sh lepingulise esindaja kaudu), määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 40.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 41.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder 7 kohtunik 8