lg-te 1 - 3 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning avaldab sellekohase teate väljaandes Avalikud Teadaanded. Vastavalt
lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 7. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi kokku üle 44 000 euro. Võlgniku olemasolevast varast ei piisa sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmiseks. Pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud ei ole. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 5 kohaselt kui menetlus lõpetatakse
lg 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Ajutise halduri aruande kohaselt on kõik töölepingud lõppenud ning töötajatel ei ole nõudeid osaühingule. 8.
lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. 9. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 1 kohaselt annavad likvideerijad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab vastavalt ajutise halduri ettepanekule võlgniku dokumentide hoidjaks R. K., ik: 37606230402, elukoht Harju maakond, Saku vald. Menetluskulud 10.
lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (so 2024. aastal 164 eurot) ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
Vabariigi Valituse 08.12.2023 määruse nr 113 § 1 alusel on 2025 kuutasu alamäär 886 eurot. 11.
lg 51 kohaselt
lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 12. Ajutine haldur on esitanud tasunõude 14 töötunni eest kokku 1 400 eurot (1h on 110 eurot), millele lisandub käibemaks 308 eurot; kokku 1 708 eurot . Kohus leiab, et ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud ja tuleb välja mõista. Ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud ega ületa
Ajutise halduri taotlusel ja
lg 6 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid OÜ-le. Büroo on käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub halduri tasule käibemaks (
Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud määrata ajutise halduri tasu summas 886 eurot (lisandub käibemaks) hüvitamine riigi vahenditest arvestades
§-is 23 lg 5¹ viidatud määruses sätestatud piirmäära. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Pankrotihaldur palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud osa mõista välja võlgniku ainuosanikult. 13. Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid halduri tasu hüvitamiseks, kuid halduril on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest
Riigi vahenditest hüvitatava halduri tasu suurus on 1 080,92 eurot (käibemaksuga). Ülejäänud ulatuses, s.o 627,08 eurot (1708– 1 080,92) kuulub väljamõistmisele võlgnikult. 14.
lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt / Priit Lember kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.