← Eesti

2-25-2080/41

Obsah (10)§ 31§ 1§ 55§ 153§ 33§ 41§ 150§ 23§ 22§ 35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Lember Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-2080 Tsiviilasi RÄVALA pankrotiavaldus Menetlusosalised ja nende esindaj

§-id 85 ja 87), märgib kohus siiski järgmist. Kohtu hinnangul on võlgniku esindusõiguslik juhatus nii 03.04.2025 kui ka pankroti väljakuulutamise hetkel senine juhatus ehk Jüri Leppik. P. K.e 23.05.2025 kohtule esitatud Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2025 määrus kandeasjas nr 2-25-4694 ei kinnita P. K.t ainsa esindusõigusliku isikuna. Vastupidi, ringkonnakohus on määruse p-des 11 ja 13, et keerukale õiguslikule küsimusele hinnangu andmine väljub registriasja menetluse raamidest ning see tuleb selgeks vaielda hagimenetluses. Seniks tuleks registriasi peatada. „Õiget“ juhatuse koosseisu ringkonnakohus tuvastanud ei ole. Vaidlust ei ole, et 10.03.2025 koosoleku kohta on koostatud kaks vastuolulise sisuga protokolli, mis on mõlemad notariaalselt tõestatud. Kui otsuste näol on kaks esmapilgul justkui kehtivat ning tahteavaldustel põhinevat tehingut, kuid nende sisu on ületamatus vastuolus, on kohtu hinnangul sisuliselt tegemist patiseisuga. Mitte kumbagi otsust ei saa pidada õiguslikult siduvaks. Sisuliselt on notar rikkunud temale tõestamisseadusest tulenevaid kohustusi ning jätnud tuvastamata, milline kahest paralleelsest koosolekust oli õiguspärane. Olukorras, kus notar ei suutnud seda teha, mis nähtub ka esitatud protokollidest, oleks pidanud notar keelduma tõestamisseaduse § 4 alusel tõestamistoimingu tegemisest. Sellistele vastuoluliste otsuste samaaegne tõestamine muudab tõestamistoimingu sisutühjaks, sest puudub tähtsust omavate asjaolude tegelik kontroll. Seetõttu leiab kohus, et kummalgi 10.03.2025 üldkoosoleku otsusel ei ole õiguslikku mõju võlgniku nõukogu ja seeläbi juhatuse valimisele. Kehtib enne 10.03.2025 koosolekut valitsenud olukord ehk pankrotimenetluse kontekstis peab kohus kehtivaks senise juhatuse volitusi (Jüri Leppik). Vastav hinnang võib menetluse käigus muutuda tulenevalt registriasja ning koosoleku otsusega seotud kohtuvaidlustest. 9. Kohus leiab, et RBH on püsivalt maksejõuetu. 10. Juriidilisest isikust võlgniku avalduse puhul eeldatakse maksejõuetust (

§ 31lg 4).

Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis selle eelduse veenvalt ümber lükkaksid. 11.

eristab juriidilise isiku puhul kahte tüüpi maksejõuetust: likviidsusmaksejõuetus (

§ 1

lg 2) ning bilansiline maksejõuetus (

§ 1lg 3).

Pankroti väljakuulutamise aluseks on vähemalt ühte tüüpi püsiva maksejõuetuse tuvastamine. Likviidsusmaksejõuetus ja bilansiline maksejõuetus ei ole pankroti väljakuulutamise kumulatiivsed eeldused. Juriidilisest isikust võlgniku avalduse puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu (

§ 31lg 4).

12. Kohus leiab, et avaldaja on püsivalt maksejõetu vastavalt

§ 1

lg-le 2 isegi siis, kui võtta arvesse erinevaid menetluses esitatud vastuväiteid.

  1. Isegi kui jätta kõrvale ajutise halduri aruandest nähtuvad kohustused OÜ Viker (pankrotis), OÜ Nordland Kapital, OÜ Ratimetsa, OÜ Linaleo ja OÜ Sininõmme Võrgud ees, mis on kas vaidlusalused, väidetavalt tasaarvestatud või mille kohta on võlausaldajad teatanud, et ei nõua lähitulevikus kohustuse täitmist (dtl 594, 597, 599), on võlgnikul siiski veel täitmata kohustused Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ ees (5 000 eurot) ja OÜ Linaleo ees vähemalt summas 22 536,68 eurot (arvestades tasaarvestust; dtl 595). Samuti on 24.03.2025 kohtumäärusega asjas nr 2-21-18220 mõistetud võlgnikult OÜ Viker (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 1 092,56 eurot ning viivis.
  2. Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud kohustuste olemasolus. Kohus möönab, et OÜ-ga Viker (pankrotis) sõlmitud kulude kandmise kokkulepped ning nõude summad ei ole piisavalt selged, et neid maksejõuetuse hindamisel arvestada ning lugeda kohustuseks OÜ 4

(8)Viker (pankrotis) ees 115 200 eurot. Samas ei ole kohtul põhjust kahelda Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ nõudes. Vaidlust ei ole, et 11.03.2020 määrusega asjas nr 2-20-666 on läbi vastava büroo tegutsev vandeadvokaat Andrias Palmits määratud RBH nõukogu esimeheks ja ta on vastavat tööd teinud. Määruse resolutsiooni p-s 5 määrati tema tasuks 125 eurot tunnis, kuid mitte vähem kui 750 eurot kuus (käibemaksuga). Tasu oli kohustatud maksma RBH. Kohus ei nõustu OÜ Linaleo ja P. K. vastuväitega, et nõue on aegunud või asjas nr 2-20-666 ei ole nõukogu liikmele tasu määratud. Määrusest tuleneb selgelt, et resolutsiooni p 5 ongi nõukogu asendusliikmele tasu määramine ning täiendavat tasu määramise toimingut kohus määranud ei ole. Tasu kogusummat ei pea üle kinnitama täiendava tasumäärusega. Nõuet ei saa pidada aegunuks, kui võlgnik RBH kohustust tunnistab. Aegumine ei ole globaalne vastuväide vaid võlgniku õigus teatud tingimustel nõude täitmisest keelduda. Aegumine katkeb nõude tunnustamisega (TsÜS § 158 lg 1-2). Kui võlgnik ise nõuet tunnistab ning ei pea aegumisele tuginemist võimalikuks, ei ole põhjust pidada nõuet kehtetuks. Kohtuasja nr 2-21-18220 menetluskulude hüvitamises OÜ-le Viker (pankrotis) jõustunud kohtulahendi alusel ei saa olla kahtlust.
  1. Veenvaks ei saa pidada OÜ Linaleo ja OÜ Sininõmme Võrgud teateid, et nad „loobuvad õigusest nõue koheselt sisse nõuda“ ning seetõttu ei peaks neid nõudeid maksejõuetuse hindamisel arvestama (dtl 596 ja 598). Tuleb eristada nõude sissenõutavust, mis tuleneb kahepoolse tehingu tingimustest, ning faktilist sissenõudmist, mis eeldab võlausaldaja vastavaid toiminguid. Sellise ühepoolse tahteavaldusega ei saa kõrvaldada nõude tehingust tulenevat sissenõutavust. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Sissenõutavus ei sõltu sellest, kas ta seda tegelikult teeb või kavatseb teha. Ühepoolse tahteavaldusega ei saa muuta kohustust „tähtajatuks“. Paralleele saab tõmmata aegumise instituudiga. Tehingulise nõude aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumisega vastavalt kahepoolse tehingu tingimustele. See on objektiivne mõõde. Võlausaldaja ei saa oma nõude aegumistähtaja kulgema hakkamist lõpmatult edasi lükata ja oma positsiooni parandada ühepoolse väitega, et ta tegelikult ei asu veel nõuet sisse nõudma. Seega tegemist on endiselt sissenõutavate võlgniku kohustustega.
  2. Kokkuvõtteks, isegi erinevaid vastuväited arvestades on võlgnikul sissenõutavaid kohustusi vähemalt 6 092,56 eurot (nõukogu liikme tasu ning kohtuasja 2-21-18220 menetluskulud), koos OÜ Linaleo tasaarvestuse tulemusel vähenenud nõudega 28 629,24 eurot. Märkimist väärib, et nimetatud kohustuste loetelu ei sisalda muid eeldatavaid kulusid nagu jooksvad juhtorgani liikmete tasud, ajutise halduri tasu jm.
  3. Võlgnikul puudub likviidne vara nimetatud nõuete täitmiseks ning olukorra paranemist lähitulevikus näha ei ole, st tegemist on

§ 1lg-s 2 kirjeldatud püsiva maksejõuetusega.

18. Ainus likviidne vara on arvelduskontodel asuv raha, kokku 1 525,40 eurot (dtl 571, 434). Muuks varaks on nõue OÜ Milestone (pankrotis) vastu, Rävala 2 kinnistu teoreetiline tagasinõudeõigus ja nõue OÜ Nordland Kapital vastu. Olgugi, et nimetatud nõudeõigused on nominaalselt miljonites eurodes, ei ole tegemist likviidse varaga. OÜ Milestone (pankrotis) poolt nõude täitmine on pankrotivara väikese väärtuse tõttu ebatõenäoline (dtl 573). Muud nõuded on seotud kohtuasjadega nr 2-20-16086 ja 2-22-3400 ning nende tulemus ning tulemuseni jõudmise ajaline perspektiiv on teadmata (vaidluste keerukust arvestades on lõpplahendini jõudmine arvestatav pigem aastates, kui kuudes või nädalates). 5

(8)
  1. Kuigi kohtuasja nr 2-20-16086 tulemusena võib võlgnik potentsiaalselt saada tagasi enda omandisse Rävala pst 2 kinnisasja, ei aitaks see likviidsusmaksejõuetust ületada. Esiteks ei ole teada, millal see võiks juhtuda; eeldatavasti kulub lõpplahendini jõudmiseni veel aastaid. Teiseks ei ole selge, kas üldse ja kuidas võimaldaks kinnistu omandiõiguse tagasisaamine tekitada võlgnikule kiiresti kohustuste täitmiseks piisava rahavoo. Kolmandaks, kinnistu omandiõiguse tagasisaamine tooks suure tõenäosusega kaasa võlgnikule täiendavate suuremahuliste kohustuste tekkimise. Aktsionäride ja seotud osapoolte vaidluste struktuur on selline, et asjas nr 2-20-16086 põhihagi rahuldamise korral tuleb tõenäoliselt vähemalt mingis ulatuses rahuldada ka vastuhagid (vt vaidluste lühikirjeldus dtl 411-413). Kohus peab tõenäoliseks, et kinnistu RBH-le tagastamise korral peab RBH vähemalt mingis osas hüvitama vahepealsel ajal kinnistuga seoses kantud kulud ja tehtud parendused.
  2. Kirjeldatud nõudeõigusi ei ole võimalik realiseerida likviidseks peetava 20 päeva jooksul.1 Võlgniku suhtes esineb seega nn likviidsusmaksejõuetus.
  3. Usutavaks ei saa pidada vastuväidet, et olukord on ajutine ning vajadusel aktsionärid finantseerivad ettevõtet. Aktsionäride vaidluste ning patiseisu tõttu ei ole eeltoodut toimunud mitmete aastate vältel. Ülejäänud kaks aktsionäri, OÜ Viker (pankrotis) ja OÜ Neticom, ei ole sellega nõustunud ning on valinud pankrotiavalduse esitamise tee. Kohtuasjas nr 2-19-19435 aktsionäride omavaheliste suhete osas langetatud otsuse tõttu ei saa realiseeruda stsenaarium, kus P. K. kontrollitavad aktsionärid saaksid valitseva enamuse aktsiakapitalist ning üksinda otsustada ettevõtte tegevuse ja finantseerimise üle. Asjas nr 2-19-19435 on tuvastatud, et võrdsetes 1/3 osades on aktsionärideks OÜ Viker (pankrotis), OÜ Linaleo ja OÜ Neticom. Igal juhul ei saaks selliste lahenduste leidmist toimuda piisavalt lühikese ajavahemiku vältel, mis võimaldaks pidada RBH-d täna likviidseks.
  4. Kohus nõustub ajutise halduri aruandega ka selles osas, et RBH on bilansiliselt maksejõuetu (

§ 1lg 3).

Sellisel juhul arvestatakse kohustustena ka veel sissenõutavaks muutumata kohustusi. 23. Võlgnikul on vara koguväärtuses 22 737 732,08 eurot, millest 1 525,40 eurot on raha, 5 391 727,61 eurot nõue OÜ Milestone (pankrotis) vastu, 13 000 000 eurot Rävala 2 kinnistu tagasinõudeõiguse eeldatav väärtus ja 4 344 479,07 eurot nõue OÜ Nordland Kapital vastu kinnistust saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Võib eeldada, et vara väärtus on tegelikkuses märkimisväärselt väiksem, kuna OÜ Milestone (pankrotis) ja OÜ Nordland Kapital vastu nõuete täies ulatuses realiseerimine on enam kui kaheldav. Kohustuste hulk sõltub suures osas võlgniku ja temaga seotud osapoolte vaidlustest. Kui RBH võidab kohtuasja nr 2-20-16086 ja saab kinnistu tagasi, on kohustusi kokku 24 406 103,60 eurot, sh OÜ Nordland Kapital kohtuasjas nr 2-20-16086 esitatud nõuded 6 175 063,68 ja 7 297 504,90 eurot, OÜ Ratimetsa nõue 10 790 000 eurot, OÜ Linaleo nõue 22 536,68 eurot2, OÜ Sininõmme Võrgud nõue 114 905,80 eurot, Advokaadibüroo Palmits & Partnerid nõue 5 000 eurot ja OÜ Viker (pankrotis) nõue asja nr 2-21-18220 menetluskulude hüvitamiseks summas 1 092,56 eurot. Seega isegi eeltoodud konservatiivse hinnangu puhul kohustused ületavad varasid vähemalt 1 668 371,52 euro võrra. Tegelik defitsiit on kohtu hinnangul märkimisväärselt suurem, kuna eelnevast bilansitestist on välja jäetud suur hulk hetkel vaieldavaid kohustusi ning võlgniku vara tegelik väärtus on eeldatavasti oluliselt väiksem kui 22,7 miljonit eurot. RBH on

§ 1lg 3 kohaselt maksejõuetu. 1 2 Vt nt kohtuasi nr 2-23-6206, p 16. Summa aruandega võrreeldes vähendatud 6

(8)24. Kui RBH kaotab kohtuasja nr 2-20-16086 ja ei saa kinnistut tagasi, on kohustusi kokku 143 535,04 eurot, sh OÜ Linaleo nõue 22 536,68 eurot 3, OÜ Sininõmme Võrgud nõue 114 905,80 eurot, Advokaadibüroo Palmits & Partnerid nõue 5 000 eurot ja OÜ Viker (pankrotis) nõue asja nr 2-21-18220 menetluskulude hüvitamiseks summas 1 092,56 eurot. Kuid samal ajal muutuks ka vara koosseis. Varaks oleks üksnes raha kontodel ning nõue OÜ Milestone (pankrotis) vastu. Eelnevalt kirjeldatu kohaselt on OÜ Milestone (pankrotis) vastu nõude rahuldamine ebatõenäoline. Seega tegelik vara väärtus ei ületa tõenäoliselt kohustusi. Igal juhul puudub RBH aga siis likviidsus (

§ 1

lg 2), kuna nõudeõigust ei saa kasutada isegi oluliselt vähenenud kohustuste finantseerimiseks. Taaskord, ka selle stsenaariumi puhul on kohtu hinnang konservatiivne. Tegelik kohustuste hulk sellise stsenaariumi realiseerumisel on tõenäoliselt märkimisväärselt suurem (nt kohtuvaidluste kaotamise tõttu tekkiv menetluskulude hüvitamise kohustus jms). 25. Eeltoodu alusel kuulutab kohus kuulutab RBH pankroti. Nii

§ 1lg 2 kui ka § 1 lg 3 eeldused on täidetud.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 26. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Oliver Ennoki. Kohus ei rahulda OÜ Linaleo ja P. K. poolt 11.04.2025 esitatud vastuväidet O. Ennoki halduriks määramisele (dtl 776). Avalduses ja istungil ei ole esile toodud asjaolusid, mis viitaksid halduri sobimatusele või kohustuste rikkumisele. Asjaolu, et ajutine haldur ei nõustu ühe seotud osapoole välja pakutud narratiiviga, ei saa tuua kaasa halduri sobimatust. Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate ning ka võlgniku õigusi ja huve (

§ 55lg 1).

Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda O. Ennoki tegevuses. 27.

§ 31

lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. 28. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

29. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33lg 1).

Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (

§ 41

). 30.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste 3 Summa aruandega võrreldes vähendatud tasaarvestuse vastuväite tõttu. 7

(8)hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

  1. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 5 563,20 eurot (4 560 eurot, millele lisandub käibemaks 1 003,20 eurot). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 38 tundi tunnitasuga 120 eurot, sh pankrotiavalduste materjalidega tutvumine ja tegevusplaani kujundamine ning ajutise halduri toimiku koostamine; päringute/avalduste koostamine ja esitamine erinevatele isikutele ning asutustele sh. taotlus käsutuskeelu kohaldamiseks; võlgnikuga seotud kohtumenetluste asjaoludega tutvumine ja analüüs; võlgniku aktsionäri OÜ Linaleo poolt esitatud andmetega tutvumine ja analüüs; võlgniku registriandmetega tutvumine ja avalikult kättesaadavate andmete analüüs ning võlgniku praeguse ja varasema varalise olukorra välja selgitamine; päringute vastuste ja kogutud dokumentide analüüs kogumis, sh finantsandmete ja tagasivõitmise tehingute kontrollimine; ajutise pankrotihalduri aruande koostamine koos maksejõuetuse põhjuste ja aja hindamisega ning koos lisadega kohtule esitamine.
  2. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulud põhjendatud. Halduri poolt esile toodud toimingud on kohtu hinnangul olnud antud asjaoludel põhjendatud ja vajalikud. Ajutisel halduril lasub seadusest ja kohtumäärusest tulenev kohustus välja selgitada kõik asjas tähendust omavad asjaolud ning võlgniku vara puudutavad küsimused. Haldur ei saa seda ülesannet täita dokumente ja vara üksikasjalikult uurimata. Antud pankrotimenetlus on olnud tavapärasest keerukam suure hulga RBH-d puudutavate vaidluste ning seotud osapoolte tülide tõttu. Erinevad seotud isikud on ajutisele haldurile andnud erinevat ja vastuolulist informatsiooni, mille haldur on pidanud läbi töötama ning aruandes analüüsima. Asja suur keerukus õigustab tavapärasest suuremat ajakulu ning ajutise halduri tasu. tunnitasu (120 eurot) ei ületa

§ 23lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).

33. Ajutisele pankrothaldurile kuulub seega välja maksmisele tasu 5 563,20 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus määrab ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 23lg 3, 65 lg 11).

34.

§ 35

lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

§ 150

lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri tasu kuulub rahuldamisele pankrotivara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.