1-19-3079/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-3079 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Juhan Sarv Kriminaalasi B.V süüdistuses KarS § 423 lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
3. mai 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja Toomas Alp, apellatsioon 1 ja KarS § 424 lg 2 järgi RESOLUTSIOON Jätta B.V kaitsja Toomas Alpi apellatsioon Tartu Maakohtu
4. mai 2019 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 järgi süüdistus selles, et tema
5. septembril
6. B.V-le esitati KarS § 424 lg 2 ja § 423 2018 kell 23:42 Antslas Tsooru maanteel juhtis mopeedi Helkama SC2, olles alkoholijoobes. Etanoolisisaldus tema ühes grammis veres oli 1,7–2,05 milligrammi. B.V-l puudus ka mootorsõiduki juhtimisõigus. Tartu Maakohtu
7. detsembri 2015 ja
8. septembri 2017 kohtuotsustega oli teda juba mootorsõiduki joobeseisundis ja süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud. 1 ja § 424 lg 2 järgi ja teda
9. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati B.V süüdi KarS § 423 karistati KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ehk 10 kuu ja 20 päevani. Karistuse kandmise aja alguseks on tema vanglasse saabumise aeg.
10. Lisaks lahendas maakohus ka menetluskulude küsimused.
11. Maakohtu hinnangul leidis süüdistuses kirjeldatud tegu aset ning see on õigesti kvalifitseeritud KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi.
12. Kohus mõistis B.V-le karistuse vastavalt KarS § 63 lg-le 1 KarS § 424 lg 2 järgi. See näeb ette kuni nelja-aastase vangistuse. B.V süüd suurendab see, et ta mitte üksnes ei sõitnud joobes, vaid ka ilma juhtimisõiguseta. Maakohus arvestas sedagi, et B.V-d on varem juba kahel korral samasuguste süütegude eest karistatud. Samas ei pidanud kohus B.V süüd suureks. (sõitis lühikest maad, sõitis mopeediga, oli võrdlemisi madal liiklusintensiivsus tingituna öisest ajast ning võrdlemisi hõredast asustusest). Kohus tugines mõningal määral ka B.V kahetsusele. Tuvastatud asjaolusid aluseks võttes pidas kohus võimalikuks, et karistus jääks sanktsiooni alumise kolmandiku juurde, mõistes B.V-le 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse. Mõistetud vangistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel lühimenetluse kohaldamise tõttu kolmandiku võrra ehk 10 kuu ja 20 päevani. Maakohtu hinnangul on vältimatu, et vangistus peab olema reaalne ehk seda ei saa asendada KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga, sest see ole sobiv vähemasti siis, kui on piisavalt tõsine alus karta süüdistatavalt uusi kuritegusid (vt Tartu Maakohtu
13. detsembri 2018 otsus asjas nr 1-18-8494 (Sepp), p 18). Maakohtu hinnangul on B.V-st lähtuv retsidiivsusoht suur, sest ta on ca kolme aasta jooksul sooritanud kolm sarnast kuritegu ja lisaks avaliku korra raske rikkumise. Enne praeguse menetluse esemeks oleva teo toimepanemist oli B.V olnud vabaduses vaid ca 5 kuud.
14. B.V kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada Tartu Maakohtu otsus B.V-le mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega asendada temale mõistetud vangistus KarS 69 alusel üldkasuliku tööga. 6.1 Kaitsja peab vajalikuks märkida, et B.V ei saanud aru, mida tähendab lühimenetlus. Süüdistatav oleks soovinud esitada tõendeid eeskätt oma tervisliku seisundi ning materiaalse olukorra kohta. 6.2 B.V-le mõistetud karistus on puudulikult põhistatud. Vastab tõele, et süüdistatav on karistatud analoogsete rikkumiste eest, kuid tervikuna pole süüdistuses esitatud tegu, ühiskonnaohtlikkust ja sellega seonduvaid asjaolusid siiski piisava põhjalikkusega analüüsitud. Mingit liiklusohtu süüdistatava tegevus kaasliiklejatele ei kujutanud. Kaitsja leiab, et B.V-le mõistetud karistust saab asendada üldkasuliku tööga. B.V töötab OÜs Kagumerk abitöölisena. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et B.V kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu 2 kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. novembri
17. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7)
18. B.V kaitsja apellatsioon on tervikuna perspektiivitu – selles toodud kaebeargumendid ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu seaduslikku ja põhjendatud kohtuotsust tühistada. Apellatsioonis väidetakse, et B.V ei saanud aru, mida kujutab endast lühimenetlus. Ta oleks soovinud esitada täiendavaid tõendeid, kuid lühimenetluses seda teha ei saa. Ringkonnakohus leiab, et apellandi kahtlused sellest, et B.V ei saanud aru kohaldatavast menetlusliigist, ei lange kokku asja materjalidega. Maakohtu protokolli kohaselt soovis B.V asja läbivaatamist lühimenetluses ning mingeid taotlusi temal ja kaitsjal ei olnud. Seejuures küsis kohus süüdistatavalt kaks korda, kas ta on nõus lühimenetlusega, millele süüdistatav vastas selgelt jaatavalt.
19. Kaebaja arvates on maakohus karistuse mõistmist põhjendanud puudulikult. Ringkonnakohtu arvates ei ole see argument tõene. Asjaolu, et kaebaja kohtuga ei nõustu, ei anna alust väita, et põhjendused on puudulikud. Seega asub ringkonnakohus seisukohale, et karistuse mõistmist puudutavad kaebeargumendid ei too endaga kaasa maakohtu otsuse läbivaatamise, sest B.V-le mõistetud karistuse ülevaatamisel ilmselge perspektiiv puudub. Maakohtu argumendid selle kohta, miks tuleb B.V-d karistada vangistusega ning miks ei ole põhjendatud mõistetud vangistust asendada üldkasuliku tööga, on asjakohased ning veenvad (vt kohtuotsuse lk 3).
20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus B.V kaitsja T. Alpi apellatsiooni Tartu Maakohtu
21. mai
22. a otsuse peale läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole sellel vähimatki edulootust. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Juhan Sarv 3