← Eesti

1-20-755/6

Obsah (7)§ 424§ 73§ 65§ 68§ 50§ 54§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 11. veebruar 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-20-755 (20278000086) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistun

) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Tõlk Meeli Antonov Süüdistatav D.Z , isikukood XXX; XXX; hetkel viibib vahistatuna Tartu Vanglas; elukoht vabaduses: XXX ja XXX ; XXX; kriminaal- ja väärteokorras karistatud ühel korral, kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 03.01.2020. a otsusega

§ 424

lg 1 järgi 3kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus 2 päeva ning lõplik karistus 2 kuud 28 päeva vangistust jäeti

§ 73alusel tingimisi 1-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

Tõkendina kohaldatud Tartu Maakohtu 17.01.

  1. a määrusega vahistamist, kahtlustatavana kinni peetud 16.01.
  2. a. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
  3. Süüdi tunnistada D.Z

§ 424

lg 2 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust D.Z-ile Tartu Maakohtu 3.

jaanuari 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-48 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 (kahe) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust alates D.Z-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so

  1. jaanuarist
  2. a. D.Z-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 alusel võtta D.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Kui kohtuotsust ei vaidlustata, jõustub see 27. veebruaril 2020. a.

§ 54

lg 1 alusel kohaldada D.Z-i suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga tähtajaga 3 (kolm) aastat. Väljasaatmine viiakse täide 48 tunni jooksul pärast vangistuse kandmiselt vabanemist. Sissesõidukeelu tähtaega arvestatakse alates väljasaatmisest. 2.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina D.Z-ile kuuluv mootorsõiduk Audi A6 Avant registreerimisnumbriga XXX (VINkood: XXX; asub XXX parklas), mis on arestitud Tartu Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a määrusega kriminaalasjas nr 1-20-
  4. Menetluskulu: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 438 eurot ja kaitsjatasust 132,80 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista D.Z-ilt menetluskuluna riigituludesse:  sundraha 438 eurot;  kaitsjatasu 100 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et D.Z-il on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 538 eurot (viissada kolmkümmend kaheksa) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 44,80 eurot ning
  5. kuul 45,20 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700006440 ning selgituse “D.Z , otsus nr 1-20-755, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus edastada jõustumisel konfiskeerimise osas täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. Edasikaebe kord ja tähtaeg 2

(4)Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus D.Z-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes oli juhtinud 01.01.
  1. a kella 02:26 paiku XXX juures mootorsõidukit Audi A6 Avant reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 1,90 mg/g kohta), juhtis 16.01.
  2. a kella 01:06 paiku Tartus XXX juures mootorsõidukit Audi A6 Avant reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,76 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus D.Z kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani D.Z toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.Z-ile karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust D.Z-ile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

  1. jaanuari
  2. a otsusega nr 1-20-48 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

alusel arvata karistuse kandmise aja algust alates D.Z-i kahtlustatavana kinnipidamisest 16. jaanuaril 2020. a.

§ 50

lg 1 alusel võtta lisakaristusena D.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks ning

§ 54

lg 1 alusel kohaldada tema suhtes lisakaristusena ka väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 3 aastaks.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida D.Z-ile kuuluv mootorsõiduk Audi A6 Avant reg-nr XXX tahtliku süüteo toimepanemise vahendina. Sõiduk on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

  1. jaanuari
  2. a määrusega arestitud ja asub XXX parklas. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 232,80 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Arvestades D.Z-i varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätta riigi kanda osa sundrahast (438 eurot) ja riigi õigusabi tasust (132,80 eurot) ning määrata, et ülejäänud kriminaalmenetluse kulud (kokku 538 eurot) tuleb D.Z-il tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav D.Z aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. 3

(4)Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D.Z süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Samuti on põhjendatud vastavalt kokkuleppele konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel D.Z-ile kuuluv sõiduk Audi A6 Avant reg-nr XXX kuriteo toimepanemise vahendina. Kohtu seisukoht menetluskulu osas D.Z-i menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 232,80 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates

  1. jaanuarist
  2. a on kuupalga alammäär 584 eurot). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. D.Z viibib käesolevas kriminaalasjas alates
  3. jaanuarist
  4. a vahi all. Käesoleva kohtuotsuse kohaselt tuleb tal jätkata vangistuse kandmist ning seega on ilmne, et tema sissetuleku teenimise võimalused on piiratud. Pärast vangistuse kandmiselt vabanemist saadetakse ta riigist välja ning seega kaotab ta suure tõenäosusega ka praeguse töökoha. Seetõttu käiks väljamõistetava menetluskulu täies ulatuses ja korraga tasumine süüdistatavale üle jõu. D.Z kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 45 eurot. Arvestades D.Z-i varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta osa menetluskulust riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel välja mõista D.Z-ilt sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu 100 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 538 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.