Obsah (7)

§ 45§ 14§ 18§ 55§ 13§ 4§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-4662 Tsiviilasi D. K. maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Lõpplahend h

§ 45

lg 3 p-s 4 sätestatud alused keelduda kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Võlgnik ise on märkinud, et ta ei suuda teha igakuiseid 300 euro suuruseid makseid järgmise 4,5 aasta jooksul. Sellest tulenevalt ei ole usaldusisikul võimalik pakkuda ka ümberkujundamismenetluse algatamist, mis eeldab võlgniku vaba tahet ja aktiivset koostööd. Samuti on küsitav, kas võlgnik suudab tasuda vastava menetluse kulude katteks nõutavat deposiiti. Usaldusisik oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit 2500 eurot.

1. 28.05.2025 ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud ning mitteilmumisest kohut ei teavitanud.
2. Vastuseks kohtu 28.05.2025 nõudele põhjendada mitteilmumist ja esitada täiendavad selgitused, selgitas võlgnik 28.05.2025 e-kirjas, et ta ei saanud ärakuulamisele tulla, kuna oli tööl. Võlgnik märkis, et ta ei arvestanud laenusummade suurusega ning laenumaksete tasumise korral ei jääks talle piisavalt raha äraelamiseks. Võlgnik selgitas, et tal on osaline puue psüühiliste probleemide tõttu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Maksejõuetusavalduse lahendamine
3. Võlgnik on esitanud avalduse enda suhtes pankroti väljakuulutamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole põhjendatud. Kuna kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata, lõpetab kohus ka pankrotiavalduse menetluse. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 2
4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 teise ja kolmanda lause kohaselt on pankrotimenetluse üheks eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda pankrotimenetluse kaudu oma kohustustest.

§ 14

lg 2 näeb ette, et maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus, või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võimaldada heas usus käituval võlgnikul võlgadest vabaneda ja anda talle uus võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. 8.

§ 45

lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata muu hulgas siis, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.

1. Usaldusisiku aruandest ja selle lisadest nähtub, et võlgnik on võtnud kohustusi järgmiselt: - 26.07.2022 krediidikonto leping 327,26 euro suuruse ostu finantseerimiseks, võlausaldaja Xxxx Eesti filiaal, nõude jääk 414,79 eurot; 26.04.2024 järelmaksuga telefoni ostmine, võlausaldaja E AS, nõude jääk 2207,69 eurot; 27.08.2024–03.03.2025 krediidikonto kasutamine, võlausaldaja P OÜ, nõude jääk 10 395,40 eurot; 01.03.2025 laen 200 eurot, võlausaldaja I AS, nõude jääk 200 eurot; 08.03.2025 laen 3000 eurot (vahemikus 08.03.–18.03.2025 võetud laenusummad), võlausaldaja Xxxx., nõude jääk 3022,26 eurot. Eelnevast nähtub, et rahalised kohustused on suuremas osas võetud viimase 12 kuu jooksul, kusjuures viimased krediidisummad võttis võlgnik kasutusse
2. a märtsis ehk vähem kui kuu aega enne maksejõuetusavalduse esitamist. Laenuks saadud raha kulutas võlgnik aruande kohaselt erinevate toodete ja teenuste soetamiseks (sh rõivad, aksessuaarid, valmistoit, taksoteenus). 30.03.2025 avalduse täienduse kohaselt oli võlgniku kontode jääk kokku 50,
3. Xxxx vastuse kohaselt oli võlgniku kontode jääk 08.04.2025 seisuga 0,58 eurot. Seejuures ei ole võlgnik viimati võetud krediidisummasid isegi mitte üritanud tagasi maksta, vaid on laenuks saadud raha ära kulutanud ja esitanud kohe seejärel maksejõuetusavalduse.
4. Kohtu arvates on võlgnik eelkirjeldatud tegevusega oma vara raisanud ja kahjustanud võlausaldajate nõuete rahuldamist vähemalt raske hooletusega ehk jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata (võlaõigusseaduse § 104 lg 4). Kohtu hinnangul oleks mõistlik ja hoolas võlgnik üritanud enne maksejõuetusavalduse esitamist võetud kohustusi vähemalt osaliselt täita, mida võlgniku sissetulek ka võimaldaks – enda sõnul oleks võlgnik suuteline tasuma ligikaudu 300 euro suuruseid makseid kuus. Neil asjaoludel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine oleks kohtu hinnangul ka võlausaldajate suhtes hea usu põhimõttega vastuolus ning kujutaks endast kohustustest vabastamise menetluse instituudi kuritarvitamist.
5. Eeltoodud põhjustel ning

§ 45

lg 3 p 4 alusel jätab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamata. 12.

§ 45lg 2 näeb ette, et kui esineb Pankr

S § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on taotlenud koos pankroti väljakuulutamisega kohustustest vabastamise 3 menetluse algatamist ning ei ole avaldanud soovi viia läbi pankrotimenetlus ilma kohustustest vabastamise menetluseta.

§ 18

lg 3 kohaselt võib kohus teha ühe sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus rahuldada taotlust ainult pankroti väljakuulutamise osas, mistõttu ei määra kohus deposiiti raugemise vältimiseks. Kohus jätab võlgniku maksejõuetusavalduse

§ 18lg 2 p 4 alusel rahuldamata.

13. Kuna kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse, vabastab kohus Svetlana Pildeni võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (

§ 55lg 1 p 2).

1. 07.04.2025 määrusega keelas kohus võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta oma vara käsutada. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega maksejõuetusmenetluse, on põhjendatud käsutuskeeld tühistada.
2. Võlgnikul on võimalik käesolevat määrust vaidlustada. Kohus peab seetõttu põhjendatuks siduda käsutuskeelu tühistamine käesoleva määruse jõustumisega. Kui käesolev määrus on jõustunud, avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastava teate käsutuskeelu tühistamise kohta (

§ 13lg 2, Pankr

S § 21 lg 1 ja lg 4). Menetluskulud 16. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti (

§ 4lg 1). Ts

MS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui (hagita) menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 150 lg 1 punktide 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas usaldusisiku tasu ja kulutused. Kohus jätab menetluskulud, s.o usaldusisiku tasu ja kulutused võlgniku kanda. 17. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks (

§ 54lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (

§ 54lg 1).

Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (

§ 54lg 2 esimene lause).

18. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 4).

Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3). 19. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1040 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 54lg 4, Pankr

S § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1040 eurot (8 tundi × 130 eurot), koos käibemaksuga 1268,80 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9).

4 20.

§ 54lg 2 teise lause ja Pankr

S § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

1. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 8 tunni eest summas 528 eurot (alustatud pooltunde 16 × 33), s.o koos käibemaksuga 644,16 eurot.
2. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et osa sellest (644,16 eurot) hüvitatakse usaldusisikule riigi vahenditest. Võlgniku enda kanda jääb usaldusisiku tasu 624,64 euro ulatuses (1268,80 - 644,16). (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 5