Obsah (10)

§ 113§ 76§ 8§ 101§ 108§ 158§ 100§ 159§ 9§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Ahti Kuuseväli 15. mai 202

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 22.12.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, - sissenõudekulude ja postikulude nõue 30,00 eurot. Hagiavalduse kohaselt on põhinõude aluseks 2 parkimislepingu rikkumine: 1) Leppetrahv nr 0204037955, koostamise aeg 23.03.2021, Kopli tn, 3, Tallinn parklas, summa 40,00 eurot; 2) Leppetrahv nr 0204043152, koostamise aeg 01.10.2021, Töökoja tn, 3, Tallinn parklas, summa 40,00 eurot; Hageja on hagiavalduses märkinud, et leppetrahvid on kostja jätnud tasumata. AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57€. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõuded kokku summas 80,00 EUR, mis kostja on jätnud tasumata. Lepingu rikkumine leppetrahvi nr 0204037955 osas seisnes parkimistasu maksmata jätmises ning leppetrahvi 0204043152 osas parkimiskorraldusnõuete eiramises. Lepingute sõlmimise ajal oli sõiduki xxxx omanik või vastutav kasutaja kostja. Kostja vastuväited

1. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning vaidleb vastu hagile täies ulatuses. Kostja avaldab, et Hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid ega esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Hagiavalduses on väidetud, et AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel, tegemist on tõendamata väitega. Hageja ei ole tõendanud kostja seost sõiduautoga reg. nr xxxx. Hageja ei ole samuti tõendanud, millised parkimistingimused kehtisid vaidlusalusel ajal nimetatud parkimisaladel. Samuti märgib kostja, et hageja on seaduses antud pädevust ületades väljastanud leppetrahvi nr 0204043152, kuigi väidetava rikkumise – parkimiskorraldusnõuete eiramine – eest võib liiklusseaduse (LS) § 242 kohaselt trahvi teha Politsei- ja Piirivalveamet või kohalik omavalitsus. Kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
3. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
5. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (

) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. 8.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab

§ 101

, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab

§ 108

.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. 9. Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (

§-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§-d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (

§ 159lg 2); Kostja on vaielnud hagile tervikuna vastu, mistõttu on Ts

MS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal kohustus tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. 3 10. Hageja ei ole vaatamata kostja vastuväidetele ning kohtu selgitustele tõendanud, et hageja oli vaidlusalustel aegadel ja parkimisaladel parkimist korraldav ettevõte, s.o et hageja on lepingupool. Kostja on nimetatud asjaolu vaidlustanud. Samuti ei ole hagiavaldusele lisatud tõenditega (fotod dtl 39-47) tõendatud, et leppetrahvide väljastamise ajal sõlmiti parkimisleping hagejaga. Hageja poolt esitatud fotodega ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on hageja poolt opereeritava parkimisalaga, kuivõrd hageja pole esitanud ühtegi fotot suuremas plaanis, millelt oleks võimalik eristada hageja poolt hallatavat parkimisala kinnitavat liiklus- või teavitusmärki ega ka parkimistingimusi kehtestavaid märke. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et parkimisalad Kopli tn 3 ja Töökoja tn 3 on hageja poolt opereeritavad ning et hagejal on õigus antud parkimisaladel väljastada leppetrahve.

§ 9

kohaselt tulnuks hagejal lepingu sõlmimiseks esitada kostjale pakkumus ning kostjal vastata hageja pakkumusele nõustumusega. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud kostjale pakkumuse sellise üürilepingu sõlmimiseks, mille rikkumisel oleks võinud kostjal tekkida leppetrahvi maksmise kohustus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud parkimislepinguid. Kohus ei analüüsi seetõttu teisi leppetrahvi edukaks esitamiseks nõutavaid eelduseid. Kuna kohus jätab hagi leppetrahvide võlgnevuse nõudes rahuldamata, ei saa hageja nõuda ka leppetrahvide nõudmise eest

§ 1132lg 2 p 1 järgi sissenõudmiskulusid, sest viimane eeldaks, et hagejal oleks õigus nõuda leppetrahvi. 11. Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja ei ole soovinud menetluskulude välja mõistmist hagejalt, mistõttu jätab kohus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik 4