KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Anna-Mariel Kink Määruse tegemise aeg ja koht 10.06.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-13951 Tsiviilasi AB

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avaldaja esitas 16.09.2024 Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks 2-24-13951 kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustusvõtjaks on T. T.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 28.05.2024 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus Xxxx korteris kahjujuhtum. Maja kanalisatsioon oli mingil põhjusel üles tagasi jooksnud. Avaldaja tegi puudutatud isikule päringu kahju tekkepõhjuse kohta. Puudutatud isik vastas avaldajale, et õnnetuse põhjuseks oli kanalisatsioonitoru ummistus. Keldris asuv kanalisatsioonitoru oli kinnitusest lahti vajunud ning kaldenurk ei lasknud veel korralikult ära voolata. Kahjustada saanud korteri nr xxxx vaatas üle Suur Vanker OÜ ning vormistas vara ülevaatuse akti, mille kohaselt on kahjustada saanud köögimööbel ning elutoa põrand. Korteri nr xxxx remondiks tegi hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 3283,26 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. Kuna kindlustusvõtja soovis rahalist hüvitist, siis hüvitas avaldaja kahju 2198 eurot. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusel, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluva kanalisatsioonitorustiku ummistusest, esitas avaldaja 14.08.2024 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, andis puudutatud isikule mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 28.08.
2. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud, Eeltoodust tulenevalt palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista kahju 2198 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13,98 eurot ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Avaldaja esitas 06.06.2025 avaldusest loobumise avalduse märkides, et puudutatud isik tasus 06.06.2025 avaldajale alles jäänud nõude, menetluskulud ja viivise kokku 651,44 eurot. Puudutatud isik tasus kokku 651,44 eurot, millest 86,07 eurot on põhinõude jääk, 0,37 eurot on viivis, 50 eurot on riigilõiv ning 515 eurot on avaldaja menetluskulu. Kuna puudutatud isik on avaldaja menetluskulud tasunud, ei taotle avaldaja menetluskulu suuruse kindlaksmääramist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

1. Kohus leiab, et avaldusest loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Tallinn, Villardi tn 17 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.
2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 432

ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

6.

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab

§ 168lg 5 alusel menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avaldaja on märkinud, et ta ei taotle menetluskulude välja mõistmist puudutatud isikult, mistõttu jätab kohus menetluskulud kindlaks määramata. 2