KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-10405 Tsiviilasi A. ja B. hagi D. vastu elatise v

§ 100lg 4).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2-24-10405
2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue
3. Hagejad paluvad mõista kostjalt hageja I kasuks välja alates 01.07.2024 igakuine elatis

§ 101

lg 1 alusel ning mõista kostjalt hageja II kasuks välja alates 01.07.2024 igakuine elatis

§ 101lg 1 alusel.

1. Hagiavalduse kohaselt ei toeta hagejate ema lapsi materiaalselt asjade soetamisel. Ema ei tee koostööd lastekaitse ega laste isaga. Hageja I vajaduste loetelu (1 kuu kohta) on: eluasemekulud 125 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 90 eurot, sidekulud 25 eurot, kulutused tervishoiule 150 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 60 eurot ning kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kokku 700 eurot. Hageja II vajaduste loetelu (1 kuu kohta) on: eluasemekulud 125 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 40 eurot, sidekulud 25 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 60 eurot ning kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kokku 575 eurot.
2. Hagejate seaduslik esindaja on 14.01.2025 toimunud istungil välja toonud, et tema sissetulekud on 160 eurot lasteraha, 138 eurot lapse puuderaha ning 320 eurot töötukassa poolt makstav toetus.
3. Hagejatele teadaolevalt on kostja elatise maksmisest kõrvalehoidmiseks loobunud töökohast. Kostja vastuväited
4. Kostja ei nõustu hageja väidetega. Kostja on oma lapsi toetanud alates sellest ajast, kui lapsed olid eestkoste juures. Kostja on ostnud lastele riideid, jalanõusid, hügieenitarbeid jms.
5. 14.01.2025 toimunud istungil selgitas kostja, et on andnud lastele sularaha, kuna ei tea laste konto numbreid. Kostja selgitab, et tal ei ole tööd hetkel ning ei ole võimeline elatist maksma. Kostja sissetulekuks on osaline töövõimetoetus 360 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja esitatud tõenditega, kuulanud ära pooled kohtuistungil ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 2 2-24-10405
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8. Vastavalt perekonnaseaduse (

) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi

1. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
2. Kohtupraktika kohaselt loetakse elatise maksmine kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist makstakse iga kuu eest ette (

§ 100lg 4).

1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: - hagejad on kostja ja hagejate isa ühised alaealised lapsed; - hagejad elavad alaliselt isaga; - hagejate eest tasutakse lapsetoetused hagejate isale.
2. Kohtu päringutest registritesse ning krediidiasutustesse ning Maksu- ja Tolliametisse nähtuvalt: - hagejate isale kuulub sõiduauto Mazda CX-9 (ehitusaasta 2009), üldkasutatav haagis Swift Corniche 14/2 (ehitusaasta1994) ning mootorratas, maastikusõiduk CFMOTO CFORCE 800 (ehitusaasta 2016) (dtl 70-72); - hagejate isale kuulub maatulundusmaa aadressil XXX (dtl 76-77) ning korter aadressil XXX (dtl 78-79); - hagejate isal on Coop Pank AS-is arvelduskonto, millel puuduvad tehingud kohtu poolt päringus küsitud perioodil (dtl 177); - hagejate isal on Swedbank AS-is kaks arvelduskontot ja limiidikonto (dtl 186-201, 203207). Konto väljavõttest nähtuvalt on hagejate isale alates 01.07.2024 laekunud peretoetus, sotsiaaltoetus, töötutoetus. 05.08.2024 on hagejate isale laekunud ühekordse maksena 2207,14 eurot Soome 2023 üksikisiku tulumaks, samuti on hagejate isale makstud Pärnu linna poolt toimetulekutoetust; - kostjale kuuluvad arvelduskonto ja kogumishoius AS-is SEB Pank. Konto väljavõttest nähtuvalt on perioodil 01.07.2024-22.01.2025 kostja sissetulekuteks Töötukassa poolt tasutud töövõimetushüvitis ja töötasu ning kostja on teinud ülekandeid oma täisealisele lapsele kogusummas 410 eurot selgitusega „.lapsele“ (dtl 104-147); - kosja omas arvelduskontot Swedbank AS-is, mis on suletud 29.12.2024 võlgnevuse tõttu (dtl 202); - Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi kohaselt on perioodil juuli 2024 kuni veebruar 2025 deklareeritud väljamaksed ja maksud deklaratsiooni TSD alusel järgmised: kostja töötasu (brutosumma) juulis 906,75 eurot, augustis 1022,80 eurot, septembris 192,40 eurot, oktoobris 1366,12 eurot, novembris 0 eurot ning jaanuaris 67,50 eurot. Augustis 2024 on Tervisekassa poolt tehtud kostjale väljamakse (brutosumma) 363,49 eurot ning november 2024 76,52 eurot (brutosumma) (dtl 213-214). 13.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise 3 2-24-10405 alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022 seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Järgmiseks tuleb

§ 101

lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Vastavalt

§ 102

lg 2 II ja III lausele võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 14. Hagejad on palunud elatise välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.07.2024.

§ 101sätestatud miinimumelatise arvutamise aluseks on baassumma.

Perioodil 01.01.2024 kuni 31.03.2025 oli elatise baassumma 272,76 eurot ja lisatav 3% eelmise kalendriaasta keskmisest palgast 54,96 eurot. Alates 01.04.2025 on elatise baassumma 282,31 eurot ning lisatav 3% 59,43 eurot.

1. Riigikohus on
2. juuni 2022 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 15 ja 15.1.; p 20.4) selgitanud, et kohtu ülesanne on välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud

§ 101alusel elatise suuruse arvutamiseks.

Kohus saab

§ 101

alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil. Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 15; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 24; 3. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 32-1-56-15, p 12). /…/ Lapsetoetus või lasterikka pere toetus on

§ 101

lg 5 kohaselt

§ 101

alusel arvutatud elatise komponent, mida kohus peab elatise suuruse arvutamiseks analüüsima. 16. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 17. Alates 01.01.2023 kehtiva Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lastetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust ning hagejate isa pangakonto väljavõttest nähtuvalt (dtl 186-201, 203-207) laekub lastetoetus hagejate isale. Kohus on seisukohal, et elatise määramisel tuleb arvestada lähtuvalt seadusest lapsetoetusega. 18.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kohus peab

§ 101

kohasse miinimumelatise suuruse väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud 4 2-24-10405 vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest, kuid seda üksnes juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on

§101lg 6 mõttes aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

19. Riigikohus on oma lahendis nr 2-19-19160 leidnud, et

§ 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes.

1. Käesoleval juhul on menetlusosalised välja toonud, et lapsed elavad isaga ning viimati viibisid lapsed ema juures suvel 2024 ning novembris
2. Kohus selgitab, et kuivõrd lapsed viibivad emaga vähem kui 7 päeva kuus, siis kohus ema juures viibitud aega elatise suuruse määramisel arvesse ei võta.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kui suures ulatuses on kostja kohustatud elatist tasuma, kostja on oma vastustes välja toonud, et ta on ostnud lastele asju ning andnud lastele sularaha. Kohus leiab, et elatise määramisel tuleb lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hagejad on esitanud elatise nõude

§-s 101 sätestatud määras, siis hagejatel ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

1. Hagiavalduses on esile toodud laste põhilised vajadused (Hageja I vajaduste loetelu (1 kuu kohta) on: eluasemekulud 125 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 90 eurot, sidekulud 25 eurot, kulutused tervishoiule 150 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 60 eurot ning kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kokku 700 eurot. Hageja II vajaduste loetelu (1 kuu kohta) on: eluasemekulud 125 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 40 eurot, sidekulud 25 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 60 eurot ning kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kokku 575 eurot). Kostja ei ole hagejate kuludele vastu vaielnud.
2. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on alust elatist välja mõista alla miinimummäära.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). 5 2-24-10405
2. Kostja on käesolevas menetluses välja toonud, et ta ei ole võimeline hagejatele elatist tasuma, kuna tal ei ole tööd ning tal on osaline töövõimetus. Kohus selgitas 14.01.2025 toimunud istungil kostjale, et kostjal tuleb esitada kohtule tõendid selle kohta, et kostja ei ole oma tervisest tulenevalt võimeline sissetulekut hankima ning hagejatele seaduses sätestatud määras elatist tasuma. Samuti selgitas kohus, et kostjal tuleb esitada tõendid, et kostja on tasunud elatist vahetult, teinud lastele vajalikke kulutusti (dtl 42, istungi protokoll 00:12:59). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks tõendeid ei esitanud.
3. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja selliste erandlike asjaolude esinemist tõendanud, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
4. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on hagejate hagi põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt alates 01.04.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni hagejate ülalpidamiseks elatusraha järgmise valemi alusel: baassumma + 3 % eelmise aasta Eesti Vabariigi keskmisest kuupalgast, millest lahutatakse ½ lapsele makstavast lastetoetusest. Kohus selgitab, et lapsetoetuse määra muutumisel muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse.
5. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse mõistab kohus kostjalt välja ühekordse summana. Kohus arvestab perioodil 01.07.2024-31.03.2025 elatise võlgnevuse summa kummagi hageja osas järgmiselt: 01.07.2024-31.03.2025 eest 2589,48 (elatise baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (lisatav 3%) – 40 (1/2 lapsetoetusest) = 287,72 x 9 kuud).
6. Kohus selgitab, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4). Kohus määrab Ts

MS § 445 lg 1 alusel otsuse täimise korra vastavalt hagejate taotletule, et elatis tuleb tasuda hagejate isa arvelduskontole.

1. Kohus selgitab, et kohtumenetlusaegset elatisabi reguleerib perehüvitiste seaduse (PHS) § 49 lg 2, mille kohaselt makstakse elatisabi isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist (v.a elatise suuruse muutmine) ning kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude osas maksekäsu kiirmenetluse makseettepaneku määrus või hagi tagamise määrus, mis kohustab vanemat elatist maksma. Käesolevas menetluses on kohus 27.02.2025 määrusega rahuldanud hagejate taotluse hagi tagamiseks ning kohustanud kostjat tasuma hagi tagamise korras hagejate ülalpidamiseks igakuist elatist summas 200 eurot kummalegi hagejale (dtl 230-232). Kohtuotsuse täitmisel arvestatakse sissenõutavast elatisest maha kohtumenetluse ajal Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejatele makstud elatisabi summad, mille kostja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile tagastama. Kui lapsel oli seaduslik õigus nõuda elatist, siis kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue läheb riigile üle võlgniku ja võlausaldaja vahelises kohtuvaidluses tehtud otsuse ulatuses, kuid mitte suuremas summas, kui riik on elatisabi maksena välja maksnud (PHS § 57 lg 1). Pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist võib Sotsiaalkindlustusamet nõuda kostjalt sisse tasumata elatisabi summad või tasaarvestada need vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud korrale (PHS § 58 lg 1). Kui kostja ei tasu riigile üle läinud summasid vabatahtlikult, võib riik nende sissenõudmiseks rakendada täitemenetlust.
2. Kohus selgitab lisaks, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 6 2-24-10405
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg Kohtunik 7