Hagiavalduse kohaselt hageja sõlmisid Bondora AS (laenuandja) ja kostja S. M. 21.12.2023 laenulepingu nr BL4202284, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu summas 318 eurot (sh lepingutasu 18 eurot). Pooled leppisid kokku, et laenulepingu intressimäär on 29,57% aastas tagastamata krediidisummalt, kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas, lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 18 eurot, mis tasaarvestatakse laenu väljastamisel. Krediidikulukuse määr on lepingu kohaselt 45,51%. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu eritingimustele kohaldatakse poolte kokkuleppel ka hageja üldtingimusi, mis on välja toodud lepingus. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostja arveldusarvele 300 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja hoiatas 23.04.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Hageja ütles 23.05.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 2,37 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loeb hageja lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 315,63 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intress 34,94 eurot. Kostja kohustus tasuma hagejale igakuiselt haldustasu 4% laenusummast aastas, mis arvestatakse lepingu esialgselt laenusummalt ning sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu, mis on arvestatud perioodi 22.02.2024 kuni 20.05.2024 eest kokku 4,77 eurot. Sissenõudmiskulud tasuliste kirjade eest on 10 eurot. Lepingu üldtingimuste punktile 9.
lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 21.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr BL4202284 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 50,16%. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr BL4202284 kohaselt oli intressimäär 29,57% aastas ja krediidi kulukuse määr 45,51% aastas. Hageja on täiendavalt selgitanud, et krediidi kulukuse määr sõltub kuumaksete arvust (eritingimuste p.1.16), intressimäärast (29,57%, eritingimuste p. 1.20), haldustasust (eritingimuste p. 1.21), lepingutasust (eritingimuste p.1.22) (dtl 238). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. 11.
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (
). Kohus leiab, et hageja ei ole täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (
Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingu nr BL4202284 sõlmimist oli ebapiisav. Samuti ei kogunud hageja kontrollimise läbiviimiseks vajalikke andmeid. Kohus peab esmalt oluliseks välja tuua, et hageja ei ole kohtule esitanud kostja poolt täidetud laenutaotlust, millest nähtuks, milliseid andmeid kostjalt küsiti ja mida kostja neile vastas. Hagiavalduse lisa 1.3 nimetatud asjaolusid ei tõenda (dtl 57-60). Hageja on esitanud Exceli tabeli vormis krediiditoimiku (dlt 84–227), milles on märgitud väidetavad kostja poolt avaldatud andmed, st pangakonto väljavõte. Kusjuures nimetatud andmeid kogumis analüüsides ilmneb, et sellel eksisteerivad ülekanded, mis on tehtud ka pikka aega enne krediidilepingu sõlmimist, aga ka pärast lepingu sõlmimist. Seega ei ole kohtu arvates piisavalt jälgitav ja arusaadav, milliseid andmeid, kes ja millal on kogunud. Isegi, kui hageja poolt esitatud andmete päritolu oleks korrektselt jälgitav ja arusaadav, järeldub neist, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (
). 4 Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud ja esitanud kohtule Exceli tabeli vormis krediiditoimiku (dlt 84–227), millest nähtub, et kostja deklareeris laenutaotluses enda sissetulekuks 1000 eurot, elamiskuludeks 300 eurot ja kohustusteks 20 eurot. Tabelis on välja toodud XML-masintöödeldavas formaadis kostja pangakonto väljavõte, mille hagejapoolse analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 332,40 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 20,99 eurot ning kostja regulaarsed kohustused on 19,78 eurot. Andmetest nähtub, et pensioniregistrisse ja EMTA sissetulekute kohta päringuid tehtud ei ole. Esiteks peab kohus oluliseks, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendit, millest järeldub, et lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal maksehäired. Seega ei ole tuvastatav, et hageja on kostja kohta maksehäireid kontrollinud. Teiseks ei nõustu kohus hageja väitega selles, et kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu kulutusi hasartmängudele. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli kostja sissetulekuteks oli Viking Security AS (kuni 27.06.2023) ja Foxway OÜ (alates oktoober 2023) töötasu ja töövõimetushüvitise maksed (detsember 2023). Andmetest nähtub, et kostja on vahemikus 30.06.2023–17.12.2023 korduvalt teinud Optiwin OÜ-le (Nutz.ee) sissemakseid, kokku vähemalt 188 eurot. Optiwin OÜ puhul on tegemist online kasiinomängude platvormiga ja Nutz.ee on online kasiino. Kohus leiab, et hageja oleks pidanud aru saama, et kostja on teinud kulutusi hasartmängudele ja krediidivõimelisuse hindamisel seda arvesse võtma. Seega on väär hageja väide, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Samuti järeldub kostja konto väljavõttest, et kostjal on igakuiseid laenukohustusi IPF Digital AS ja Inbank Finance AS ees, kokku vähemalt 35,42 eurot kuus. IPF Digital AS-ile on kostja teinud makseid 14.09.2023 summas 19,77 eurot, 03.11.2023 summas 39,58 eurot, 06.12.2023 summas 19,77 eurot. Inbank Finance AS-ile on kostja teinud makse 10.12.2023 summa 15,65 eurot. Kuigi hageja väitel avaldas kostja laenutaotluses enda kohustuseks 20 eurot, saanuks hageja hoolika andmete analüüsimisega järeldada, et kostjal on teisigi laenukohustusi, mida tal enda väikesest sissetulekust (hageja andmetel 332,40 eurot) tähtaegselt teenindada ei ole võimalik. Näiteks nähtub hageja käsutuses olevatest andmetest, et kostja ei ole oktoober 2023 tasunud IPF Digital AS-ile igakuist laenukohustust ja alles novembris on kostja tasunud nii oktoobri, kui ka novembrikuu laenu makse. Kostja konto väljavõttest nähtub, et alates detsember 2023 tasub kostja Inbank Finance AS-ile makse. Seega oleks pidanud hageja aru saama, et kostjal on juba 2 laenukohustust, millest vähemalt ühe puhul on tekkinud (vähemalt) ajutisi makseraskuseid. Märkimisväärne on seegi, et väidetavalt on kostja taotlenud laenu summas 4000 eurot (saades laenusummana 300 eurot), millest omakorda peaks mõistlikult võttes tekkima kahtlus, kas kostja pole hoopis rahahädas ning on suuteline võetud ja edaspidi võetavaid kohustusi täitma. Hageja kahtlusi pidanuks süvendama asjaolu, et mõned kuud enne laenu taotlemist on kostja olnud töötu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. 12. Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena sõlmitud tarbijakrediidileping osaliselt tühine, s.o kokkuleppelise intressi osas.
4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks
lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt
Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt on muu tasuna käsitletav laenulepingu tasu 18 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul on muu tasuna käsitletav ka kostja poolt võetud lisateenus B Secure+. Hageja selgitusi ja esitatud tõendeid arvestades on eelnimetatud lisateenuse eest 5 maksmise puhul tegemist sisuliselt laenulepingu muutmise eest tasumisega (sh dtl 76-78, 7982). Kuigi hageja ei ole selgelt välja toonud, et jaanuar 2024 on kostja eelnimetatud lisateenuse eest tasunud, järeldub maksmine kohtule esitatud andmetest, et kostja poolt tehtud maksest on 24,99 eurot arvestatud lisateenuse B Secure+ katteks. Kuigi kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada
lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (03.07.2024 määruse p 4.7, 4.8), ei ole hageja pidanud seda vajalikuks esitada.
lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohus leiab, et kogutud tõendite pinnalt ei ole ülesütlemine olnud kehtiv. Nimelt tuli lepingu kohaselt kostjal tasuda hagejale igakuiselt osamakseid alates 08.01.2024 kuni 08.12.2028. Osamakse koosnes põhiosast ja intressist, mis oli igakuiselt muutuvas suuruses. Hageja esitatud lepingu laekumiste arvestusest nähtuvalt on 08.01.2024 tasutud 7,41 eurot (dtl 70-72, 243). Kohus ei pea seda väidet õigeks, kuna hageja poolt esitatud XML-masintöödeldavas formaadis esitatud andmetelt (dtl 106-203) nähtuvalt on kostja on teinud Bondora AS-ile 07.01.2024 tagasimakse summas 32,40 eurot (dtl 175). Arvestades, et kostja on teinud hagejale tagasimakse summa 32,40 eurot, tuleb nimetatud summa arvestada põhiosa katteks. Maksegraafiku järgselt pidi kostja tasuma 08.01.202409.12.2024 põhiosa katteks 32,63 eurot (osamaksed 1-11 on tasutud täielikult ja osamakse nr 12 on tasutud osaliselt). Seega ei olnud kostja kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses ning hagejal ei olnud
Sellest tulenevalt ei ole hagejal õigust esitada kostja vastu täitmisnõuet
14. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude
Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud tasulised meeldetuletused 28.02.2024 ja 24.03.2024, kuid kohtule esitatud tõenditest järelduvalt on edastatud meelde tuletavad kirjad (sh ülesütlemise hoiatus) 24.04.2024 ja 23.05.2024 (dtl 65-67, 68-69). Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude osas ei ole õigustatud esmalt põhjusel, et hageja ei ole edastanud kostjale vähemalt ühte tasuta meeldetuletust (
Samas ei ole kostja nõue õigustatud ka põhjusel, et käesoleva otsusega leiab kohus, et hageja poolt meeldetuletuste saatmise ajal ei olnud kostja viivituses, st nõue ei olnud sissenõutav. Sellest tulenevalt puudus vajadus meeldetuletuste saatmiseks. 15. Eeltoodust tulenevalt ei ole laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud, mistõttu ei ole laenu põhiosa muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks (
Ilma laenuandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh 6 selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud hoolimata asjaolust, et kohus on sellele tähelepanu juhtinud (03.07.2024 määruse p 4.7, 4.8).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.