Obsah (6)

§ 120§ 132§ 123§ 150§ 31§ 58

Väärteoasi nr 4-25-1160 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2025. a, Jõgeva Väärteoasja number 4-25-1160 Kohtunik Kristiina Laas Väärteoasi Riho N

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 7.

§ 123

lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, märgib alljärgnevat.
2. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. LS § 72 lg 1 sätestab, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Vastavalt LS § 73 lg 2 sätestatud nõuetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3 (edaspidi MKM) 18.07.
3. a määruses nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ on §-s 6 reguleeritud ülevaatusele esitamise tähtajad. Juht on LS § 33 lg 2 p 2 kohaselt kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. LS § 33 lg 2 p 5 juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid.
4. Asjas puudub vaidlus selles, et 09.02.
5. a kell 22.58, tuvastas Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna grupijuht S.K aadressil Kivi tn 1, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, et R. Nahkori juhitud N1 kategooria mootorsõidukil Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX XXX puudus kehtiv tehnoülevaatus.
6. Vaidlus on põhiliselt selles, kas politseiametnikel oli alust R. Nahkori sõiduk peatada, temal joobeseisundi esinemist või puudumist ja dokumente kontrollida. Selgitusi peatamise aluse ja kontrollimise põhjuse kohta küsis R. Nahkor ka vestluses politseiametnikuga, mis on talletatud politsei vormikaamera salvestisel P
7. Edaspidi viitab kohus salvestisele nr 1, mis on ajaliselt varem filmitud ja salvestisele nr 2, mis on ajaliselt hiljem filmitud. Mõlemal salvestisel on kuulda, kuidas kohtuväline menetleja selgitab R. Nahkorile, miks R. Nahkori sõidukit kontrollida otsustati. Muuhulgas tuvastati, et tema juhitud sõiduk ei ole nõutud ajal läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
8. Kohus politseiametnike käitumises, mis puudutab sõiduki peatamist ja sellele järgnenud toiminguid, rikkumist tuvastanud ei ole. Politseiametnikud teostasid liiklusjärelevalvet. Nagu märgib kohtuväline menetleja vastuses kaebusele, siis on liiklusjärelevalve politsei korrakaitseline tegevus jalakäijate, sõitjate ja juhtide õigete liiklusharjumuste kujundamisel liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste ja liiklusõnnetuste vähendamiseks ning üldise liiklusohutuse parandamiseks. Korrakaitseseadus sätestab riikliku järelevalve erimeetmed KorS § 45 lg 1 (sõiduki peatamine) alusel, mis sätestab, et politseil või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Korrakaitseseadus sätestab riikliku järelevalve erimeetmed KorS § 37 lg 1 (isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine) alusel, mis sätestab, et politseil või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada 1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholi piirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine. KorS § 37 lg 2 järgi joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise protseduurile võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikutele allutada ka sõidukijuhi, kui see on vajalik ohu ennetamiseks liikluses. Politseiametnikel oli kahtlus sõiduki Volkawagen Transporter registreerimismärgiga XXX XXX juhi teostatud manöövri tõttu Jõgeva linnas Kivi tänav maja 1 ja 2 vahel (teostas tagasipöörde). Kohtu hinnangul ei saa politseiametnikele ette heita seda, et nad otsustasid R. Nahkori sõiduki peatada. Kohtule esitatud politseisõiduki pardakaamera salvestistelt (20250209_225715_NF ja 20250209_225742_AF) on näha, et politseiametnikud märkavad midagi, suunduvad politseisõidukisse ja sõidavad menetlusaluse isiku sõiduki suunas 4 vilkuvate tuledega. R. Nahkori sõiduk peatub. Menetlusalusele isikule ei heideta väärteo kirjelduses ette seda, et ta tegi manöövri (tagasipöörde), mis politseiametnike tähelepanu äratas. Kohus saab aru, et ajal, mil ametnikud lõpetasid teise sõiduki kontrolli, märkasid nad, et R. Nahkori juhitud sõiduk tegi tagasipöörde ehk et justkui üritaks vältida kokkupuudet politseiga. Kohtu hinnangul võis selline manööver kahtlust äratada isegi juhul, kui see manööver oli R. Nahkoril ka tegelikult plaanis. Ajal, mil politseiametnikud suundusid sõidukit kontrollima, ei saanudki neile olla teada, et R. Nahkor on pannud toime väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise. Asjaolu, et sõidukil puudus tehnonõuetele vastavuse kontroll, selgus rutiinse dokumentide kontrollimise käigus.
9. 09.02.
10. a koostatud väärteoprotokolli AB1647717 väärteo kirjelduse kohaselt heidetakse R. Nahkorile ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Oma tegevusega rikkus R. Nahkor LS § 73 lg 2 ja MKM 18.07.
11. a määruse nr 77 §-i 6 ning pani toime LS § 207 lg 1 sätestatud süüteo.
12. Tunnistaja S.E kinnitab 09.02.
13. a ülekuulamise protokollis, et liiklusregistrisse tehtud päringu kohaselt puudus R. Nahkori juhitud sõidukil alates 30.06.
14. a tehnoülevaatus. Isik keeldus lühimenetlusest, oli rikkumisega nõus, kuid ei olnud nõus sellega, et politsei teda peatas ja sellega, kuidas politsei oma tööd teeb.
15. Menetlusalune isik on viidanud puudustele, mis on seotud tunnistaja S.E ülekuulamisega. Nimelt leiab R. Nahkor, et tunnistaja ei ole sündmuseid kajastanud õigesti. Küsimusi tekitab kaebajas ka ülekuulamise protokolli kellaaeg, sest grupijuht S.K viibis suurema osa ülekuulamise toimingu ajast sõiduki juures, mitte tunnistaja juures teda üle kuulates. Uurimistoimingu läbiviimise koht on märgitud vaid linna täpsusega. Nõus ei ole menetlusalune isik ka protokollis maha kriipsutatud lausega. Lisaks puudub tunnistaja ülekuulamise protokollil viide väärteoasjale.
16. Kohtu hinnangul on tunnistaja ülekuulamise protokoll nõuetekohane. Maha kriipsutatud lause kohta selgitab kohus, et selles osas on tehtud parandus, mis on allkirjaga kinnitatud ja ei ole seega asjakohane analüüsida. Kohus nõustub kaebajaga, et tunnistaja ülekuulamise protokollil puudub viide väärteoasjale. Kohtu hinnangul ei ole samas tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega

§ 150tähenduses.

Protokolli kantud andmete ja ütluste põhjal on võimalik tuvastada, millise sündmuse kohta need on antud. 17. Rikkumise tuvastamiseks on väärteoprotokolli ja tunnistaja ütluste kohaselt tehtud riiklikusse registrisse päring. Väljatrükki selle kohta lisatud ei ole.

§ 31

5 sätestab, et kui väärteo toimepanemine on tõendatud riikliku registri andmetega, millel on õiguslik tähendus, ning registrisse tehtud päring on korratav, tehakse andmekogust päringu tegemise kohta märge väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele. Märkest peab nähtuma päringu tegemise aeg ja päringu tulemus. Need nõuded on täidetud. 18. 09.02.2025 sündmust kajastavad osaliselt kaks politseiametniku vormikaamera salvestist P18011 ja juba eelpool märgitud politseisõiduki pardakaamera salvestised. Pardakaamera salvestised kinnitavad, et väärteoprotokollis kirjeldatud ajal peeti kinni väärteoprotokollis kirjeldatud sõiduk. Esimesest politsei vormikaamera salvestisest, mis algab kell 23.00.51 ja lõppeb kell 23.03.22 nähtub, et politseiametnik selgitab, miks R. Nahkori sõidukit kontrollida otsustati. Videost on aru saada, et isikule ei meeldi, et tema sõidukit kontrolliti ja ta teatab, et kavatseb selle kohtus vaidlustada. Politseiametnik selgitas, et väärteoasja lahendamisel on võimalik kohaldada lühimenetlust. Kuna R. Nahkor sellega ei nõustunud, siis lahendati väärteoasi üldmenetluses. Kohus ei tuvastanud, et politseiametnik survestas teda lahendama 5 asja lühimenetluses (menetusalune isik mainib kiirmenetlust) või oleks ähvardanud teda kurjategijaks tembeldamisega nagu märgib menetlusalune isik kaebuses. 19.

§ 58

lg 2 kohaselt teatatakse esimest menetlustoimingut tehes menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt

§-le

1. Teisest salvestisest, mis algab kell 23.04.32, on näha, et politseiametnik selgitab menetlusalusele isikule õigused ja kohustused menetluses. Menetlusalune isik ei ole jätkuvalt rahul sellega, et teda peatati. Kui ametnik palub R. Nahkoril allkirjaga kinnitada, et ta on aru saanud oma õigustest ja kohustustest, ei ole isik nõus seda tegema ja nõuab, et kohtuväline menetleja täidaks enne ära väärteoprotokolli andmed. Salvestis lõppeb kell 23.11.
2. Kaebuses selgitas R. Nahkor, et ei nõustunud allkirja andma, kuna politseiametnik andis talle allkirjastamiseks tühja blanketi. Tal ei olnud võimalik aru saada, millele ta allkirja annab.
3. Kaebuses märgib menetlusalune isik, et talle jääb selgusetuks, et miks ei salvestanud politseiametnik kogu sündmust, vaid lülitas vormikaamera sisse alles siis, kui oli juba teostatud joobe kontroll. Ka pardakaamera salvestised on sündmust salvestanud vaid osaliselt. Mis puudutab salvestusseadmeid, siis sellega seoses on menetlusalune isik Politsei- ja Piirivalveameti poole pöördunud ja viimane on talle vastanud 08.04.
4. a. Kohtul ei ole midagi täiendavalt lisada. Kohtuväline meneleja on selgitanud, et politsei vormikaamera ei salvesta koguaeg, vaid salvestamine algab siis, kui see on politseiametniku või abipolitseiniku poolt sisselülitatud. Kehtivate õigusaktide kohaselt puudub olukordade loetelu, millal on salvestamine kohustuslik ning millal mitte, seega on tegemist suuresti politseiametniku või abipolitseiniku kaalutlusõigusega. Küll aga on kaamera kasutamisel kohustus arusaadavalt ja selgelt teavitada isikuid, kes kaamera vaatevälja jäävad. Mõlemalt videosalvestiselt on aru saada, et menetlusalune isik on teavitatud, et politsei vormikaamera salvestab. Pardakaamera salvestise kohta märgib kohus, et kuivõrd isik kaamera vaateväljas ei viibinud, et ole olnud vajadust ka tema teavitamise järele. Ka rikkumise tuvastamise mõttes pardakaamera salvestised suurt tähendust ei oma.
5. Lisaks eelpool mainitud väärteoprotokollile ja salvestistele, on otsuse koostamiseks uurija Kajar Pent teinud 03.03.
6. a päringu politsei andmebaasi APOLLO sõiduki registreerimistunnistuse kohta, kust nähtub, et järgmine ülevaatus sõidukil Volkswagen Transporter registreerimisnumbriga XXX XXX pidi olema 30.06.
7. Sõiduki taustainfo päringust (Transpordiameti väljavõte sõiduki taustakontrollist) on näha sõiduki andmed ja infona on märgitud, et sõidukil puudub ka 03.03.
8. a seisuga kehtiv tehnoülevaatus. Edasi on toodud varasemate tehnoülevaatuste andmed. Viimane korraline ülevaatus toimus 22.08.
9. a ja siis leiti, et sõiduk oli tehniliselt korras.
10. Seega Transpordiameti andmetel puudus sõidukil Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX XXX seisuga 09.02.
11. a kehtiv tehnoülevaatus. Seega saab Transpordiameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud. Viimati läbis sõiduk tehnoülevaatuse 22.08.2022, mis kehtis kuni 30.06.
12. Samuti ei olnud tegemist üksnes saarel kasutatav mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni Jõgeva linnas Jõgevamaal. Seejuures on tegemist N1 kategooria sõidukiga, milline tuleb esitada korralisele ülevaatusele hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest.
13. Kokkuvõttes loeb kohus väärteoprotokolli, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste, registritesse tehtud päringute ning videosalvestiste põhjal tõendatuks, et R. Nahkor pani toime LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.
14. Mis puudutab R. Nahkori väidet, justkui ei oleks olnud tal võimalik tutvuda kõigi väärteomenetluses kogutud tõenditega, siis usub kohus kohtuvälist menetlejat, kes kinnitab, et 6 03.03.2025 on menetlusaluse isiku e-posti aadressile XXX saadetud kaks eraldi kausta läbi programmi OneDrive (SharePoint Online). Asjaolu, et menetlusalune isik on tutvunud kõigi asjas kogutud dokumentidega on näha põhjalikust kaebusest, kus ta kõigile dokumentidele ja nende sisule viitab.
15. Menetlusaluse isiku kaebuses on pikemalt peatutud veel päringutel, mis tema kohta on registritesse tehtud. Täpsemalt ei ole eesti.ee portaalis andmejälgija kaudu võimalik tuvastada, et kohtuväline meneleja oleks R. Nahkori kohta teinud 09.02.2025 ja 03.03.2025 päringu liiklusregistrisse sõiduki andmete kohta või karistusregistrisse karistusandmete kontrollimiseks. Kohus märgib, et tulenevalt Politsei- ja Piirivalve seadusest on politseil oma ülesannete täitmiseks võimalik koguda teavet ilma, et isik andmete töötlemisest teada saaks.
16. Lisaks süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 tulenevalt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. R. Nahkor pani väärteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. R. Nahkor tunnistas kaebuses, et sõiduk on tema käes alates 21.10.
17. Tema kasutuses on ka teisi autosid. Kõnealuse sõiduki plaanis menetlusalune isik ümber ehitada ja see jäi mõneks ajaks seisma. Kaebaja maksis igaks juhuks sõiduki kindlustust, juhuks, kui sõidukiga töid teostatakse ja midagi peaks juhtuma. Seega on kohtule selge, et tegemist oli menetlusaluse isiku teadliku käitumisega jätta tehnoülevaatus tegemata, mille tõttu on rikkumine pandud toime kavatsetult.
18. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud kohtu arvates puuduvad. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb toimepandu eest karistada.
19. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
20. LS 207 lg 1 sätestab vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest. LS § 207 lg 1 kohaselt karistatakse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
21. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.
22. a otsus asjas nr 31-1-6-17, p 9).
23. Kohtuväline menetleja on menetlusalust isikut karistanud rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Seega on R. Nahkorile määratud rahatrahv oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra.
24. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema liikluskäitumisega. Isikul ei ole karistusregistri väljavõtte kohaselt kehtivaid karistusi. Kohus nõustub, et karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. R. Nahkor palus võtta 7 arvesse, et vaatamata sellele, et sõiduk ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, oli sõidukil kindlustus juhuks kui sõidukiga on tarvis liiklusesse minna. Karistust kergendava asjaoluna seda arvestada ei saa. Küll aga märgib kohus, et selline avaldus näitab hoopis menetlusaluse isiku hoolimatut käitumist teiste liiklejate suhtes. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et tehnoseisundi kontrollimise eesmärk on sõiduki liiklusele ohutu ja loodushoidliku tehnoseisundi tagamine. Lisaks sõiduki registreerimistunnistuse andmete õigsuse tagamine ning liiklusregistri andmete täpsustamine. Oluline on, et sõiduk Volkswagen Transporter registreerimisnumbriga XXX XXX oleks pidanud tehnokontrolli ära tegema juba 30.06.
25. Viimati läbis eelnimetatud sõiduk tehnokontrolli 22.08.
26. Kohtuväline menetleja kontrollis veel kirjaliku seisukoha koostamise ajal 04.04.2025 sõiduki tehnoülevaatuse andmeid ning nentis, et nõutav tehnoülevaatus on sõidukil jätkuvalt läbimata. Sõidukil puudub tehnoülevaatus nüüdseks pea 2 aastat, tegemist on vanema sõidukiga. Seega ei ole menetlusaluse isiku rikkumine vähetähtis. Kõigil liikluses osalejatel on õigus viibida liikluskeskkonnas turvaliselt. Seadusandjapoolt kehtestatud nõuded peavad tagama, et teedel liiguvad tehniliselt korras ja kontrollitud sõidukid.
27. R. Nahkor ei ole oma rikkumist kuidagi hukka mõistnud, vaid on seda hoopis õigustanud. Ta leiab, et isegi kui sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, ei saa sellest järeldada, et sellise sõidukiga on keelatud liigelda, kuna vastav säte puudub. Kohus ei saa R. Nahkoriga nõustuda. LS § 73 lg 2, millele ka menetlusalune isik ise viitab, ütleb selgelt, et liikluses kasutatav mootorsõiduk peab olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Järelikult, kui kontroll on läbimata, ei tohi seda sõidukit liikluses kasutada. Menetlusalune isik viitab MKM 15.12.
28. a määrusele nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ ja leiab, politseiametnik oleks pidanud sõidukit kontrollima, et veenduda, et see oli ohtlik. Nimetatud määrus käesolevas asjas ei kohaldu, kuivõrd politseiametnikud ei teostanud liiklusjärelevalvet sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks.
29. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda lisaks süü suurusele veel teistest olulistest teguritest, milleks on menetlusalust isikut iseloomustavad andmed ja karistuse üld- ning eripreventiivsed eesmärgid. Karistus peab avaldama mõju isiku seadusekuulekusele, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Kaebaja arvates oleks kohtuväline menetleja pidanud piirduma hoiatusega, kuid käesoleval juhul ei ole teist võimalust kui karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd teisi karistusliike seadus sellise rikkumise eest ette ei näe.
30. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr on põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele.
31. Kokkuvõttes jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.03.
32. a otsuse väärteoasjas nr 2780,25,001903 muutmata ja R. Nahkori kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Laas Kohtunik 8