Obsah (7)

§ 646§ 429§ 150§ 171§ 174§ 177§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-8428 Ko

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamisega. 7. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et töö vastas lepingutingimustele VÕS § 646 lg 1 mõttes. Maakohus tuvastas õigesti, et lepingu tingimused tulenesid kostja II hinnapakkumisest (dtl 168). Selles esitas kostja II kodulehe kavandatava struktuuri 8 punkti kaupa ja kirjeldas veebilehe litsentse ja haldamismooduleid. Pakkumises käsitlemata küsimustes tuli töövõtjal tellimus täita VÕS § 77 lg 1 kohaselt vähemalt keskmise kvaliteediga. Maakohus tuvastas, et hageja ei leppinud lepingu sõlmimisel kokku täiendavaid tingimusi. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 646lg 6).

1. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et hagis esile toodud asjaoludel tuleb VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi eeldada, et töövõtja teadis tellija vajadusi. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui töövõtja jätab töö spetsiifilise kasutusotstarbe välja selgitamata olukorras, kus seda võis temalt 5 2-22-8428 mõistlikult oodata, saab lugeda, et ta pidi VÕS § 641 lg 2 p 2 tähenduses teadma, et tellija vajab tööd selleks otstarbeks (RKTKo 05.04.2019, 2-16-16481, p 19.4).
2. Siinsel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus tööl oleks spetsiifiline kasutusotstarve VÕS § 641 lg 2 p 2 tähenduses. Hageja ei ole menetluses esile toonud, et mängutoa veebileht ja broneerimissüsteem oleksid spetsiifilised ja erinevad võrreldes teiste veebilehtedega, mis kasutavad broneerimissüsteemi.
3. Pretensioonidena nimetas hageja, et ürituseks aja broneerimisel ei sulgunud broneeritud ajale eelnev ja järgnev tund koristamiseks, et broneerimiskalender ei saatnud automaatselt broneerimise kohta teadet hageja meiliaadressile ja broneerimisel teavitas koduleht klienti, et maksta tuleb 50% broneeringu summast, mitte 40 eurot. Maakohus järeldas õigesti, et need puudused on kõrvaldatavad broneerimissüsteemi seadistamise ja kodulehe tekstisisu muutmisega. Tegemist ei ole spetsiifilise kasutusotstarbe tunnustega ega ka mitte asjaoludega, mille töövõtja oleks pidanud lepingu sõlmimisel välja selgitama (VÕS § 641 lg 2 p 2). Lepingut sõlmides pooled sellistes parameetrites kokku ei leppinud.
4. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et igal juhul on täitmata ka lepingust taganemise eeldused. VÕS § 647 lg 1 järgi on taganemise eelduseks, et öö parandamine ebaõnnestub või töövõtja keeldub õigustamatult tööd parandamast. VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi on taganemise eelduseks, et töövõtja ei täida oma ükskõik millist kohustust täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Maakohus tuvastas asjakohaselt, et kostjad kõrvaldasid kõik 04.05.2022 esitatud pretensioonid hiljemalt 09.05.2022 (dtl 188). Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks andnud kostjatele mõistliku täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 06.05.2022 kirjutas küll hageja, et õhtuks olgu probleemid kõrvaldatud (dtl 188), kuid antud tähtaeg ei olnud mõistlik VÕS § 114 lg 1 mõttes ega sisaldanud selget viidet, millised on kõrvaldamist vajavad puudused.
5. Põhjendamatu on hageja etteheide, et maakohus ei analüüsinud otsuses saamata jäänud tulu nõuet ega alternatiivset kahju hüvitamise nõuet. Et maakohus leidis, et kostjad ei ole lepingut rikkunud, ei pidanud ta analüüsima ülejäänud kahjunõude eeldusi.
6. Maakohus jättis reageerimata hageja osalisele hagist loobumisele. 27.12.2023 esitas kostja hagi täpsustuse, milles nõudis lepingujärgselt makstud raha 925 eurot tagastamist ning 2427,20 eurot saamata jäänud tulu. Sellega vähendas hageja nõuet 2252,20 euro võrra ja palus tagastada enammakstud riigilõivu. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni punktiga, mille järgi kohus võtab

§ 429

lg 1 järgi vastu hagist loobumise 2250,20 euro ulatuses ja lõpetab osaliselt menetluse. Nõudelt 3352,20 tulnuks tasuda riigilõiv 300 eurot. Hageja tasus riigilõivu 595 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 järgi saab hageja hagist loobumisel tasutud lõivust 295 eurot tagasi pool ehk 147,50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 174

ja 175 järgi määrab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks kostjate kulunimekirja alusel. 14.1. Kostjatel oli ühine esindaja ja nad kandsid ringkonnakohtu menetluses õigusabikulusid 510 eurot. Kostjate lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot käibemakstuta vastab advokaaditeenuse keskmisele hinnale. Kostjate esindaja ajakulu oli 4 tundi ja 15 minutit. Arvestades vaidluse mahtu ja keerukust, on see vajalik ja põhjendatud.

§ 177

lg 4 järgi 6 2-22-8428 peab hageja tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist.

§ 162

lg 1 ja VÕS § 71 järgi on kaaskostjad kulude hüvitamiseks kohustatud poole suhtes osavõlausaldajad võrdsetes osades, s.o kummagi kostja kasuks tuleb välja mõista pool õigusabikuludest. 14.2. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et kostjate menetluskulud on ülepaisutatud. Kostjate esindaja on hageja argumentidele vastanud sisuliselt ega ole oma menetlusõigusi kasutanud pahauskselt. Menetluskulude nimekirja koostamise kulu kohta on kohtupraktikas leitud, et kuna

ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esinduse tõttu kandma. Selliseks kuluks on mh ka menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise ning nende dokumentide kohtule esitamise kulu (RKTKKm 27.05.2020, 2-187550, p 15). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 7