) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Osaühing Baltisigma (hageja) esitas 8. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu AUTO-GAMMA F & F (kostja) vastu põhivõla 4150 euro 59 sendi ja viivise saamiseks. Kostja poolt makseettepanekule esitatud vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu menetluse ning andis 11. mai 2020. a määrusega asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 4150 eurot 59 senti, 25. mai 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 327 eurot 14 senti ja viivise alates 26. maist 2020 kuni põhivõla tasumiseni
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise ehitustööde töövõtulepingu, mille alusel tegi hageja aastatel 2018 – 2019 kostja tehases Sirgala külas, Narva-Jõesuu linnas, Ida-Viru maakonnas erinevaid ehitustöid. Poolte vahel oli selline praktika, et kostja tellis hagejalt ehitustööd, hageja koostas kirjaliku hinnapakkumise ja edastas selle kostjale kooskõlastamiseks. Pärast kostja poolt hinnapakkumise kooskõlastamist alustas hageja kokkulepitud ehitustööd ning pärast ehitustöö lõppemist saatis hageja kostjale teostatud tööde akti ja siis arve. Oktoobris
Hageja on esitanud tööde vastuvõtmise aktid, mis ei kinnita töö valmimist ega selle vastuvõtmist kostja poolt. Kostja ei ole arveid kätte saanud ega neid kinnitanud. Tegemist on negatiivse asjaoluga, mille tõendamiskoormus on hagejal. Hageja on esitanud tööde vastuvõtmise aktid koos arvetega, mis mingil juhul ei kinnita töö valmimist ega selle vastuvõtmist kostja poolt. Kostja tegi menetluses kompromissiettepaneku, et vältida ebavajalikus menetluses osalemist, seda ei saa võrdsustada hagi omaksvõtuga. MENETLUSE EDASINE KÄIK
Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt menetluskulude katteks hageja kasuks välja 3733 eurot 33 senti. Maakohus märkis, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni
Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping hageja väidetud ehitustööde teostamiseks, kas hageja töövõtjana teostas hagis väidetud tööd ning kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Töövõtuleping on
lg-st 1 lähtudes tasuline leping, mille sõlmimisel lepivad pooled eelkõige kokku tehtavas töös ja saadavas tasus. Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine, kusjuures töövõtja töö valmistegemise ja tellija tasu maksmise kohustused on omavahel vastastikuses seoses. Hageja väitel oli poolte vahel suuline töövõtuleping, tööd lõpetati 22. veebruaril 2019, hageja esitas kostjale teostatud tööde aktid ja arved ning töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja eitab nii lepingu sõlmimist, tööde valmimist (tulemuse saavutamist) kui ka tasunõude sissenõutavaks muutumist. Lepingu sõlmimise asjaolusid ja tingimusi tuleb TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama hageja. Töövõtulepingul ei ole kohustuslikku vorminõuet, seega saab töövõtulepingut sõlmida ka suuliselt. Leping sõlmitakse
lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub.
lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada muuhulgas ka teoga. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et kostja ei ole andnud hagejale nõustumust (kooskõlastust) töövõtulepingu sõlmimiseks ning hageja väidetud tööde teostamiseks. Hageja on tõendanud, et saatis hinnapakkumised köögi seinte viimistlemiseks ja trepil plaatimistööde tegemiseks kostja e-posti aadressile infoag@bk.ru, mis on kostja ametlik e-posti aadress ja mida on pooled kasutanud hinnapakkumiste ja arvete saatmiseks ja kooskõlastuste saamiseks varasemas suhtluses. Sellele võinuks või pidanuks küll järgnema kostja poolne kirjalik kooskõlastus, kuid kostja juhatuse liikme O. Fedotovi vande all antud seletusega on tõendatud, et kostja sai hageja saadetud hinnapakkumised kätte ja nõustus nendega. O. Fedotovi vande all antud seletusega on tõendatud ka see, et hageja töötajad vaidlusalusel objektil vähemalt töid teostasid ja kostja oli nad objektile lubanud töid teostama. Samuti kinnitas hageja juhatuse liige V. Rezvukhin vande all antud seletuses, et kooskõlastuse hinnapakkumistele andis kostja juhatuse liige suuliselt. Kostja väide, et hageja ületas tööde teostamise tähtaega, ei anna alust jätta tööde eest esitatud arveid tasumata. Liiatigi on kostja juhatuse liige ise kinnitanud, et konkreetset kuupäeva, millal tuli töödega alustada ja millal tööd lõpetada, ei olnud (seega ei saa tõsikindlalt väita ka seda, et mingisugused tähtajad oleks ületatud). Asjaolu, et konkreetset tööde alguskuupäeva kokku lepitud ei olnud, annab kinnitust sellest, et tööde, mida tuli teostada hagejal, algus ja lõpp sõltus teistest töödest, mis tuli teha enne seda kui hageja sai oma kokkulepitud töödega alustada. Kohus luges hageja esitatud arvetele lisatud teostatud tööde aktide, hageja juhatuse liikme V. Rezvukhini ning tunnistajate B.B. ja C.C. ütlustega tõendatuks, et kostja lõpetas kõik vaidlusalused tööd. Tööde käigus võis kostjal olla küll pretensioone nii tööde teostamise 4 kiiruse kui kvaliteedi osas, kuid samas ei ole kostja millegagi ümber lükanud ülalviidatud tõendeid hageja tõendeid tööde teostamise kohta. Tunnistajana üle kuulatud kostja töötaja A.A. ütlused on vastuolus ka kostja seadusliku esindaja O. Fedotovi seletusega, mõlemad aga omakorda B. Saštšenko kirjaliku selgitusega, mille kohaselt teostas tema töid samaaegselt hageja töötajatega. Ükski muu tõend peale kostja juhatuse liikme O. Fedotovi ja tunnistaja A.A. ütluste, ei tõenda, et tööd olid suuremas osas hageja poolt teostamata ja kostja enda töötajatel tuli tööd lõpetada. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud
lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldused tulenevad
lõigetest 3–5.
lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.
MS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks
alusel, sest töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul tegi hageja küll tööd valmis, kuid tööde vastuvõtmise osas on menetlusosaliste seisukohad vastuolulised. Hageja ei ole otseselt andnud tellijale konkreetset tähtaega tööde vastuvõtmiseks pärast tellija väidetavat tasumisest keeldumist, kuid on lugenud mõistlikuks tähtajaks
§-s 100 ja § 101 lg 1 p-s 6 sätestatule alates 1. juunist 2019, mh hagi esitamisele järgneva aja eest TsMS § 367 alusel kuni põhinõude (4150 euro 59 sendi) tasumiseni
MS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub kostja jätta hageja kanda. Kaebuse põhjenduste kohasel ei analüüsinud kohus piisavalt kõiki vaidluse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid ning ei hinnanud esitatud tõendeid ega kostja vastuväiteid kogumis. Sellega rikkus kohus TsMS § 232 lg-s 1, § 436 lg-s 1, § 438 lg-tes 1 ja 2 ning § 442 lg-s 8 sätestatut. Eelkõige on ebaselge, miks kohus luges piisavaks tõendiks ehitustööde tegemise kohta hageja poolt kirjalike tõenditega kinnitamata tunnistajate suulised ütlused. 5 Hageja ei ole välja toonud, millistel tingimustel pooled töövõtulepingu (
Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping hinnapakkumises kajastatud tingimustel, sh tööde mahu, maksumuse ja maksetingimuste osas. Hageja lihtsalt saatis kostja e-postile hinnapakkumised, millele kostja tagasisidet ega nõustumust andnud ei ole. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, mida kostja hageja hinnapakkumistele vastas, ja kas üldse vastas. Pooled ei saavutanud kokkulepet töövõtulepingu olulistes tingimustes, sh tööde alustamise, tööde üleandmise ja tööde eest tasumise tingimustes. Sellises olukorras ei saanud hageja oodata, et kostja tasub tema arve. Hageja ei ole kostjale töö üleandmist pakkunud ning ei ole kooskõlastanud, mis konkreetsed tööd peab hageja teostama. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oli nõus nii lepingu sõlmimisega kui ka hageja poolt väidetavalt pakutud täitmisega. Maakohus ei kontrollinud hageja tasunõude sissenõutavuse eeldusi (
Tööde väidetava lõpetamise kuupäeva ega väidetava vastuvõtmisele kutsumise asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Pole tõendatud, et töö on lõpetatud ja tehtud kokkulepitud mahus. Hagejal peaksid olema kirjalikud tõendid, millest nähtub tööde tegemise protsess. Ei ole eluliselt usutav, et professionaalne ehitusettevõtja ei ole ehitusprotsessi tegemist dokumenteeritud. Sisuliselt tõendab hageja töö tegemist ainult esitatud arvetega. Arvete esitamine iseenesest kostjale kohustusi ei loo. Koos arvetega hageja raamatupidaja poolt esitatud tööde vastuvõtmise aktid ei kinnita töö valmimist ega selle vastuvõtmist kostja poolt. Pärast hageja lahkumist kostja objektilt lõpetas kostja oma töötajate abil tööd ise. Kohtu järeldused tööde väidetava teostamise ja vastuvõtmise kohta põhinevad hageja seadusliku esindaja ning hageja kutsutud tunnistajate väidetel. Samas ei suutnud hageja seaduslik esindaja ega hageja tunnistajad selgitada, kuidas nende poolt tehtud töö on seotud hageja hinnapakkumistes märgitud töödega. Seejuures ei arvestanud kohus kostja tunnistaja A.A. ütlustest nähtuvat ega kostja poolt esitatud argumente. Hageja ei ole esitanud ühtegi EhS § 15 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud dokumentidest, kuigi viibis enda väidete kohaselt kostja objektil vähemalt neli kuud. Töö kvaliteeti ja nõuetele vastavate materjalide kasutamist ei ole võimalik kirjalike tõendite puudumisel tõendada. Samuti ei ole tunnistajate ütlusi võimalik analüüsida dokumentidele viitamata. Samas võttis kohus rahalise kohustuse kindlaksmääramisel arvesse ainult tunnistajate ütlused. Kohus ei uurinud ega põhistanud, millised konkreetsed tööd on tema arvates teostatud ja millega nimetatud tööde teostamine on tõendatud. 7. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja jääb menetluses varem esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning palub arvestada neid kohtuotsuse tegemisel. Oktoobris ja detsembris 2018 tellis kostja hagejalt ehitustööd. Hageja tutvus ehitustööde mahuga, koostas kirjalikud hinnapakkumised ja edastas need kostjale kooskõlastamiseks. Kostja kooskõlastas hinnapakkumised telefoni teel ja lubas hageja ehitusobjektile. Hageja alustas kostja tellitud ehitustööde tegemist. Detsembris tellitud plaatimistööde tegemiseks tarnis kostja ise ka vajalikud ehitusmaterjalid (keraamilised plaadid). Nendest asjaoludest saab
lg-te 1 ja 2 kohaselt järeldada, et poolte vahel sõlmiti ehitustööde töövõtuleping vastavalt hageja esitatud hinnapakkumistele. Maakohus jõudis põhjendatult samale järeldusele. Kostja väited seoses sellega, et tööd on lõpetamata või tehtud poolikult, ei ole tõendatud ega põhjendatud. Poolte kokkuleppe järgi muutus hageja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisega. Hageja on kokkulepitud tööd teinud. Arved töö eest ja teostatud tööde aktid on 6 kostjale üle antud. Arved on koostatud vastavalt kostja kooskõlastatud hinnapakkumistele. Kostja kasutab hageja poolt tehtud töid ning ei ole esitanud tööde suhtes ühtegi pretensiooni, mh seoses tehtud tööde mahuga või kvaliteediga. 21. novembril 2024 toimunud kohtuistungil kostja esindaja avaldatud pretensioonid hageja tööde osas ei ole tööde lõpetamisest möödunud aega (ca kuus aastat) arvestades asjakohased. Kostja ei ole senini esitanud hagejale ehitustööde puuduste täpse kirjeldusega pretensiooni ning ei saa
lg-tes 1–3 sätestatut arvestades enam tugineda ehitustööde võimalikele puudustele. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul (vt RKTKo, 3-2-1-44-15, p 13). Hageja on tõendanud tehtud tööde ülevaatamise võimaluse andmise ning tehtud tööde vähemalt vastuvõetuks lugemise. Hageja nõustub maakohtu järeldusega, et kostja juhatuse liikme O. Fedotovi ja tunnistaja A.A. ütlused on vastuolus nii omavahel kui ka hageja seadusliku esindaja ütluste ja B. Saštšenko kirjalike selgitustega, samuti muude kirjalike tõenditega. EhS § 15 lg 1 järgi tuleb õigusaktis sätestatud juhul ehitamine dokumenteerida. Ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik. Kostja ei ole põhjendanud, millistest õigusaktidest või poolte vahelistest kokkulepetest tulenes hageja kohustus tema ehitustööd dokumenteerida, ega ole ka põhjendanud, millistele dokumentidele ta viitab. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. 9. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus asja materjalide põhjal õigesti, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping (
lg 1) hagis nimetatud ehitustööde tegemiseks, hageja töövõtjana on tööd valmis teinud ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (
Samuti rahuldas maakohus põhjendatult hageja viivisenõude. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 9.
Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et kostja sai hageja
Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eelduseks on üldjuhul töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (
Samas juhul, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue
Ehitustööde puhul võib pidada tööde tellija poolt vastu võtmist pigem tavaliseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka praeguses asjas lähtuda hageja tasunõude sissenõutavaks muutumisel ennekõike
Sellest on kokkuvõttes lähtunud ka maakohus. Pooled ei ole väitnud ning asja materjalidest ka ei nähtu, et kostja oleks vaidlusalused tööd vastu võtnud. Samas loetakse töö
teise lause kohaselt vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Selleks, et saaks lugeda, et kostja on tööd vastu võtnud, peab hageja tõendama, et töövõtja tegi lepingujärgsed tööd valmis, esitas need kostjale vastuvõtmiseks ning andis tööde vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Tööde vastuvõtmiseks antud tähtaja hindamisel arvestatakse
lg 2 kohaselt võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid (vt RKTKo 13.03.2024, 2-19-18463/69, p 12; RKTKo 6.03.2019, 2-17-15317/38, p-d 13.1, 13.5). Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus põhjendatult, et hageja saatis kostjale tehtud tööde aktid ja arved tehtud tööde eest
juunil
lg 1 järgi peavad lepingutingimustele vastama ka töö juurde kuuluvad sellised dokumendid, mis on mõistlikult vajalikud töö sihipäraseks kasutamiseks. Iseenesest ei ole välistatud, et tellija võib puuduva või puuduliku dokumentatsiooni tõttu keelduda töö vastuvõtmisest
lg 1 alusel ning töö vastuvõtmisel keelduda vähemalt osaliselt tasu maksmisest
Samas ei ole kostja maakohtu tuvastatu põhjal teatanud hagejale kui töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest (lisaks oleks kostja pidanud töö lepingutingimustele mittevastavust kirjeldama). Seetõttu on kostja kaotanud
lg 3 esimese lause alusel õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, mh dokumentatsiooni osas. 10. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellatsioonkaebuse esitaja) kanda. 11. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse. 11.1. Hageja 13. mail 2025 ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on tema menetluskulud apellatsiooniastmes käibemaksu arvestamata kokku 883 eurot 67 senti. Menetluskulud koosnevad õigusabiteenuse kulust ning hageja esindaja vandeadvokaat R. Golovenko sõidukulust ja sõiduajakulust Jõhvi linnast ringkonnakohtu istungile Tartusse ning tagasi. Õigusabi on advokaat hagejale osutanud 7 tunni 40 minuti ulatuses järgmiselt: apellatsioonkaebusega tutvumine, maakohtu otsuse analüüs ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (kokku 5 t 30 min), kohtuistungiks ettevalmistamine (1 t), menetluskulude nimekirja koostamine (15 min) ja osalemine ringkonnakohtu istungil (55 min). Esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). 9 Lepingulise esindaja sõidukulu hüvitamist soovib hageja 81 euro ulatuses (135 km × 2 × 0,3 eurot/
(allkirjastatud digitaalselt) 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.