← Eesti

2-22-18822/53

Obsah (9)§ 172§ 442§ 663§ 657§ 654§ 662§ 238§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-18822 Kohtuasi J.

) § 562 1 lg-le 1 määras kohus sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral. 1.7. Kohus jättis

§ 172

lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1, 2.2 ja 2.4 ja teha uus määrus, millega jätta isa avaldus suhtluskorra määramiseks rahuldamata ning määrata lapse ja isa suhtlemise kord kindlaks alljärgnevalt: 1) isa viibib koos lapsega igal kalendri järgi paaritul nädalal reedest kuni pühapäeva õhtuni. Vanematel on võimalus jooksvalt ja kahepäevase etteteatamisega kokku leppida, et isa võtab lapse juba neljapäeval ja/või viib ta esmaspäeva hommikul lasteaeda, kui laps ja teine lapsevanem on sellega nõus; 2) kalendri järgi paarisnädalal viibib laps isa juures kolmapäevast neljapäevani peale lasteaeda, kusjuures isa viib lapse reedel lasteaeda; 3) suvise ja talvise lasteaia puhkuse veetmise, nagu ka hilisemate koolivaheaegade veetmise, lepivad lapsevanemad vähemalt kaks nädalat enne saabuvat puhkust omavahel kokku; 4) jaanipäeva, jõulude ja aastavahetuse veetmises lepivad lapsevanemad vähemalt kaks nädalat enne saabuvat sündmust omavahel kokku; 5) lapse haigestumisel on hoolduslehel see lapsevanem, kellel see hetkel on võimalik; 6) lapse sünnipäevade korraldamine toimub vaheldumisi.
  2. aasta sünnipäeva korraldas ema,
  3. aastal korraldab isa ja sealt edasi kordamööda; 7) kumbki vanem ei oma õigust keelata lapsel suhelda mõlema lapsevanema poolsete vanavanematega, neid külastada ja nende juures aega veeta juhul, kui laps selleks ise soovi avaldab; 8) kumbki vanem ei tee takistusi lapsel, tema soovi korral, enda sõprade sünnipäevadel käimiseks; 9) lapse isa ei tee takistusi lapsel, tema soovi korral, oma vendadega vaba aja veetmiseks; 10) vanemad ei takista lapse huvitegevustes ja huviringides osalemist, vaid toetavad seda; 11) lapsevanemad ei tee takistusi lapsele parima võimaliku hariduse saamise ettevalmistamisele; 12) tavaolukorras veedab laps emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Juhul, kui emadepäev või isadepäev langeb kokku mõne muu perekondlikult olulise sündmusega, on mõlemad lapsevanemad kohustatud seisma hea selle eest, et laps saaks osa kõigist samale päevale langevatest sündmustest. 7

(16)2-22-18822 Lisaks palub ema sõnastada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2.2 ja 2.4 selliselt, et need oleksid sundtäidetavad. 1.
  1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määrusest võimalik aru saada, millises osas kohus jättis isa avalduse rahuldamata. Samuti ei ole määruse resolutsiooni p-d 2.2 ja 2.4 sõnastatud selliselt, et need oleksid täidetavad. Kohus ei selgita ega põhjenda, millisel õiguslikul alusel saab kohustada vanemat, kelle juures laps viibib, tagama lapsele „sidevahendi“ ning telefoni- või internetiühenduse. Kohus ei nimeta ka, milline seade ja „sidevahend“ peab (või kas peab) Eesti Vabariigis 6-aastasel lapsel olema ning milline internetiühendus tuleb tagada. Määruse resolutsiooni p-st 2.4 ei ole võimalik aru saada, mida tähendavad mõisted „aegsasti“ ja „esimesel võimalusel“. Arusaamatuks jääb ka määruse resolutsiooni p 2.5, mis annab vanematele õiguse leppida kokku teistsuguses, kohtumäärusega sätestatust erinevas lapsega suhtlemise korras. 1.
  2. Maakohus jättis tähelepanuta kehtiva suhtluskorra, mis vastab lapse huvidele ja on saanud talle harjumuspäraseks. Ka ei ole maakohus arvestanud asjaolu, et lapsel on vennad, kellega tal on väga lähedane suhe, ja lapse nendest pikaajaline lahutamine ei ole lapse huvides. Maakohtu määratud lapse üleandmise aeg ei vasta lapse ega lapsevanemate huvidele. 1.
  3. Maakohus ei pidanud vajalikuks selgitada välja asjaolusid, mille tõttu on lapse isale määratud osaline töövõime. Lapse isa sattus õnnetusse oma vastutustundetu käitumise tõttu, kui ta juhtimisõigust omamata võttis sõbrale kuuluva mootorratta ja sattus avariisse. Selline ettearvamatu käitumine saadab lapse isa igal sammul. Ka on lapse isa viibinud võõrutusravil. Samuti puudub lapse isal piisav sissetulek lapse ülalpidamiseks. 1.
  4. Maakohus ei põhjendanud, miks kohus ei arvestanud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse arvamusega, kes ei toetanud lapsele vahelduva elukoha määramist. Ka tõlgendas kohus vääralt lapse esindaja seisukohta. Lapse esindaja ei toetanud sõnaselgelt vahelduva elukoha määramist. Lisaks on laps emale avaldanud, et ta sooviks elada emaga ja käia isal aeg-ajalt külas. Maakohus lapse arvamusega ei arvestanud.
  5. Lapse isa on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Määrus arvestab lapse huvidega ning vanemad on asunud seda täitma. Määruskaebuses esitatud väited ja seisukohad ei anna alust kohtumääruse muutmiseks. Lapse isa vaidleb vastu ka määruskaebusega esitatud tõenditele ja leiab, et need tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata.
  6. Eestkosteasutus Mustamäe Linnaosa Valitsus ema määruskaebust ei toeta ja leiab, et see tuleks jätta rahuldamata. Eestkosteasutuse hinnangul on lapse huvides, et ta saaks vabalt suhelda mõlema vanemaga ja elada vaheldumisi mõlema vanema kodus.
  7. Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetab ema määruskaebust. Eestkosteasutus jääb varem avaldatud seisukoha juurde ja leiab, et vanemate võrdsed õigused ei tähenda seda, et laps peab veetma mõlema vanema juures 50% ajast. Selline elukorraldus on võimalik ja eelduslikult ei kahjusta last, kui lapse elurütm on mõlema vanema juures sarnane, vanemad saavad hästi läbi ning on lapse ja üksteise suhtes toetavad. Laps vajab kahte armastavat vanemat, aga mitte kahte kodu.
  8. Lapsele määratud esindaja hinnangul oleks maakohus võinud kaaluda kõiki võimalikke suhtluskorra alternatiive, mis tagaksid lapse ja isa piisava suhtlemise.

§ 442

lg-s 8 sätestatust tulenevalt oleks maakohus võinud lahendit paremini põhjendada. Samas ei saa esindaja üheselt väita, et kohtu määratud võrdne suhtluskord oleks otseses vastuolus lapse 8

(16)2-22-18822 huvidega. Laps ei avaldanud esindajale otsesõnu, et ta sooviks veeta ema ja isa kodus võrdse aja. Samas avaldas laps soovi viibida isa juures senisest rohkem. Juhul, kui kinnitust peaks leidma asjaolu, et isal on jätkuvalt sõltuvusprobleemid, mis võivad lapse huve kahjustada, peab kohus sellega suhtluskorra määramisel arvestama. 12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Menetluse edasine käik ringkonnakohtus

  1. Ringkonnakohus määras
  2. mai
  3. a kirjaga vanematele tähtaja kirjas toodud asjaolude ning küsimuste osas seisukoha ja lisatõendite esitamiseks (dtl-d 392–394).
  4. Lapse ema esitas
  5. ja
  6. juunil 2024 seisukohad koos tõenditega (dtl-d 396–451; 480– 509).
  7. Lapse isa esitas
  8. juunil 2024 seisukoha koos tõenditega ja täiendava seisukoha
  9. juunil 2024 (dtl-d 453–478; 513–516);
  10. Lapse isa esitas
  11. augustil 2024 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille ringkonnakohus jättis
  12. augusti
  13. a määrusega rahuldamata (dtl-d 520–547).
  14. Lapse isa esitas
  15. septembril 2024 täiendava seisukoha koos tõenditega (dtl-d 549–552).
  16. Lapse ema esitas
  17. septembril 2024 täiendava seisukoha koos tõenditega (dtl-d 554 ja 555).
  18. Ringkonnakohus määras
  19. märtsi
  20. a kirjaga vanematele tähtaja kirjas toodud asjaolude ning küsimuste osas seisukoha esitamiseks (dtl-d 557 ja 558).
  21. Isa esitas
  22. märtsil 2025 seisukoha (dtl 560).
  23. Lapse ema teatas
  24. mai
  25. a seisukohas, et jääb määruskaebuse juurde (dtl 576).
  26. Ringkonnakohus kuulas
  27. mail 2025 lapse ära (dtl 579–581).
  28. Ringkonnakohus määras
  29. mai
  30. a kirjaga menetlusosalistele menetluskulude nimekirjade ja vastuväidete esitamiseks (dtl 582). tähtajad
  31. Lapse isa esitas
  32. mail 2025 menetluskulude nimekirja (dtl-d 584–587).
  33. Lapse ema esitas
  34. mail 2025 vastuväited lapse isa menetluskuludele (dtl 589). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  35. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus määras lapse üleandmise kellaaja pühapäeviti, samuti osas, millega maakohus jättis kindlaks määramata vanemate suhtluskorra lapsega pühade ajal. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse, millega muudab lapse üleandmise kellaaega ning määrab vanemate suhtluskorra lapsega pühade ajal. Samuti täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2.4. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, siis vastavalt

§ 654lg-le 2 2 (koosmõjus §-ga 659) 9

(16)2-22-18822 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Selle käigus korrigeerib ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust, muutmata selle sisu. 27. Esmalt otsustab kolleegium määruskaebemenetluses esitatud uute tõendite vastuvõtmise. 27.1.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Uusi asjaolusid ja tõendeid võivad esitada ka teised menetlusosalised. Lapse ema esitas kohtule uued tõendid määruskaebusega ning

  1. aprilli
  2. a,
  3. mai
  4. a,
  5. veebruari
  6. a,
  7. juuni
  8. a,
  9. juuni
  10. a ja
  11. septembri
  12. a seisukohtadega. Lapse isa esitas uusi tõendeid
  13. mai
  14. a,
  15. mai
  16. a,
  17. juuni
  18. a,
  19. augusti
  20. a ja
  21. septembri
  22. a seisukohtadega. Ringkonnakohus võimaldas vanematel esitada arvamuse uute tõendite vastuvõtmise kohta. 27.2.

§ 238

lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kohus ei pea vastu võtma tõendeid, mida pool esitab õiguslikult ebaoluliste, vaidluse all mitteolevate või omaks võetud faktiväidete tõendamiseks (

I komm

(2017), § 238, p 3.3.1). Kolleegiumi hinnangul pole siinsel juhul alust vanemate esitatud uute tõendite vastuvõtmisest keelduda. Kõigil esitatud tõenditel on asjas tähtsust

§ 238lg 1 mõttes.

Sellele, kas esitatud tõendid vanemate konkreetseid väiteid tõendavad, saab kohus anda hinnangu tõendite hindamise käigus. 27.

  1. Eelnevat arvestades võtab ringkonnakohus kõik vanemate määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
  2. Siinses asjas on peamine vaidlusküsimus, kas lapse ja isa suhtluskord peaks olema määratud selliselt, et laps viibib isaga sama palju aega kui emaga, s.o vahelduvalt mõlema vanema juures, või peaks laps elama peamiselt emaga ja viibima isa juures kindlatel aegadel. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et lapse huvidega on kooskõlas lapse aja jagamine võrdselt mõlema vanema vahel. Lapse ema palub maakohtu määruse selles osas tühistada, leides, et vahelduv elukoht ei ole lapse huvidega kooskõlas. Lisaks leiab ema, et osad maakohtu määruse resolutsiooni punktid ei ole üheselt arusaadavad ja täidetavad. Määruskaebuse põhjendusest ja ema täiendavatest seisukohtadest võib aru saada ka seda, et maakohus oleks pidanud suhtluskorra kindlaks määrama ka pühade osas. Lapse isa vaidleb määruskaebusele vastu.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et siinsel juhul on lapse huvidega kooskõlas suhelda mõlema vanemaga võrdse aja. Maakohtu määrus on selles osas seaduslik ja põhjendatud. Arvestades määruskaebuse väiteid ning lapse avaldatut tema ärakuulamisel, tuleb siiski muuta lapse üleandmise kellaaega. Arvestades vanemate omavahelisi pingelisi suhteid, ning lapse avaldatud soovi veeta pühad mõlema vanemaga, määrab ringkonnakohus kindlaks lapsega suhtlemise korra ka pühade ajal. Samuti tuleb täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni p-s 2.4 lapsega reisimise soovist teavitamise ja lapse reisidokumendi üleandmise aegu, sest need on ebamäärased ja pole üheselt arusaadavad.
  4. Ringkonnakohus hindab esmalt määruskaebuse väiteid osas, milles lapse ema vaidlustab maakohtu otsustuse jagada lapse aeg võrdselt mõlema vanema vahel. Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei ületanud kaalumispiire, sh võttis maakohus õigesti arvesse kõigi menetlusosaliste huve, seades esiplaanile lapse huvid, kui määras, et laps suhtleb mõlema vanemaga võrdse aja. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6). Vastuseks ema määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 10

(16)2-22-18822 30.1. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanema(
  1. te)hooldusõigust, vanema(
  2. te)õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21; 06.04.2018, 2-15-16111, p 18). Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted tulenevad ka lastekaitseseaduse (LasteKS) §-st 5, mille p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid. LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Samas ei ole vanematel seadusest (sh PKS § 143 lg-st 1) tulenevalt eelduslikult õigust nõuda, et laps viibiks nende kummagi juures võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lapsega suhelda võrdse aja jooksul (RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 19; 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 32). Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust, ning vältida tuleb seda, et suhtluskorra täitmine oleks lapsele liiga koormav (RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p-d 22 ja 23). 30.2. Ema heidab maakohtule ette lapse arvamusega arvestamata jätmist. Ema väidete kohaselt on laps talle avaldanud, et ta sooviks elada koos emaga ja käia isal aeg-ajalt külas. Ringkonnakohus kuulas lapse tema arvamuses veendumiseks 7. mail 2025 isiklikult ära. Lapse sõnul läheb ta ema juurest hea meelega isa juurde. Laps saab hästi läbi ja tal on head suhted nii ema kui ka isaga. Lapse sõnul on läbisaamine vanematega võrdne. Kuigi laps avaldas, et ema juures on rohkem kodu, sest seal elavad ka tema vennad, ei jäänud kohtule muljet, et lapsele oleks emotsionaalselt koormav olla nädal aega emast ja vendadest eemal. Ka ei avaldanud laps soovi veeta rohkem aega ema juures (dtl-d 579–581). Seega isegi, kui laps on varasemalt avaldanud emale soovi elada vaid emaga, siis tänaseks on lapse seisukoht muutunud. Lapse ärakuulamisel veendus kohus, et lapse soov on veeta aega mõlema vanemaga võrdselt. Seejuures jäi kohtule mulje, et lapse vastused olid siirad ja väljendasid tema tegelikku arvamust. 30.3. Ringkonnakohus ei nõustu ema väitega, nagu oleks maakohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta varem (s.o enne isa kohtusse pöördumist) kehtinud suhtluskorra ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse arvamuse, milles ei pooldatud lapse aja võrdset jagamist. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt hindas maakohus asjas esitatud seisukohti ja tõendeid kogumis ja põhjendas oma järeldusi nõuetekohaselt. Kuigi vanemad sõlmisid 2020. aasta septembris suhtluskorra kokkuleppe (dtl 199), veetis laps isa avaldusest nähtuvalt alates 2022. aasta kevadest kuni sügiseni isaga peaaegu poole ajast. Seda, et laps veetis 2022. aastal isaga rohkem aega kui 2020. aastal kokku lepitud suhtluskord ette nägi, ei ole lapse ema ümber lükanud. Tänaseks on laps elanud pikalt vahelduvalt ema ja isa juures ning lapsele see sobib (vt ka määruse p 30.2). Seega ei ole põhjendatud lähtuda 2020. aastal kokku lepitud suhtluskorrast. 30.4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus lapse esindaja seisukohta vääralt tõlgendanud, nagu leiab määruskaebuses lapse ema. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses tuginenud sellele, et lapse esindaja toetaks lapse aja jagamist võrdselt mõlema vanema vahel. Samuti ei ole põhjendatud ema etteheide selle kohta, et lapsele määratud esindaja ei kohtunud emaga isiklikult. Lapse esindaja selgitas vastuses määruskaebusele, et pidas vajalikuks veenduda lapse isa kodustes oludes tulenevalt ema väidetest, et isa eluviisid võivad last kahjustada. Lapse esindaja ei pidanud vajalikuks hinnata täiendavalt lapse ja ema omavahelist 11
(16)2-22-18822 suhtlust, sest tal ei olnud kahtlust selles, et lapse suhe emaga on lähedane (dtl 312). Ka vaidlustatud määruse põhjendustest nähtub, et kohtul puudus alus kahelda, et lapse ema juures on lapsel head elutingimused ja ema hoolitseb lapse eest igakülgselt. 30.
  1. Ema väitel puudub lapse isal piisav igakuine sissetulek lapse vahetuks ülalpidamiseks. Oma väite tõendamiseks esitas ema lapse isa seisukoha kohtuvaidluses, kus vanemad vaidlesid lapsele makstava elatise vähendamise üle (dtl-d 340–350). Kõnealusest seisukohast nähtuvalt soovis isa lapsele makstavat elatist vähendada põhjusel, et alates
  2. aasta märtsist on laps elanud olulise osa ajast isa juures (s.o vaheldumisi mõlema vanemaga). Ringkonnakohtu hinnangul on lapse ema teinud isa avaldatust väära järelduse. Lapse isa seisukohast nähtuvalt ei ole talle mõnikord olnud jõukohane pidada last vahetult üleval (s.o ajal, mil laps on isa juures) ja samal ajal maksta lapsele ka elatist. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul ei peagi vanem elatist tasuma, kui lapsel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad osalevad tema ülalpidamises võrdväärselt. Lisaks ei anna asja materjalid alust arvata, et lapse isa ei suudaks last ülal pidada ajal, mil laps on tema juures. Isa selgitas määruskaebemenetluses, et ta töötab turundusspetsialistina ja on last ülal pidanud kas elatis makstes või vahetult ülalpidamist andes, tasunud huviringide eest, ostnud lapsele riideid ja jalanõusid, õppevahendeid ja mänguasju ning külastanud lapsega kultuuriasutusi (dtl 458). Lapse ema ei ole isa väidetud kulude kandmist vaidlustanud. Samuti ei ole lapse ema toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendanud, et ajal, mil laps on viibinud isaga, oleks tal millestki puudus olnud. Ka laps ise ei avaldanud ärakuulamisel, et tal oleks isa juures millestki puudus. 30.
  3. Ema etteheite kohaselt ei saa ta lapsega suhelda ajal, mil laps on isa juures. Ema on selle väite tõendamiseks esitanud kirjavahetused aastatest 2023 ja 2024 (dtl-d 228–231; 333 ja 334; 403). Enamuselt ema esitatud kuvatõmmistelt nähtub tema soov lapsega vestelda, kuid puudu on isa vastus sellele. Ühel korral on isa palunud täpsustada, kuidas ta on suhtlemist takistanud (dtl 229). Seega ei saa kuvatõmmiste põhjal järeldada, et isa takistaks emal lapsega suhtlemist. Ärakuulamisel kinnitas laps, et ajal, mil ta on isa juures, saab ta emaga suhelda. Laps avaldas, et tal on telefon, millega ta saab emale helistada (ja ema temale) ning suhelda ka sõnumite teel (dtl 580). 30.
  4. Ema väidetest võib aru saada, et ema arvates võib isa osutuda lapsele ohtlikuks ja lapse tervis võib olla isa juures ohus. Ringkonnakohtu hinnangul asjas esitatud tõendid sellist ohtu ei kinnita. 30.7.
  5. Lapse ema heidab maakohtule ette, et kohus ei selgitanud välja, miks on lapse isale määratud osaline töövõime. Lapse ema väitel on lapse isa aastatel 2016–2019 korduvalt viibinud psühhiaatriakliinikus ravil narkootikumide ja retseptiravimite kuritarvitamisest tingitud psüühikahäirete tõttu. Samuti on isa kohtulikult karistatud narkojoobes sõiduki juhtimise eest ning ta on kriminaalmenetluses tunnistanud oma sõltuvust. Oma väidete tõendamiseks on lapse ema esitanud
  6. septembri
  7. a kohtumääruse kriminaalasjas nr 116-7592 (dtl-d 400 ja 402). Ringkonnakohus leiab, et isegi kui lapse isal oli aastatel 2016– 2019 probleeme narkootikumide ja retseptiravimite kuritarvitamisega, ei anna lapse ema esile toodu alust arvata, et isa oleks lapsele praegusel ajal ohtlik. Asja materjalidest nähtuvalt ei leidnud ka lapsele määratud esindaja ega Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja, et isa oleks lapsele mingil viisil ohtlik. Kuigi Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja ei toetanud lapse aja võrdset jagamist vanemate vahel, ei nähtu ka tema arvamusest, et lapse isa oleks lapsele kuidagi ohtlik. Kuna ema väited isa ohtlikkuse kohta lapsele ei ole leidnud tõendamist, ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtust ka see, mis põhjusel on lapse isale määratud osaline töövõime. 12
(16)2-22-18822 30.7.
  1. Lapse ema leiab, et lapse tervis on isa juures ohustatud, sest isa juures olles on lapsele korduvalt manustatud ravimeid, millest ei ole ema informeeritud. Oma väite tõendamiseks on ema esitanud kirjavahetused (dtl-d 404 ja 405; 415). Ühes kirjavahetuses on lapse isa emale vastanud, et laps sai tavalist koduravi (auru ja teed, dtl 415) ning teisest kirjavahetusest ei nähtu, et isa oleks täpsustanud, mis rohtu lapsele anti. Ringkonnakohus nõustub lapse emaga, et teisele vanemale tuleb anda teavet lapsele antud ravimite kohta. Samas ei ole kirjeldatud olukorrad piisavad selleks, et asuda seisukohale, et lapse tervis oleks isa juures ohustatud. Seejuures on isa määruskaebemenetluses selgitanud, et kui lapsel on olnud nohu või köha, on isa koduste vahenditega last ravinud ja tema sümptomeid leevendanud; isa pole kordagi andnud lapsele retseptiravimeid ilma ema sellest teavitamata (dtl 516). 30.
  2. Eeltoodut kogumis arvestades ei anna ema määruskaebuse väited alust järeldada, et mõlema vanemaga võrdse aja jooksul suhtlemine ei vastaks lapse huvidele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline suhtluskord lapsele ka ülemäära koormav, sest mõlemad vanemad elavad Tallinnas ning lapse avaldatu kohaselt ei ole tal raskusi vanemate kodude ja kooli vahel liikumisega. Lapse sõnul on tal mõlema vanema juures kõik vajalik (riided jms) olemas ning kaasas tuleb kanda vaid kooliasju. Samuti veendus ringkonnakohus lapse ärakuulamisel, et lapsel ja isal on usalduslik suhe. Laps kinnitas, et saab oma muredest rääkida mõlema vanemaga.
  3. Samas nõustub ringkonnakohus lapse emaga selles, et maakohtu määratud lapse üleandmise kellaaeg ei ole kooskõlas lapse huvidega. 31.
  4. Maakohtu määratud suhtluskorra järgi toimub lapse üleandmine pühapäeviti kell 13.
  5. Määruse põhjenduste kohaselt on lapsel nii võimalik puhkepäeval rahulikult sisse elada järgmisesse nädalasse koos teise vanemaga. Lapse ema hinnangul puudub selliselt aga vanematel ja lapsel võimalus koos veeta perekondlikke pühapäevasid või korraldada puhkepäevadel väljasõite, sest laps peab juba kell 13.00 olema valmis teise vanema juurde minekuks. 31.
  6. Ringkonnakohus võimaldas vanematel avaldada seisukohti lapse üleandmise päeva ja kellaaja osas (dtl 392). Lapse ema hinnangul on sobivaimaks päevaks reede (dtl-d 397 ja 481). Lapse isa hinnangul on maakohtu määratud päev ja kellaaeg sobivad (dtl 455). Ärakuulamisel avaldas laps ringkonnakohtule, et pühapäeval ühe vanema juurest teise juurde liikumine võiks toimuda hiljem. Laps sooviks olla päeva lõpuni ühe vanemaga. Laps avaldas, et ta läheb magama kell 21.00 ja hea aeg ühe vanema juurest teise juurde minemiseks võiks olla kell 17.00 (dtl 580). 31.
  7. Ringkonnakohtu hinnangul on pühapäevane päev lapse üleandmiseks lapse huvidega kooskõlas. Lapse ema pakutud reedet ei pea ringkonnakohus sobivaks, sest nii peaks laps ühe vanema juurest teise juurde liikuma kohe pärast koolinädala lõppu, mis võib lapse jaoks olla kurnav. Seejuures ei avaldanud laps ise ärakuulamisel, et talle ei sobiks pühapäevane päev. Lapse üleandmise kellaajaks on põhjendatud määrata kell 17.00, sest see oli lapse soov, mida ta loogiliselt põhjendas. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et see aeg ei oleks kooskõlas lapse huvidega. Arvestades lapse magamamineku aega kell 21.00, jääb lapsele piisavalt aega, et end teise vanema juures sisse seada. Ka võimaldab hilisem üleandmise aeg lapsel ja suhtluskorra järgi õigustatud vanemal nädalavahetusel pikemat aega koos veeta. 31.
  8. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus tühisada lapse üleandmise kellaaja osas. Ringkonnakohus määrab, et lapse üleandmine toimub pühapäeviti kell 17.
  10. Järgnevalt hindab ringkonnakohus vajadust määrata lapsega suhtlemise kord pühade ajal. 13
(16)2-22-18822 32.
  1. Maakohus ei pidanud vajalikuks määrata suhtluskorda pühade ja sünnipäevade ajal, leides, et need kohtumised on vanematel võimalik eraldi kokku leppida. Maakohus märkis, et kui vanemad kokkuleppele ei jõua, viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtluskorrale. 32.
  2. Lapse ema avaldas määruskaebuses, et arvestades maakohtu määratud suhtluskorda, saab laps emaga esimesed jõulud veeta alles
  3. aastal. Hilisemas seisukohas täpsustas ema, et vältimaks erimeelsusi, tuleks suhtluskord määrata võimalikult täpselt. Isa esialgsest avaldusest nähtuvalt pidas lapse isa vajalikuks määrata üldisest suhtluskorrast erinevalt lapsega suhtlemise jõulude ajal. Ringkonnakohus pakkus
  4. märtsi
  5. a kirjas vanematele välja alternatiivid lapsega suhtlemise korraldamiseks pühade ajal (dtl-d 557 ja 558). Isa avaldas
  6. märtsi
  7. a seisukohas, et ei pea vajalikuks suhtluskorda pühade osas täiendada, sest vanematel ei ole olnud probleeme selles osas kokkuleppe saavutamisega (dtl 560). Lapse ema kohtu pakutud alternatiivide osas seisukohta ei esitanud, kuid kinnitas
  8. mai
  9. a seisukohas, et jääb määruskaebuse juurde (dtl 576). Laps avaldas ringkonnakohtule ärakuulamisel, et viimased jõulud veetis ta isaga, aga nägi ka ema. Lapse sõnul on talle oluline, et ta jõulude ajal näeks mõlemat vanemat. Laps avaldas, et ta eelistaks nii, et kui ta on jõulude ajal isaga, siis paar päeva saaks olla ka emaga (dtl 580). 32.
  10. Ringkonnakohus nõustub lapse emaga, et lapse huvidega ei oleks kooskõlas olukord, kus laps ei saa mitu aastat järjest pühi veeta oma ema ja vendadega. Kiiduväärselt on vanemad siiani suutnud teha jõulude veetmise osas lapse huvides kokkuleppeid. Samas selleks, et vähendada vanemate vahelisi pingeid ja ennetada võimalikke probleeme tulevikus, peab ringkonnakohus vajalikuks määrata lapsega suhtlemise korra kindlaks ka pühade ajaks. Sellega saab kohus tagada, et lapsel on võimalik veeta pühade ajal aega mõlema vanemaga, mis on lapse enda jaoks oluline. Omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad siiski ka edaspidi lapsega suhtlemist pühade ajal kohtu määratust erinevalt reguleerida. 32.
  11. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus ei määranud kindlaks lapsega suhtlemise korda pühade ajal. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab, et: - paaritutel aastatel veedab laps jõulude ajal
  12. detsembri kell 18.00 kuni
  13. detsembri kell 12.00 isaga ning
  14. detsembri kell 12.00 kuni
  15. detsembri kell 18.00 emaga ning paarisaastatel vastupidi. Kui laps viibib üldise suhtluskorra kohaselt teise vanemaga, läheb vanem, kelle suhtlusaeg algab, lapsele teise vanema elukohta järele ja viib ta sinna tagasi, kui üldise suhtluskorra järgi jätkub teise vanema suhtlusaeg; - paaritutel aastatel veedab laps aastavahetuse
  16. detsembri kell 12.00 kuni
  17. jaanuari kell 18.00 emaga ning võidupüha ja jaanipäeva
  18. juuni kell 12.00 kuni
  19. juuni kell 18.00 isaga ning paarisaastatel vastupidi. Kui laps viibib üldise suhtluskorra kohaselt teise vanemaga, läheb vanem, kelle suhtlusaeg algab, lapsele teise vanema elukohta järele ja viib ta sinna tagasi, kui suhtluskorra järgi jätkub teise vanema suhtlusaeg. Selline lapsega suhtlemise kord võimaldab lapsel jõulude ajal mõlema vanemaga aega veeta ning ka aastavahetus ja jaanipäev koos võidupühaga on jagatud vanemate vahel võrdselt.
  20. Ringkonnakohus nõustub lapse emaga selles, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2.4 esitatud ajalised määratlused on ebamäärased ega ole üheselt arusaadavad. 33.
  21. Maakohus määras, et lapsega reisida sooviv vanem teatab teisele vanemale reisi kestusest ja sihtkohast esimesel võimalusel ja teine vanem annab reisiks aegsasti oma nõusoleku ning tema käes olevad lapse reisidokumendid. Lapse ema määruskaebusest nähtuvalt võiks reisida sooviv vanem teist vanemat reisi kestusest ja sihtkohast ette teavitada 14
(16)2-22-18822 vähemalt kuu aega enne reisi algust ning teine vanem peaks nõusoleku ja lapse reisidokumendid andma ühe nädala jooksul. Samuti palub ema lisada täpsustuse, et kumbki vanem ei tee takistusi lapsega reisimiseks, seda ka perioodil, mil suhtluskorra järgi peaks laps teise vanema juures viibima. 33.
  1. Ringkonnakohus pakkus
  2. märtsi
  3. a kirjas välja võimaliku variandi kõnealuse punkti sõnastamiseks ning andis vanematele võimaluse seisukoha avaldamiseks (dtl 557). Lapse isa avaldas, et vanematel ei ole olnud probleeme lapsega reisimise osas, mistõttu pole maakohtu määratud suhtluskorda vaja täiendada (dtl 560). Lapse ema kohtu pakutud sõnastuse osas seisukohta ei esitanud, kuid kinnitas
  4. mai
  5. a seisukohas, et jääb määruskaebuse juurde (dtl 576). 33.
  6. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub vanemate viimastest seisukohtadest, et vanemate omavahelistes suhetes on jätkuvalt pingeid. Selleks, et vältida võimalikke vaidlusi vanemate vahel, samuti selleks, et kohtumäärus oleks vajadusel sundtäidetav, peab määruse resolutsioon olema sõnastatud üheselt mõistetavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üheselt arusaadav, mida tähendavad maakohtu määruses kasutatud määratlused „esimesel võimalusel“ ja „aegsasti“. Seega tuleb punkti sõnastust täpsustada. Kolleegiumi hinnangul on ema pakutud tähtajad mõistlikud. 33.
  7. Küll aga ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kehtestada vanemale kohustust lapsega reisimiseks nõusoleku andmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et suhtluskorra kaudu ei peaks kohus reguleerima vanema nõusoleku andmist lapsega välismaale reisida. Tegemist on lapse viibimiskoha määramist ja seega isikuhooldusõiguse teostamist puudutava küsimusega (vt ka RKTKm 19.02.2020, 2-18-15686, p-d 18 ja 19). Vanemal ei ole üldist kohustust lapsega välismaale reisimiseks nõusolekut anda, vaid tal peab olema võimalik nõusoleku andmise üle otsustada, võttes arvesse konkreetse reisi asjaolusid, sh sihtkohta ja kestust. Nende otsuste tegemisel peavad lapsevanemad lähtuma lapse parimatest huvidest. 33.
  8. Eelpool toodut arvestades täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2.4 järgmiselt: „Lapsega välismaale reisida sooviv vanem teatab teisele vanemale reisi kestusest ja sihtkohast ette vähemalt üks kuu enne planeeritava reisi algust ning teine vanem otsustab reisiks nõusoleku andmise ühe nädala jooksul lapsega reisida sooviva vanema teate saamisest. Vanem annab lapsega reisida soovivale vanemale lapse reisidokumendid üle vähemalt üks nädal enne reisi algust.“
  9. Muus osas on maakohtu määrus põhjendatud ja ema väited ei anna alust selle muutmiseks. 34.
  10. Lapse ema hinnangul ei ole maakohtu määruse resolutsiooni p 2.2 täidetav, sest kohus ei ole määratlenud, millise seadme ning telefoni- või internetiühenduse peaks vanem lapsele teise vanemaga suhtlemiseks tagama. Ringkonnakohus lapse ema etteheitega ei nõustu. Kõnealuse punkti kohaselt peab vanem, kelle juures laps viibib, võimaldama lapsel teise vanemaga sidevahendi abil suhelda. Selleks sidevahendiks saab olla näiteks telefon või arvuti (kas lapse isiklik või võimaldab vanem kasutada enda oma) ning selle kasutamiseks peab vanem tagama vajaliku telefoni- või internetiühenduse (et seadet saaks eesmärgipäraselt, s.o teise vanemaga suhtlemiseks kasutada). Asjas ei ole oluline täpselt määratleda, milline see seade või sideühendus peab olema. 34.
  11. Lapse emale pole mõistetav maakohtu määruse kehtivus, kuna määruse resolutsiooni p-de 2.5 ja 2.6 kohaselt saavad vanemad kokkuleppel kohtu kindlaks määratud suhtluskorda muuta. Ringkonnakohus selgitab, et kui vanemad ei suuda ise lapsega suhtlemise korras kokku leppida, siis määrab selle vanema(te) avalduse alusel kohus. Samas on tavapärane, et vanematele jäetakse võimalus kokkuleppel kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorda 15
(16)2-22-18822 muuta. See võib olla vajalik näiteks siis, kui vanem ei saa last erandkorras suhtluskorra järgsel ajal enda juurde võtta või kui vanemad on ühel meelel selles, et mõne küsimuse (nt lapsega pühade ajal aja veetmine) võiks reguleerida kohtu määratust erinevalt. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, siis kehtib kohtu määratud suhtluskord. Viimasest tuleb vajadusel lähtuda ka kohtutäituril, kui vanemad pole saavutanud kokkulepet kohtumääruses sätestatust kõrvale kaldumise kohta. 34.
  1. Maakohus ei pidanud vaidlustatud määruses konkreetselt välja tooma, millises ulatuses ta isa avalduse rahuldas või rahuldamata jättis. Suhtluskorra kindlaksmääramise asjades on tavapärane, et kohus võtab aluseks menetlusosaliste arvamused ja määrab suhtluskorra, mis on kooskõlas lapse huvidega, tehes selleks vajadusel muudatusi vanema taotletud suhtluskorras.
  2. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et kuigi laps avaldas kohtule ärakuulamisel, et ühe vanema juurest teise juurde liigub ta üldjuhul iseseisvalt bussiga, ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu määrust lapse üleandmise viisi osas muuta. Seda ei ole ringkonnakohtult taotlenud ka vanemad. Seega jääb kehtima põhimõte, et vanem, kes on suhtluskorra järgi õigustatud lapsega suhtlema, korraldab lapse tema juurde jõudmise. Samas võivad vanemad kokkuleppel jätkata senise korraldusega, et laps sõidab ühe vanema juurest teise juurde bussiga.
  3. Eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. 37.

§ 696lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus 38.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

§ 172

lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetlemise kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Eelnevat arvestades jättis maakohus põhjendatult lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 2. Kuna ringkonnakohus rahuldab ema määruskaebuse osaliselt, jätab kohus

§ 172

lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad

§ 172lg 3 järgi riigi kanda.

  1. Kuna menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda, ei ole menetluskulude suurust vaja kindlaks määrata. Ringkonnakohus lahendab lapsele määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks eraldi määrusega.
  2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.