Obsah (9)

§ 429§ 431§ 150§ 168§ 175§ 174§ 477§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-102642 Tsiviilasi Osaühing ALVETIR hagi Mittetulundusühing

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 esimese lause kohaselt teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit. Kostja on 10.05.2025 vastuses hagiavaldusele palunud menetluse lõpetada, kuna kogu hagis nõutud summa on tasutud, ning jätta kohtukulud mõlema osapoole enda tasuda. 5.

§ 431lg 1 esimese lause kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

6. Hageja esitas taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale

§ 150

lg 2 p 2 alusel ja arvestades

§ 150

lg 3 sätestatut, tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot. 7.

§ 168

lg 5 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kostja on peale hagiavalduse menetlusse võtmist võlgnevuse tasunud.

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja avalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 125 eurot, ning õigusabikulu 741,15 eurot (käibemaksuga).
2. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Kostjalt on põhjendatud riigilõivu kulu väljamõistmine 125 euro ulatuses.
3. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus 2 ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend asjas nr 32-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Riigikohus on seisukohal, et esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt ka Riigikohtu
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 135 eurot ilma käibemaksuta on aktsepteeritav ning vastab kohtupraktikale. Hageja lepingulise esindaja kulu tuleneb kliendiga suhtlemisest ja asja perspektiivi arutamisest 1 tund (s.o 135 eurot) ja hagiavalduse koostamisest 3,5 tundi (472,50 eurot). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamisega. Kohus ei pea ajakulu 4,5 tundi täies ulatuses põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2,5 tundi. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 337,50 eurot. 12.

§ 174

lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et hageja ei ole käibemaksukohuslane. Seega on lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 411,75 eurot (2,5 x 135 + käibemaks). 13. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulu 536,75 eurot. 14. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 3 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 4