Obsah (13)

§ 113§ 637§ 638§ 644§ 635§ 8§ 20§ 641§ 77§ 13§ 636§ 82§ 643

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-113911 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2024.a., Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Osaühing Baltisigma hagi osaühin

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Menetluskulud jätta OÜ AUTO-GAMMA kanda. 4.1 Välja mõista OÜ-lt AUTO-GAMMA OÜ Baltisigma kasuks hageja menetluskulude katteks 3733 (kolm tuhat seitsesada kolmkümmend kolm) eurot 33 senti. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. MENETLUSE VARASEM KÄIK

1. OÜ Baltisigma esitas 08.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt AUTO-GAMMA F&F 4435,09 euro saamiseks. Kohus tegi 17.04.2020 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile xxx. Makseettepaneku kättesaamise kinnitust kohtule saadetud ei ole, mistõttu luges kohus makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 30.04.2020.a OÜ AUTO-GAMMA F&F esitas 30.04.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2. 12.05.2020 määrusega jättis maakohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks- põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.
3. 1.12.2021.a otsusega jättis Viru Maakohus OÜ Baltisigma hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4. 6.06.2022 otsusega tühistas Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
5. Viru Maakohtu esimehe 10.09.2024.a. käskkirjaga nr 11-1/25, Viru Maakohtu kohtunike üldkogul kinnitatud tööjaotusplaani § 4 lg 9 ja kohtute seaduse (KS) § 12 lg 3 p 1 alusel jagati seoses tsiviilasja 2-20-113911 menetlenud kohtuniku teenistusest kõrvaldamisega tema menetluses olnud tsiviilasjad juhuslikkuse põhimõttel Viru Maakohtu tsiviilkohtunike vahel. Tsiviilasi nr 2-20-113911 jagati kohtunik Piret Raiki menetlusse. 2 I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
6. OÜ Baltisigma taotleb kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista OÜ-lt AUTO-GAMMA F & F OÜ Baltisigma kasuks põhivõlgnevus summas 4 150,59 eurot; seisuga 25.05.2020.a sissenõutavaks muutunud viivis summas 327,14 eurot; viivis alates 26.05.
7. a kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista OÜ-lt AUTO-GAMMA F & F OÜ Baltisigma kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (aluseks on TsMS § 177 lg 4). 7. Hagiavalduse ja 1.08.2022 esitatud seisukoha (asja uuel läbivaatamisel) kohaselt sõlmisid kostja (tellijana) ja hageja (töövõtjana) suulise töövõtulepingu. Töövõtulepingu järgi teostas hageja ajavahemikus 2018 – 2019 kostja tehases Sirgala külas Narva-Jõesuu linnas erinevaid ehitustöid. Tööde teostamine toimus järgmisel viisil: kostja tellis hagejalt ehitustööd, hageja koostas kirjaliku hinnapakkumise ja edastas selle kosjale kooskõlastamiseks; pärast kostja poolt hinnapakkumise kooskõlastamist alustas hageja kokkulepitud ehitustööd pärast ehitustöö lõppemist saatis hageja kostjale teostatud tööde akti ja siis arve. Oktoobris 2018 tellis kostja hagejalt tehase ruumi (köök) seinte viimistlemise (so krohvimine ja pahteldamine). Hageja koostas ja edastas 19.10.2018 kostjale kooskõlastamiseks kirjaliku hinnapakkumise. Kostja kooskõlastas hinnapakkumise suuliselt (pooled suhtlesid telefoni teel) ja hageja alustas kostja tellitud ehitustöödega. Detsembris 2018 tellis kostja hagejalt keraamiliste plaatide paigaldamist tehase trepil. Hageja koostas ja edastas 18.12.2018 kostjale kirjaliku hinnapakkumise. Hinnapakkumine oli kostja poolt kooskõlastatud (pooled suhtlesid telefoniga) ja hageja alustas kostja tellitud ehitustöö teostamist. Hageja tegi kokkulepitud töö ning pretensioone töö kvaliteedi osas polnud. Seisuga 22.02.2019 olid ehitustööd (s.o köögi seinade viimistlemine ja plaatide paigaldamine trepil) lõpetatud. Hageja koostas teostatud tööde aktid ja arved tehtud tööde eest ning edastas 22.02.2019 (aktid koos arvetega) kostjale. Hageja tegi kostjale ettepaneku kontrollida (vaadata üle) teostatud tööd (s.o mahud ja kvaliteet). Hageja esitas kostjale arve nr BSG19272 plaatide paigaldamise eest summas 1 684,84 eurot ja arve nr BSG19275 köögi seinte viimistlemise eest summas 2465,75 eurot. Esitatud arvete aluseks olid kostjaga eelnevalt kooskõlastatud hinnapakkumised. Kostja mõistliku aja jooksul esitatud arveid ei tasunud ega ei esitanud ka mõjuvaid põhjendusi arvete tasumata jätmise kohta ega põhjendatud pretensioone tehtud tööde suhtes. Hageja esitas kostjale korduvalt pretensioone arvete tasumata jätmise kohta, kuid kostja ei ole arveid tasunud. Hageja on seisukohal, et ehitustööd on kostja poolt vastu võetud ning hageja tasunõue muutus sissenõutavaks.

§ 637

lg 4 järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

§ 638

järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. 3 Arvete tasumise tähtpäevaks oli märgitud 04.03.2019. Märgitud kuupäeval ei tasunud kostja hageja arveid. Hageja on korduvalt suhelnud kostjaga võlgnevuse suuruse osas ning andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole kostja neid tasunud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ehitustööd vastavad lepingutingimustele. Ehitustööde mittevastavusest lepingutingimustele peab tellija teatama töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamisest. Seejuures peab tellija mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Vastasel juhul ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

§ 644

lg 1 alusel peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 644

lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

§ 644

lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole hagejale esitanud ehitustööde puuduste täpse kirjeldamisega pretensiooni. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja ei saa tugineda ehitustööde võimalikele puudustele. Kehtiva kohtupraktika alusel on mõistlikuks ajaks tööde vastuvõtmiseks ja tööde eest tasumiseks ca kolm kuud alates tööde üleandmisest. Seega hageja peab põhjendatuks, et tema poolt nõutavad summad muutusid sissenõutavaks vähemalt arvetes 01.06.

1. Maksekäsu avalduse esitamisel taotles hageja välja mõista kostjalt enda kasuks jooksva viivise alates 01.06.
2. Hagiavalduse esitamise momendi seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 327,14 eurot. Hageja esitab kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude summas 327,14 eurot.
3. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. Hageja leiab, et kostja vastuväited on alusetud (kunstlikud). Kostja eitab töövõtulepingu sõlmimist hagejaga; leiab, et hageja arvete tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud; kostja ei ole arveid kätte saanud. Hageja on seisukohal, et kõik kostja vastuväited on põhjendamatud ja tõendamata. Hageja soovib pöörata tähelepanu asjaolule, et kostja ei vaidlusta hageja poolt ehitustööde tegemist kostja objektil (so kostja tehas Sirgalas). Hageja esitas kostjale arved elektrooniliselt epostiaadressile xxx. Antud e-postiaadress on kostja ametlik e-postiaadress, mis on märgitud kostja veebilehel ja erinevates inforegistrites. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kolleegium on TsÜS § 69 lg 2 kohaldamisel varem selgitanud, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (Riigikohtu
4. novembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-129-15, p 18). Kuna hageja arved nr BSG19272 ja nr BSG19275 on kätte saadud siis, kui kostjal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda, saab hageja arved lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist kostja serverisse, so 23.02.
6. Hageja juhatuse liige V. R. tegi kostja juhatuse liikmele mitu korda meeldetuletusi sellest, et arved nr BSG19272 ja nr BSG19275 on tasumata. Kostja juhatuse liige lubas arved tasuda, kuid ei ole seda teinud. 4 Ekslik on kostja väide, et hageja pole tõendanud töövõtulepingu sõlmimist. Kostja tellimuse vastuseks edastas hageja kostjale hinnapakkumised. Kostja ei ole hinnapakkumisi vaidlustanud ning lubas hagejal töid alustada. Hageja töötajad tegid tellitud ehitustööd kostja objektil takistusteta. Pärast tööde lõpetamist edastas hageja kostjale teostatud tööde aktid ja arved. Kostja ei ole hagejale esitanud mitte ühtegi pretensiooni teostatud tööde suhtes ja pärast tööde lõpetamist kasutab ruume, kus hageja töid teostas. Hageja ja kostja vahel oli mitme aasta jooksul tava, et kostja tellis hagejalt ehitustööd, hageja koostas kirjaliku hinnapakkumise ja edastas selle kostjale kooskõlastamiseks. Pärast hinnapakkumise kooskõlastamist kostja poolt alustas hageja kokkulepitud ehitustööd. Pärast ehitustöö lõppemist saatis hageja kostjale teostatud tööde akti ja siis arve. Hageja edastas alati kostjale kogu dokumentatsiooni elektrooniliselt kostja e-postiaadressile xxx (näiteks, 18.05.2017 esitas hageja kostjale arve nr BSG17186 summas 9 310,80 eurot ja akti nr 05-23). Antud arve oli kostja poolt tasutud mõistliku aja jooksul: 7 500 eurot laekus hagejale 25.05.2017 ja 1 810,80 eurot laekus hagejale 20.06.
8. Hageja märgib, et käesoleva vaidluse esemeks on see, kas hageja tegi kostja jaoks ehitustööd ja kas oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping. Vaidluse esemeks ei ole asjaolu, et kostja ostis ehitusmaterjalid. Vaidluse esemeks ei ole ka see, et kostja tehases tegid ehitustöid ka teised ehitajad. Hagejale on teada, et paralleelselt temaga tegid kostja tehases ehitustöid ka teised töötajad (kes ei olnud hagejaga seotud), nt. B. S.. Nad tegid ehitustöid, mis hageja ehitustööde mahtudesse ei kuulunud. OÜ Baltisigma alustas läbirääkimisi OÜ-ga AUTO-GAMMA F & F kostja tehases suuremahuliste ehitustööde teostamiseks aprillis
9. Mais 2018 alustas hageja kostjale ehitusteenuste osutamist raamhinnapakkumise alusel. Käesolevas tsiviilasjas on vaidlus seoses hageja poolt tehtud täiendavate töödega, mille kohta pooled leppisid kokku 2018 aasta lõpus, s.o köögi viimistlustööd (krohvimine, pahteldamine, värvimine) ja plaatide paigaldamine trepil. Hageja alustas köögi seinte viimistlustöid detsembris 2018 ja lõpetas jaanuaris
10. Hageja poolt kostjale esitatud hinnapakkumises oli märgitud, et hind on esitatud koos ehitusmaterjalidega (vt. hagiavalduse lisa 3). Viimistlustööd tegi hageja enda poolt ostetud ehitusmaterjalidega. Kostja esitatud arved ei lükka ümber hageja esitatud asjaolusid. Kostja arved ei lange kuupäevade ega ehitusmaterjalide nimetusega kokku. Arvetes puuduvad ehitusmaterjalid, mis olid vajalikud viimistlustööde (krohvimine, pahteldamine, kruntimine, värvimine) tegemiseks. Hageja tegi plaatide paigaldamistööd trepil kostja materjalidega. See tuleneb ka hageja hinnapakkumisest. Arve on esitatud üksnes tööde eest. Seega puudub vaidlus, et plaatide paigaldustööd olid tehtud kostja ehitusmaterjalidega. Järelikult ei vaja see asjaolu tõendamist. Hageja juhib tähelepanu, et kostja esitatud müügitšekkides on ostjaks märgitud OÜ „AUTO GAMMA“. Kostja kinnitab, et antud müügitšekid on esitatud talle. Samas varem (s.o vastuses hagiavaldusele) väitis, et hageja hinnapakkumised on esitatud OÜ-le „AUTO GAMMA“, aga mitte kostjale.
11. Hageja on seisukohal, et on tõendanud töövõtulepingu sõlmimise fakti, kokkulepitud tööde mahte ja hindu. Seisuga 22.02.2019 olid ehitustööd (so köögi seinade viimistlemine ja plaatide paigaldamine trepil) lõpetatud. Hageja poolt olid koostatud ja esitatud teostatud tööde aktid ja arved tehtud tööde eest (dtl 44-46 ja 47-50). Aktid koos arvetega olid 22.02.2019 edastatud hageja poolt kostjale (dtl 51-54). Hageja tegi ettepaneku kontrollida teostatud tööd (vaadata üle) so mahud ja kvaliteet. Hageja esitas kostjale arved ja teostatud tööde aktid elektrooniliselt kostja ametlikule e-posti aadressile xxx (vt. hagiavalduse lisa 9; dtl 51-54). Hageja arved nr BSG19272 ja nr BSG19275 ja teostatud tööde aktid nr 02-85 ja nr 02-86 on kätte saadud siis, kui kostjal oli mõistlik võimalus 5 sellega tutvuda, saab hageja arved lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist kostja serverisse, s.o 23.02.2019.a. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et poolte vahel olid kooskõlastatud muud tööde mahud või hinnad. Kostja ei ole hagejale esitanud mitte ühtegi pretensiooni teostatud tööde suhtes ja pärast tööde lõpetamist kasutab ruume, kus olid tehtud ehitustööd. Riigikohus on asjas nr 2-16-5851 p. 16 leidnud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (

§ 637

lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (

§ 637lg-d 4 ja 5).

Hageja on seisukohal, et kõik tasunõude sissenõutavuse eeldused on täidetud. Kokkulepitud töö on hageja tehtud. Arved töö eest ja teostatud tööde aktid on kostjale üleantud. Hageja on seisukohal, et on tõendanud tööde ülevaatamise võimaluse andmist ning tehtud tööd saab vähemalt vastuvõetuks lugeda. Hageja leiab, et 21.11.2024 toimunud kohtuistungil oli tunnistajate A. Y., A. D. ütluste ja hageja seadusliku esindaja V. R. vande all antud ütlustega tõendatud, et hageja ja kostja vahel olid lepingulised suhted, hageja tegi vaidlusalused tööd kostja jaoks poolte vahel sõlmitud lepingu alusel (poolte vahel olid kooskõlastatud sh tööde maksumus), pärast tööde lõppemist oli kostjale töö üle antud ning kostja ei esitanud hagejale mitte ühtegi pretensiooni pärast tööde üleandmist. Asjaolud, et poolte vahel olid lepingulised suhted ja hageja tegi tööd kostja jaoks, on kinnitatud ka kostja lepingulise esindaja vande all antud ütlustega. II KOSTJA VASTUVÄITED 11. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagejal on välja toomata hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja ei ole välja toonud, millistel tingimustel pooled lepingu sõlmisid ehk millise töö, millistel tingimustel, millise hinnaga ja milliseks tähtajaks pidi hageja kokkuleppe alusel tegema. Hagiavalduse lisadest nähtub 2 hinnapakkumist, millel tellijaks märgitud OÜ "AUTO GAMMA". Tegemist on hinnapakkumistega, mis on tehtud OÜ-le "AUTO GAMMA", mitte kostjale. Hinnapakkumistele järgnenud e-kirjad, milles palutakse kooskõlastada hinnapakkumised. Hageja ei ole välja toonud, mida kostja vastas hageja hinnapakkumistele ja e-kirjadele, kuigi arvestades hinnapakkumise adressaati, ei pidanudki sellele vastama. Reeglina sõlmitakse leping läbirääkimiste teel, mille käigus saavutatakse kokkulepe. Töövõtulepingu puhul peab kokkulepe olema sellistes olulistes tingimustes: millise töö pidid hageja tegema, millise hinnaga (hinnapakkumine ja hilisem esitatud arved hinna kokkulepet ei tõenda), millise tähtaja jooksul töö peab olema valmis. Kuigi kostja eitab lepingu sõlmimist, esitab ka vastuväite, et tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Riigikohus on asjas nr 2-16-5851 p. 16 leidnud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (

§ 637

lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (

§ 637lg-d 4 ja 5).

Käesoleval juhul on tasunõude sissenõutavuse eeldused täitmata. Hageja on esitanud tööde vastuvõtmise aktid, mis mingil juhul ei kinnita töö valmimist ega selle vastuvõtmist kostja poolt. Lisaks hageja poolt esitatud aktidel on tellijaks märgitud OÜ "AUTO GAMMA", mitte kostja. Kostja ei ole hageja arveid kätte saanud, ega arveid kinnitanud.

1. 9.10.2020 Seisukohas märgib kostja, et tõesti toimusid ehitustööd objektil xxx. Kostja jääb oma varasema seisukoha juurde, et hageja ja kostja vahel töövõtulepingut sõlmitud ei ole. Kostja objektil xxx algasid ehitustööd tegelikult 2020.a kevadel. Nimetatud objektil toimusid erinevad ehitustööd, sealhulgas plaatimis- ja värvimistööd. Kostja on soetanud ehitusmaterjalid nimetatud objektile ise. Nimetatud asjaolu kinnitavad tšekid OÜ-lt Strong PV . Nimetatud tšekkidest nähtub ehitusmaterjalide (sh värvide, kruntvärvide, viimistlusmaterjalide jms) ostmine hageja poolt. 6 Samuti nähtub tšekkidest numbritega 364 ja 692, et ehitusmaterjalid on seotud objektiga Mustanina küla. Samuti on kostja soetanud objektile xxx ehitusmaterjale Bildcom OÜ-lt, Optimera Estonia AS-lt, sh seinaplaate . Suure osa ehitusmaterjalidest (sh keraamilised plaadid ja värvid) on kostja soetanud BAUHOF GROUP AS-lt. Kuna kostja on ise soetanud ehitusmaterjale ise, siis hageja poolt esitatud hinnapakkumised ei kinnita kokkuleppe olemasolu materjalide osas. Hageja esitatud hinnapakkumise kohaselt pidi hageja materjale muretsema. Kostja märgib, et hageja hinnapakkumise sisaldas teenust ja materjale summas 2465,75 eurot, arvel on märgitud ainult ehitusteenused summas 2465,75 eurot, mis kinnitab, et mingisugust kokkulepet hageja ja kostja vahel ei olnud ning hageja on esitanud hinnapakkumised ja arved, mida ei ole kostja aktsepteerinud. Objektil xxx toestasid ehitustööd, sh plaatimistööd ja viimistlustööd O. G. koos B. S. . Hageja poolt esitatud dokumentidele pidid järgnema kostja tahteavaldused. Kostja ei ole oma tahteavaldusi hagejale avaldanud. Lisaks eitab kostja üldse kirjade kättesaamist. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt tahteavalduste kättesaamist, rääkimata nendele nõustumise andmist. Kostja on esitanud vastuväite, et poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud. Kui lepingut ei ole sõlmitud, siis ei ole ka selle lepingu alusel töid teostanud, mistõttu ei olnud asjaolu, mida vaidlustada. Lepingu sõlmimise fakti vaidlustamine eeldab ka tööde teostamise vaidlustamist. Kostja tegi kompromissi ettepaneku menetluse väliselt eesmärgiga vältida ebavajalikus menetluses osalemist. Seega kompromissi ettepaneku tegemist ei võrdsustada omaksvõtuna. Seda enam, hageja ei ole kompromissi ettepanekut aktsepteerinud. Hageja viide pooltevahelisele varasemalt tavale, et kostja tellis hagejalt ehitustööd, hageja koostas kirjaliku hinnapakkumise ja edastas selle kostjale kooskõlastamiseks, ei vasta tegelikkusele. Sellist tava poolte vahel ei ole varasemalt olnud. Hageja esitas 26.06.2020.a seisukoha lisana kostja ekirja, kus kostja on esitanud pakkumuse, millele on järgnenud hageja kirjalik nõustumus. Seega ei tekkinud tol korral vaidlusi, kuna oli kirjalik pakkumus ja kirjalik nõustumus. Kostja jääb varasemate vastuväidete juurde ka asja uuel läbivaatamisel. Kostja eitab lepingu sõlmimist, kuid esitab ka vastuväited, et tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja on esitanud tööde vastuvõtmise aktid, mis mingil juhul ei kinnita töö valmimist ega selle vastuvõtmist kostja poolt. Hageja on kostjale edastanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööde vastuvõtmise aktid, milliseid kostja ei ole kätte saanud ega ka tööde vastuvõtmist kinnitanud. Kuna hageja on ise edastanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööde vastuvõtmise aktid, siis aktsepteerimata ei saa lugeda tööd vastuvõetuks. Kostja ei ole hageja poolt teostatud töid üle vaadanud ega ka vastu võtnud, kuna need tööd kostja on ise oma jõududega teostanud. Hageja poolt on kostja nimele esitatud 2 arvet, arvete spetsifikatsiooniks on „ehitusteenused“. Kostja ei ole arveid kätte saanud, ega arveid kinnitanud. Samuti ei ole kostja hagejalt ehitusteenuseid saanud.
2. Lõppseisukohtades märgib kostja, et hageja ei ole välja toonud, millistel tingimustel pooled lepingu sõlmisid ehk millal töö peaks olema alustatud ja millal lõpetatud. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping hinnapakkumuses kajastatud tingimustel. Tegemist on hinnapakkumistega, millele kostja ei ole nõustumust andnud. Hageja ei ole välja toonud, mida kostja vastas hageja hinnapakkumistele. Reeglina leping sõlmitakse läbirääkimiste teel, mille käigus saavutatakse kokkulepe. Hageja ei ole tõendanud kokkuleppe saavutamist tööde alustamise, üleandmise ja tööde eest tasumise tingimustes. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oli nõus nii lepingu sõlmimisega kui ka hageja poolt väidetavalt pakutud täitmisega.

§ 637

lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse 7 vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja tasunõude sissenõutavuse eeldused on täitmata. Hageja on esitanud tööde vastuvõtmise aktid koos arvetega, mis mingil juhul ei kinnita töö valmimist ega selle vastuvõtmist kostja poolt. Kohtuistungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et arve ja lisatud dokumendi edastas kostjale raamatupidaja. Seega hageja ei ole suutnud tõendada asjaolu, et tegi kostjale ettepaneku tööd üle anda. Kostja ei ole hageja poolt teostatud töid üle vaadanud ega ka vastu võtnud. Kui hageja oli kostja objektilt lahkunud, viidi tööd lõpule kostja enda töötajate abil. Hageja püüdis edutult tõendada lepingu sõlmimist ja täitmist tunnistajate ütlustega. Tunnistaja A. Y. väitis, et tegi palju tööd objektil aga kuidas väidetavalt tehtud tööd on seotud hageja nõutud hagisummaga ei ole tunnistaja ütlusest selgunud. Sama kehtib ka hageja esitatud fotode kohta. On ebaselge, millistes ruumides ja millal antud fotod tehti. Seega, tunnistaja ütlused ei olnud asjakohased. Hageja tunnistaja A.D. (ehitustööde juhataja), kes oli hageja töötaja samuti ei selgitanud asjaolusid, mis olid seotud hageja esitatud hinnapakkumustega. A. D. ei osanud midagi öelda hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu kohta ja selle tingimustest. Tunnistaja kinnitas istungil, et t juhtis ja kontrollis ehitustööd, sh ehitusööd, mida tegid hageja töötajad, s.o viimistleja A. Y. ja plaatija-viimistleja R. K.. Tunnistaja selgitas, et ei ole tööde tegemisel või vastuvõtmisel osalenud. Kostjale jäi ebaselgeks, milleks oli kutsutud tunnistaja, kes ei tea midagi konkreetse töö tegemisest. Hageja seaduslik esindaja kinnitas istungil vande all ainult hinnapakkumiste saatmist. Hageja esindaja ei suutnud veenvalt selgitada, millal pidi alustama tööde tegemisega, millal lõpetama. Esindaja ütlused olid vastuolus kostja seadusliku esindaja ütlustega. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et arved saatis kostjale mitte tema vaid raamatupidaja. Seega, on ebaselge, millisel viisil Hageja pakkus kostjale tehtud tööd vastu võtta. Tööde lõppemist ei olnud poolte poolt fikseeritud ja hageja ei ole tõendanud asjaolu, et tegi kostja jaoks tööd valmis. Tunnistaja O. G. kinnitas, et ruumides, kus pidid tööd olema teostatud, ei olnud midagi lõpule viidud. Tööde lõpule viimisega tegelesid kostja enda töötajad. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et hinnapakkumistes märgitud töö ei olnud lõpule viidud, samuti seda, et teda pole kutsutud töid vastu võtma.

§ 638teise lause järgi tuleb töövõtjal Ts

MS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et ta on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Seega tuli hagejal tõendada, et on tööd teinud ja need kostjale üleandmiseks esitanud. Nimetatud asjaolud on tõendamata. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja tunnistajate ütlused ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et OÜ Baltisigma hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). 8 Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
4. OÜ Baltisigma esitas OÜ AUTO-GAMMA F&F vastu töövõtulepingu järgse tasu 4150,59 euro ja viivise maksmise nõude (dtl 25-31; dtl 310-314). OÜ AUTO-GAMMA F&F vaidleb hagile vastu, leides, et poolte vahel töölepingut sõlmitud ei ole (töövõtulepingu sõlmimine tõendamata), tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks; hageja kokkulepitud töid ei teinud, tööd lõpetasid kostja oma töötajad, mistõttu on tasunõue põhjendamatu (dtl 64-67; 124-125; 204-206; 305-308; 378-383).
5. Tsiviilasja materjalide kohaselt 19.10.2018.a esitas OÜ Baltisigma OÜ-le Auto-Gamma F&F hinnapakkumise seinte viimistlustööde teostamiseks köögiruumis summas 2465,75 eurot (sh käibemaks). Hind sisaldas tööd koos materjalidega (dtl 34; venekeelne dtl 36): 19.10.2018.a e-kirjaga saatis Baltisigma OÜ hinnapakkumise kostja e-posti aadressile xxx ja palus köögi viimistlustööd kooskõlastada (dtl 37, venekeelne dtl 38); 11.12.2018.a esitas OÜ Baltisigma OÜ-le Auto-Gamma F&F hinnapakkumise plaatide paigaldamiseks (ilma materjalideta) sissekäigus trepile summas 1684,84 (sh käibemaks; dtl 39, venekeelne dtl 41); 18.12.2018.a e-kirjaga saatis Baltisigma OÜ trepi plaatimistööde hinnapakkumise kooskõlastamiseks kostja e-posti aadressile xxx (dtl 42, venekeelne dtl 43); 22.02.2019 esitas Baltisigma OÜ kostjale arve nr BSG19272 maksetähtajaga 4.03.2019 (alus akt nr 02-85) teostatud ehituteenuste eest 1684,84 eurot (dtl 44). Teostatud tööde akti nr 0285 22.02.2019 dtl 45, venekeelne dtl 46); 22.02.2019 esitas Baltisigma OÜ kostjale arve nr BSG19275 maksetähtajaga 4.03.2019 (alus akt nr 02-86) teostatud seinte viimistlustööde (köök) eest 2465,75 eurot (dtl 47). Teostatud tööde akt nr 02-86 22.02.2019 dtl 48, venekeelne dtl 49) 22.02.2019.a e-kirjaga saatis Baltisigma OÜ kostja e-posti aadressile xxx arve plaatide paigaldamise eest (teema – arve 272, nr 02-85; dtl 51, venekeelne dtl 52) 22.02.2019.a e-kirjaga saatis Baltisigma OÜ kostja e-posti aadressile xxx arve ruumi siseviimistluse eest (teema – arve 275, akt 1; manuses akt ja arve; dtl 53, venekeelne dtl 54).
6. Pooled vaidlevad selle üle, - kas poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping hageja väidetud ehitustööde teostamiseks; - kas hageja töövõtjana teostas hagis väidetud tööd; - kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja väitel oli poolte vahel suuline töövõtuleping, tööd lõpetati 22.02.2019.a., hageja esitas kostjale teostatud tööde aktid ja arved ning töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja OÜ AUTO-GAMMA F & F eitab töövõtulepingu sõlmimist. Kostja leiab, et hageja on küll saatnud hinnapakkumised ja palunud kooskõlastust, kuid kostja kooskõlastust esitatud ei ole. Tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja esitatud teostatud tööde aktid ei kinnita töö(de) valmimist ega vastuvõtmist. Tegelikkuses hageja töid ei teinud, viimistlustööd teostasid kostja enda töötajad.
7. Kooskõlas TsMS § 230 lg 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Lepingu sõlmimise asjaolusid ja -tingimusi tuleb tõendada hagejal. 9 Kostja eitas nii lepingu sõlmimist, tööde valmimist (tulemuse saavutamist) kui ka tasunõude sissenõutavaks muutumist. Vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on võlaõigusseaduse (

) § 637 lg 3 alusel muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks. Olukorras, kus tellija ei ole töövõtulepingu esemeks olevaid töid vastu võtnud, peab töövõtja selleks, et tema tasunõude saaks lugeda

§ 637

lg 4 ja § 638 alusel sissenõutavaks, tõendama, et ta on lepingukohased tööd teinud ja tellijale vastuvõtmiseks esitanud. (vt Riigikohtu 13.03.2024 lahend tsiviilasjas nr 2-19-18463/69 p 12) Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või

§ 638teine lause.

(vt Riigikohtu 18.04.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 214-61484/71 p 18) 20.

635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille sõlmimisel lepivad pooled eelkõige kokku tehtavas töös ja saadavas tasus. Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-5962/50 p 14), kusjuures töövõtja töö valmistegemise ja tellija tasu maksmise kohustused on omavahel vastastikuses seoses.

§ 635lg 1 tulenevalt on töövõtja põhikohustus kokkulepitud tulemuse saavutamine.

21. Töövõtulepingu sätted ei näe ette kohustuslikku vorminõuet, seega saab töövõtulepingut sõlmida ka suuliselt. Leping sõlmitakse

§ 8

lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub -

§ 20

lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada muuhulgas ka teoga. Kostja väitel ei ole ta nõustumust (kooskõlastust) hagejale töövõtulepingu sõlmimiseks ning hageja väidetud tööde teostamiseks andnud. Kohus eeltooduga ei nõustu. Esmalt märgib kohus, et kostja on menetluse vältel oma seisukohta muutnud. Kui vastuses hagiavaldusele eitas üldse töövõtulepingu olemasolu, siis hilisemalt märkis, et tegelikkuses hageja väidetud viimistlustöid (köögiruumi krohvimine ja pahteldamine; trepi plaatimine) ei teinud (ei teinud üldse või ei lõpetanud), vaid tööd teostasid kostja töötajad. Kohus nõustub, et kuivõrd hageja on tõendanud, et saatis (dtl 37-38; 42-43) hinnapakkumised 19.10.2019 köögi seinte viimistlemiseks ja trepil plaatimistööde tegemiseks kostja e-posti aadressile xxx, mis on kostja ametlik e-posti aadress (dtl 74-81) ja mida on pooled kasutanud hinnapakkumiste/arvete saatmiseks ja kooskõlastuste saamiseks varasemas suhtluses (dtl 88-92), võinuks/pidanuks sellele järgnema kostja poolne kirjalik kooskõlastus. Kirjalikku kooskõlastus/nõustumust kostja andnud ei ole. Küll aga kinnitas 21.11.2024.a istungil vande all ütlusi andnud kostja seaduslik esindaja O. F. vastuseks kohtu küsimusele, kuidas vastas hageja hinnapakkumistele ja kas oli vastuväiteid, et „… 10 Suuri vastuväiteid ei olnud. Kõik olenes kvaliteedist, et kui kvaliteetselt tehakse, ja tähtaegadest…“ (dtl 358; 00:44:04) Seega on kostja seadusliku vande all antud ütlustega tõendatud, et kostja sai hageja saadetud hinnapakkumised kätte ja nõustus nendega. Varasemad vastuväited, et hinnapakkumised ei ole saadetud õigele kostja e-posti aadressile, või adresseeritud mitte kostjale, on asjakohatud (vastuses hagile märkis kostja, et kuivõrd hinnapakkumised saadeti OÜ-le AUTO GAMMA mitte OÜ-le AUTO-GAMMA F&F, ei pidanudki kostja sellele reageerima (dtl 65 jj). Samas kostja enda esitatud müügitšekkides, millega kostja soovis tõendada, et tegelikkuses soetas materjalid kostja ise ja teostas tööd, on ostjaks märgitud OÜ „AUTO GAMMA“ (dtl 124 jj)). Kostja seaduslik esindaja O. F. kinnitas kohtuistungil vande all ka seda, et nõustus sellega, et nii krohvimistöid kui ka plaatimistöid peab tegema OÜ Baltisigma „….Alguses jah, nõustusin“ (dtl 360; 00:57:09) Kostja seadusliku esindaja O. F. ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et hageja töötajad vähemalt vaidlusalusel objektil töid teostasid ja kostja oli nad objektile lubanud töid teostama („…..Kui nad tõid töövahendid sisse, siis see tähendaski, et see oli tööde algus. ..“00:49:59 (dtl 358); „… alustatud oli…ja nad hakkasid seal krohvima, aga midagi lõpuni ei teinud..“00:49:59 Küsimusele kui palju tööde kogumahust tegid kostja töötajad, selgitas kostja seaduslik esindaja, et „….rohkem kui pool, täpselt ei oska öelda, aga et tegime lõpuni rohkem kui pool, seda kindlasti…“ 01:04:21(dtl 361)) Kohtuistungil vande all ütlusi andnud hageja seaduslik esindaja V. R. kinnitas samuti, et kooskõlastuse hinnapakkumistele andis kostja juhatuse liige suuliselt (00:05:49; dtl 351-352) Seega eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul lugeda tõendatuks nii töövõtulepingu sõlmimine (pakkumus/nõustumus) poolte vahel, sh kostja nõustumus nii hageja 19.10.2018 ja 11.12.2018 hinnapakkumistes nimetatud tööde teostamises kui ka nende hinnas. 22. Kostja väitel jäid tööd hageja poolt lõpuni teostamata ning ületatud olid tööde teostamiseks ettenähtud tähtajad. 22.1 Vaidlust ei ole selles, et konkreetseid kuupäevaliselt fikseeritud tähtaegu kokku lepitud ei olnud. Hageja seaduslik esindaja V. R. märkis vande all, et „… tööd olid tehtud kokkulepitud ajaks… kokkulepitud tähtaeg oli umbes jaanuari lõpp veebruarikuu (dtl 352; 00:10:07) Tööde alguskuupäeva ei lepitud kokku kuna see sõltus eelnevatest töödest, mis tuli enne teistel ära teha kui hageja töötajad said plaatimis- ja krohvimistöödega alustada (dtl 355-356; 00:30:47) Kostja seaduslik esindaja O. F. ei osanud täpselt öelda, kas töid alustati septembris või oktoobris (dtl 358; 00:49:59), kuid tööd tuli teostada ühe kuu jooksul, nad pidid valmis jõudma enne talve, enne kütteperioodi (dtl 359; 00:54:21; dtl 361; 01:04:21). Tunnistaja A. Y. (hageja töötaja) kinnitas kohtuistungil, et tööde lõpptähtaega polnud öeldud, aga öeldi, et tuleb teha kiiremas korras (dtl 362; 01:16:45), tähtaegasid ei olnud pandud. V. R. andis tööde mahud (dtl 363; 01:21:35). Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et plaatimistöödeks esitas hageja hinnapakkumise alles 11.12.2018 (dtl 39-41). Seega ei saanud kuidagi olla pooltel kokkulepet selles, et tööd tuleb teostada enne kütteperioodi algust. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui nõustuda kostja vastuväidetega, et tööde teostamise tähtaeg oli põhjendamatult ületatud, on alusetu jätta kogu tööde eest esitatud arved tasumata. Kohus arvestab ka seda, kostja enda seadusliku esindaja kinnitusel konkreetset kuupäeva, millal tuli töödega alustada ja millal tööd lõpetada, ei olnud (seega ei saa tõsikindlalt väita ka seda, et mingisugused tähtajad oleks ületatud). Asjaolu, et konkreetset tööde alguskuupäeva kokku lepitud ei olnud, annab kohtu hinnangul kinnitust sellest, et tööde, mida tuli teostada hagejal, algus ja 11 lõpp sõltus teistest töödest, mis tuli teha enne seda kui hageja sai oma kokkulepitud töödega alustada (vt hageja seadusliku esindaja ütlused dtl 355-356; 00:30:47). 22.2 Kostja väitel ei ole hageja töid valmis teinud (tulemust saavutanud). Vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on

§ 637

lg 3 alusel muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks. Baltisigma OÜ esitas kostjale 22.02.2019 arve nr BSG19272 maksetähtajaga 4.03.2019 (alus akt nr 02-85) teostatud ehituteenuste eest 1684,84 eurot (dtl 44), teostatud tööde akti nr 02-85 22.02.2019 dtl 45-46); ja arve nr BSG19275 maksetähtajaga 4.03.2019 (alus akt nr 02-86) teostatud seinte viimistlustööde (köök) eest 2465,75 eurot (dtl 47) ning teostatud tööde akti nr 0286 22.02.2019 (dtl 48-49) Sama kuupäeva e-kirjaga saatis Baltisigma OÜ kostja e-posti aadressile XXX arve plaatide paigaldamise eest (teema – arve 272, nr 02-85; dtl 51-52) ja arve ruumi siseviimistluse eest (teema – arve 275, akt 1; manuses akt ja arve; dtl 53-54). Kostja jättis arved tasumata. Hageja seaduslik esindaja V. R. märkis vande all, et kokkulepitud ajaks olid tööd tehtud (dtl 352; 00:10:07) Tunnistaja A. Y. kinnitas, et krohvis, pahteldas ja värvis ning „…kõik, mis mulle oli öeldud, oli tehtud täis mahus (01:08:39, dtl 361-362; 01:24:09, dtl 363) OÜ Baltisigma tööde juhataja aastatel 2018-2019 A. D. (tunnistaja) kinnitas, et plaatimistööd olid tema mälu järgi lõpuni tehtud (dtl 363-364; 01:27:01), aga kvaliteedi osas olid mingid vaidlused; krohvimistööd teisel korrusel olid lõpule viidud. Seal oli mingi lahkarvamus, mõned seinad olid ebakvaliteetsed, kuid olid pärast ümber tehtud ja siis olid tööd lõpule viidud. Kui tööd olid lõpetatud, siis tööde kvaliteedi osas mingeid pretensioone ei olnud (dtl 364 01:31:27). Kohtu küsimusele - Kinnitate te seda, et trepi plaatimise tööd ja krohvimise tööd olid lõpuni viidud, vastas tunnistaja D., et „…Võin kinnitada, et olid tehtud lõpuni, aga ei saa öelda kui kvaliteetselt, sest pretensioone oli. Minu arvates oli tehtud kõik hästi …“ (dtl 365) Seevastu kostja seaduslik esindaja O. F. rääkis vande all, et OÜ Baltisigma konkreetseid töid ei teinud, alustasid töödega, kuid midagi lõpuni ei teinud (dtl 357; 00:44:04) Kohtu küsimusele, kas tööd ei olnud lõpuni tehtud või midagi ei olnud tehtud, selgitas O. F., et „… alustatud oli töödega, paigaldasime ise kipsplaadi ja nad hakkasid seal krohvima, aga midagi lõpuni ei teinud…“(dtl 358; 00:49:59), tööd tegid lõpuni kostja töötajad. Baltisigma OÜ töid lõpuni ei teinud (dtl 359) Kostja ise tegi töödest (mida pidi teostama Baltisigma) rohkem kui pool (dtl 361; 01:04:21). Kostja tunnistaja O. G. selgitas, et aitas

1. a kevadel B. Š. Sirgala tehases, kus väidetavalt tegid tööd Baltisima OÜ töötajad kogu II korruse siseviimistlustöid teha (dtl 366; 01:43:01) Küsimusele, millised tööd seal enne olid tehtud ja kas üldse midagi oli tehtud, vastas tunnistaja, et „… ei ütleks, et need on mingid tehtud tööd. Osaliselt midagi oli alustatud värvimisega, aga mingit tööde mahtu ära tehtud ei olnud…” (dtl 366; 00:47:21), treppi plaaditud ei olnud, krohvitud midagi ei olnud, B. tegi teed tööd (dtl 367), nägi Baltisigma töötajaid üks kord sügisel objektile tulemas, ei tea, millised tööd olid Baltisigma OÜ poolt alustatud (dtl 368; 01:53;09), midagi oli osaliselt värvitud, aga lõpetatud ei olnud, kõikides ruumides alustasid and B. Š. töid algusest peale (dtl 368; 01:54:31). Kohus märgib, et tunnistaja ütlused on vastuolus ka kostja seadusliku esindaja F.i ütlustega. Mõlema ütlused on aga vastuolus B. Š. kirjaliku selgitusega (dtl 315) B. Š. kirjaliku tunnistuse järgi nägi ta 2019 talvel OÜ-d Baltisigma V. R.i isikus ja töötajaid täitmas/teostamas ehitustöid AUTO GAMMA Sirgala tehases. B. Š. selgitusest ei tulene, et tegelikkuses teostas vaidlusalused 12 viimistlustööd tema O. G.i abiga nagu kohtule selgitas O. G.. B. Š. selgitusest saab kohtu hinnangul järeldada seda, et B. Š. töötas samal ajal kui Baltisigma töötajad objektil, kuid tema ütlustest ei ole kuidagi võimalik järeldada seda, et tegelikkuses teostas Baltisigma väidetavalt tegemata või puudulikult teostatud tööd tema. 22.3 Kohtu hinnangul saab hageja esitatud arvele lisatud teostatud tööde aktide, seadusliku esindaja R.i ning tunnistajate D. ja Y.i ütlustega lugeda tõendatuks, et vaidlusalused tööd teostati ja teostati lõpuni. Võimalik, et esines tööde käigus pretensioone nii tööde teostamise kiiruse kui kvaliteedi osas, kuid samas ei ole kostja millegagi ümber lükanud hageja tõendeid tööde teostamise kohta. Hageja on esitanud fotod, millega soovis tõendada tööde tegemist. Kohus möönab, et esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada millised konkreetsed ruumid on värvitud (dtl 110-118; dtl 112-114 värvitud seinad), kas need seonduvad käesolevas tsiviilasjas kirjeldatud töödega ja millistes ruumides teostatud töödega, samas ei ühti fotodelt nähtuv ka kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja ütlustega, et hageja töötajad praktiliselt midagi ei teinud. Kostja esitatud ehitusmaterjalide müügitšekid (dtl 124-171) ei ole asjakohased, kuivõrd enamus neist ei seondu juba ajaliselt käesolevas asjas vaidlusaluste töödega (nt materjalid mis soetati vahemikus märts-suvi 2018 dtl 124-130, 140-141, hageja andis hinnapakkumised alles oktoobris ja detsembris 2018), samuti ei ole soetatud materjal vajalik vaidlusaluste tööde (pahteldamis-, krohvimis- plaatimistööde teostamiseks (nt laminaatparkett dtl 135, karkass, liistud dtl 128, 130) Lisaks sellele nähtub 19.10.2018.a hageja esitatud hinnapakkumisest seinte viimistlustööde teostamiseks köögiruumis, et hind 2465,75 eurot (sh käibemaks) sisaldas tööd koos materjalidega (dtl 34-36), seega ei pidanud kostja selleks materjali soetama. 11.12.2018.a esitas OÜ Baltisigma OÜ-le Auto-Gamma F&F hinnapakkumise plaatide paigaldamiseks trepile, hind 1684,84 (sh käibemaks) sisaldas töid ilma materjalideta (dtl 39- 41). Samas nähtub kostja esitatud müügitšekkidest, et keraamilisi plaate soetas kostja detsembris 2018 ja jaanuaris 2019 (dtl 137-138). Juhul, kui need materjalid soetati trepil plaatimistööde teostamiseks, kinnitab see, et materjal soetati hagejale tööde teostamiseks. Kostja enda töötajad tegid väidetavalt töid kevadel 2019 (O. G.i ütlused). Kostja esitatud tšekkidest ei nähtu materjali krohvimis-, värvimis- ja plaatimistööde tegemiseks kevadel
2. Ükski muu tõend, peale kostja seadusliku esindaja O. F.i ja tunnistaja O. G.i ütluste, ei tõenda, et tööd olid suuremas osas hageja poolt teostamata ja kostja enda töötajad lõpetasid tööd. Kohtu hinnangul on samas kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja ütlused vastuolus nii omavahel kui ka hageja seadusliku esindaja R.i ütluste ja B. Š. kirjalike selgitustega, samuti kirjalike tõenditega, millest tulenevalt on kohtul kahtlusi nende usaldusväärsuses. 23.

§ 641lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele.

Muu hulgas ei vasta

§ 641lg 2 p 1 kohaselt töö lepingutingimustele kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.

Tuleb arvestada ka

§ 77

lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel vähemalt keskmise kvaliteediga (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14 p 15). Kuigi kostja, hageja seaduslik esindaja ja ka tunnistaja A. D. märkisid, et pretensioone oli tööde käigus tööde kvaliteedi suhtes, ei ole kostja tuginenud oma vastuväidetes lepingutingimustele mittevastavusele. Hageja on seisukohal et teostatud tööd olid lepingukohased ja kostja on alusetult keeldunud tööde eest maksmast. Ehitustööde mittevastavusest lepingutingimustele peab tellija teatama töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamisest. Seejuures peab tellija mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Vastasel juhul ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

§ 13

644 lg 1 alusel peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole hagejale esitanud ehitustööde puuduste täpse kirjeldamisega pretensiooni (

§ 644

lg 3), millest tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja ei saa tugineda ehitustööde võimalikele puudustele ning loeb mõistlikuks ajaks tööde vastuvõtmiseks ja tööde eest tasumiseks ca kolm kuud alates tööde üleandmisest ehk 1.06.2019. 24.

§ 636

lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.

§ 638teise lause järgi tuleb töövõtjal Ts

MS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud

§ 82

lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 p 14). Vastavalt

§ 637lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Hageja väitel olid tööd lõpetatud 22.02.2019, seega muutus tasunõue sissenõutavaks tööde valmimisest. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks

§ 637lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.

Selle sätte järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline ning töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtja aja jooksul (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15 p 13). Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-14-61484/71 p 18). Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks kui töö tuleb lugeda vastuvõetavaks

§ 638

alusel (töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu mõistliku tähtaja jooksul). Siiski peab töövõtja seejuures tõendama, et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmast mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-5851/38 p 23-24). 25. Kohus luges eespool tõendatuks (vt otsuse p 22), et töö tehti valmis. Tööde vastuvõtmise osas on menetlusosaliste seisukohad vastuolulised: Hageja seaduslik esindaja V. R. selgitas vande all, et kui tööd olid lõpetatud, saatis ta tellijale arved ja teostatud tööde aktid. Tehtud tööd vaadati tellijaga üle, tellija oli pidevalt kohapeal (dtl 352 00:10:07; dtl 356 00:38:47) Kostja seaduslik esindaja O. F. kinnitas vande all, et hageja esitatud arved sai kätte, kuid väidetavalt vastas hagejale, et kuna tööd on tegemata, siis maksma neid ei hakka (dtl 358, 00:51:50), koos R.iga töid üle vaatamas ei käinud (dtl 359, 00:57:09) ning otsest kokkulepet, kuidas peaks tööde üleandmine toimuma, poolte vahel ei olnud (dtl 360, 00:59:50) 14 Samas jääb arusaamatuks, miks ei lasknud kostja sel juhul hageja töötajatel töid lõpetada ega ei ajanud ka objektilt ära kui uskuda kostja väiteid, et tööd olid tegemata (dtl 358, 00:54:21). Tegelikkusele ei vasta ka väited, et kostja sai küll arved kätte kuid tööde üleandmise akte pole saanud (dtl 360, 00:59:50). Vähemalt 22.02.2019 kostjale saadetud arvega nr 275 (köögi krohvimine) on manuses ka akt 02-86 (dtl 53-54). Tunnistaja A. Y. on kinnitanud, et vähemalt tema juuresolekul kostja seaduslik esindaja tehtud töid üle ei vaadanud (dtl 362, 01:15:33) Tunnistaja A. D. märkis, et koos O. F. oldi objektil ja vaadati tööde kvaliteet üle (dtl 364, 01:31:27). Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldused sätestab

§ 637

lg 3-5, ehk reeglina muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisel ning erandina alates töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Töö on valminud kui vajalikud tööd on teostatud ning tulemus saavutatud. Töö võib valminuks lugeda kui tellija keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega.

§ 637

lg 5 kohaselt ei muutu töövõtja tasu maksmise nõue hoolimata töö valmimisest siiski sissenõutavaks enne kui tellijal on olnud võimalus töövõtja poolt teostatud tööd üle vaadata. Ja selle võimaluse peab tellijale tagama töövõtja. Vaidlust ei ole selles, et objektil töötasid nii hageja kui kostja töötajad, kostja seaduslik esindaja viibis objektil, seega ei ole eluliselt usutav, et kostja ei saanud teostatud töid üle vaadata või hageja ei ole kostjale töid vastuvõtmiseks esitanud või võimalust andnud teostatud tööd üle vaadata. Kostja tellijana on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses. Tulenevalt

§ 643peab majandus.

Või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija tehtud töö üle vaatama või üle vaadata laskma. Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks

§ 638

alusel, sest töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 216-5851/38 p 24. Töö vastuvõetuks lugemiseks

§ 638

mõttes peab töövõtja pärast tellijapoolset alusetut keeldumist töö vastuvõtmisest andma tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid ja tellija võimalusi tööd üle vaadata. Hageja ei ole otseselt andnud tellijale konkreetset tähtaega tööde vastuvõtmiseks pärast tellija väidetavat tasumisest keeldumist, kuid on lugenud mõistlikuks tähtajaks 1.06.2019 (ehk 3 kuud arvete tasumise tähtajast) tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks. Samast ajast on hageja arvestanud viivist (mitte arve tasumise tähtajale järgnevast päevast; dtl 55) Arvestades asjaolu, et pooled viibisid objektil (kostja Sirgala tehases) ühel ajal, olid ilmselgelt kursis teostatud töödega, on põhjendatud lugeda tööd vastuvõetuks vähemalt 1.06.2019.a. Asjaolu, et tööd hageja poolt teostati kinnitab kohtu hinnangul kaudselt ka kostja valmisolek lõpetada asi kokkuleppel / kompromissettepanek (dtl 122) nii et kostja tasub hagejale 3000 eurot vaidlusaluste tööde eest, mis on ca 73% hageja esitatud põhinõudest ja ühtib hageja seadusliku esindaja V. R.i ütlustega, et kostja tegelik soov (arvete tasumata jätmise põhjuseks) oli saada hinnaalandust ca 35% ulatuses kogu tööde mahult (00:15:40). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja töö tuleb lugeda vastuvõetuks ja tasunõue seega sissnõutavaks. Kohus mõistab kostjalt välja hageja esitatud arvete nr BSG19272 ja nr BSG19275 alusel kokku 4150,59 eurot. 26. Väljamõistetud hüvitiselt tuleb tasuda viivist vastavalt

100, 101 lg 1 p 6, sätestatule alates 1.06.2019 kuni hagi esitamiseni 25.05.2020 summas 327,14 (dtl 55) eurot ja alates 15 26.05.2020 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude (4150,59 euro) täitmiseni

§ 113lg 1 2. lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus 27. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Kohus rahuldab hagi. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Seega jäävad poolte menetluskulud kostja OÜ AUTO-GAMMA F&F kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluses kulu kokku 3733,33 eurot (dtl 374-375, 386), millest 800 eurot on riigilõiv hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamise eest, 144,20 eurot esindaja sõidukulu kohtuistungitele, 60 eurot tõlgi kulu 21.11.2024.a. istungil, 145,80 eurot tunnistajatasu ning 2583,33 esindaja tasu (arvestusega 100 eurot töötunni hind x 25,8 töötundi). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Kohtu hinnangul on esindaja tasu (nii toimingutele kulutatud aeg kui töötunni hind) mõistlik arvestades, et tasu hõlmab nii varasemat maakohtu menetlust, apellatsioonimenetlust kui kulu asja uuel läbivaatamisel. Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras vastavalt Ts

MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 16