← Eesti

4-24-4229/10

Obsah (9)§ 201§ 242§ 90§ 124§ 98§ 94§ 125§ 126§ 96

4-24-4229 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2025.a, Rapla, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-4229 (263024004365) Kohtunik Endla Ülv

) § 201 lg 1 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Siim Rospu isikukood: 38702110368; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; e-post: xxx Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskond Rapla menetlusgrupp, eriasjade uurija Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 29.11.2024.a otsus Siim Rospu karistamises

§ 201lg 1 järgi.

2. Määrata Siim Rospule

§ 242lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

3. Rahatrahv tuleb tasuda 29.11.2024.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri saata Siim Rospule ja kohtuvälisele menetlejale. 1

(5)4-24-4229 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. märtsil 2025.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 08.11.2024.a koostatud väärteoprotokollis tuvastati, et Siim Rospu, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 08.11.2024.a kell 15.45 Rapla maakonnas Sikeldi külas Rapla-Varbola tee 7ndal kilomeetril Citroën reg. märgiga xxx. Sellise tegevusega rikkus Siim Rospu

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 29.11.2024.a otsusega määrati Siim Rospule

§ 201lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Siim Rospu pani väärteo toime tahtlikult, tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja pidas võimalikuks karistada Siim Rosput rahatrahviga ning hindab tema süü keskmiseks. Kohtuväline menetleja rõhutab, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on ohtlik liiklusväärtegu, sest juhtimisõiguseta isik ohustab liikluses nii enda kui ka teiste inimeste elu ja tervist. Menetlusaluse isiku kaebus

  1. Siim Rospu taotleb oma 23.12.2024.a kaebuses väärteoasja otsuse ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 3.
  2. Siim Rospu on varasemalt omandanud juhtimisõiguse, tema juhiload aegusid, kuna juhilubade pikendamiseks nõutav lõppkoolitus jäi kehva varalise seisundi ja muude isiklike asjaolude tõttu tegemata. Kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse aluseks olev paragrahv ei kohaldu aegunud juhilubade puhul, kuivõrd aegunud juhilubade näol ei ole tegemist juhtimisõiguse puudumisega karistusõiguslikus mõttes. 3.
  3. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusel isikul jäi juhilubade pikendamiseks nõutav lõppkoolitus tegemata kehva varalise seisundi ja muude isiklike asjaolude tõttu ning sellest tulenevalt ka load aegusid. Kaebaja leiab, et ta jäi 2011.a seadusemuudatusega, mis ei võimaldanud enam esmaseid juhilubasid pikendada ebasoodsa tagasimõjuga situatsiooni ning see on vastuolus õiguskindluse printsiibiga. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et ei oleks tohtinud menetlusaluselt isikult nõuda juhilubade pikendamist teatud tähtaja jooksul ning tulenevalt õiguspärasest ootusest oleks tulnud temal juhilubade pikendamist võimaldada. Kaebaja on seisukohal, et õigusvastasust välistav asjaolu on 2011.a liiklusseaduse muudatusest tulenev lisakoormis, mis seab eelnevalt juhtimisõiguse saanud kehvas varalises või muus kehvas seisus olevad esmaste juhilubadega isikud ebasoodsasse olukorda ning tulenevalt põhiseaduse §st 12 ei tohi kedagi diskrimineerida varalise seisundi või muude asjaolude tõttu. Kaebaja leiab, 2

(5)4-24-4229 et muudetud liiklusseadusest tulenevate lisanõuete kehtestamine esmaste juhilubade pikendamisel varasemalt juhtimisõiguse saanud isikute suhtes on põhiseadusvastane ning välistab õigusvastasuse menetlusaluse isiku suhtes juhtimisõiguse edasise praktiseerimise kontekstis. 3.3 Kohtuvälise menetleja seisukoht, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on ohtlik liiklusväärtegu, sest juhtimisõiguseta isik ohustab liikluses nii enda kui ka teiste inimeste tervist ja vara, ei kohaldu käesolevas väärteomenetluses. Kaebaja oli teinud enda poolt kõik, et liigelda kaaskodanike suhtes turvaliselt ning välistada kõiki võimalikke liiklusohtlikkust tekitavaid aspekte. Füüsilise juhiloa aegumine oli menetlusaluse seisukohast tulenevalt tingitud seadusandja poolt loodud ebavajalikest ja liiklusohutuse aspektist arbitraarsetest nõuetest, Eesti piires ei ole Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik, juhtimisõigust on võimalik kontrollida liiklusregistrist ning füüsilise juhiloa omamine on tänapäevases e-riigi kontekstis ebamõistlik ning käesoleva väärteomenetluse kontekstis ka ebaõiglane siduda juhtimisõigusega. 3.
  1. Juhtimisõiguse taastamiseks nõutud teooria- ja sõidueksami sooritamine ei ole kaebaja arvates põhistatud nõue, kuna erinevalt juhilubadest saadakse juhtimisõigus üldjuhul tähtajatult. Samuti on põhistamata seisukoht, justkui füüsiliste juhilubade pikendamine sõidupraktikat või reaalset juhtimisoskust tõendaks. Isik kes ei ole aastakümneid liikluses osalenud võib omada juhtimisõigust ja pikendada juhilubasid ilma tõendamata oma tegelikku sõiduoskust või praktikat. Ebavõrdset kohtlemist illustreerib ka see, et pärast riikliku teooriaeksami küsimustiku muutmist tõusis hüppeliselt läbikukkujate protsent. Selline ebavõrdne kohtlemine on kaebaja seisukohalt põhiseadusvastane. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
  2. Kohtuväline menetleja leiab, et alused Siim Rospu kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Siim Rospu viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele väärteoasjas nr 4-17-4621 ei ole asjakohane, kuna viidatud väärteoasjas tuvastati, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit
  3. juulil 2017, kuid tema juhtimisõigus oli

§ 124lg 3 p 1 alusel alates 15.

juunist 2017 juhiloa kehtivusaja lõppemise tõttu peatunud. Samuti ei saa paralleele tuua kaebuses märgitud kohtulahendiga nr 4-24-

  1. Liiklusregistri andmetel on Siim Rospule väljastatud kahel korral esmane juhiluba 31.07.2006 kuni 31.07.2008 ning 28.01.2009 kuni 28.01.
  2. Alates 01.07.2011 on Siim Rospu juhtimisõigus peatunud juhiloa kehtivusaja lõppemisega ning ta oleks pidanud esmase juhiloa välja vahetama juhiloa vastu. Kuna Siim Rospu esmase juhiloa kehtivuse lõpust on möödunud enam kui 13 aastat, ei võimalda seadus kehtetut esmast juhiluba lihtsustatult ümber vahetada, juhtimisõiguse taastamiseks tuleb vastavalt

§ 98

lõikele 5 uuesti sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam ning seetõttu on kohtuväline menetleja seisukohal, et Siim Rospu on isikuks, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seisukohale on lisatud Transpordiameti liiklusregistri väljavõte seisuga 06.01.2025.a, millest selgub, et Siim Rospu juhtimisõigus on peatunud 01.07.2011.a seoses juhiloa kehtivusaja lõppemisega. (tl 18-20 pöördel ) Menetlusaluse isiku vastus kohtuvälise menetleja kirjalikule seisukohale. 5. Siim Rospu ei nõustu, et temal puudub vastav kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning a juhib oma vastuses tähelepanu sellele, et kohtuvälise menetleja kirjalikule seisukohale lisatud liiklusregistri väljavõttest on selgelt näha, et tema juhtimisõigus on peatunud juhiloa kehtivusaja lõppemisega.

§ 124

lg 3 p 1 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus ajutiselt juhiloa kehtivuse lõppemise tõttu ning peatunud juhtimisõigus ei ole samastatav juhtimisõiguse puudumisega. Vastusele on lisatud kuvatõmmis transpordiameti kodulehelt, millest nähtub, et Siim Rospu juhtimisõigus on peatunud esmase juhiloa kehtivuse lõppemisega 3

(5)4-24-4229 28.01.2011 ning mootorsõiduki juhtimine on keelatud kehtiva juhiloa kättesaamiseni. ( tl 2224 ) Kohtu seisukoht
  1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  2. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Siim Rospule ette

§ 90

lg 1 p 1 nõuete rikkumist, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning sellega

§ 201lg 1 järgi ettenähtud väärteo toime panemist.

8. Kohus, olles uurinud kirjalikke tõendeid, Siim Rospu ja kohtuvälise menetleja seisukohti, leiab, et Siim Rospu ei ole toime pannud

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu.

  1. Käsilolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Siim Rospu juhtis 08.11.2024.a mootorsõidukit Citroën reg. märgiga 903MDZ. (t 12 pöördel, tl 14). Samuti ei ole vaidlust selles, et Siim Rospu esmase juhiloa kehtivus lõppes 28.01.2011ning seoses sellega oli temal mootorsõiduki juhtimine keelatud kehtiva juhiloa kättesaamiseni. ( tl 19-20 pöördel, tl 24 )
  2. Seega taandub õigusvaidlus küsimusele, kas Siim Rospu juhtimisõiguse peatumine seoses esmase juhiloa kehtivus lõppemisega 28.01.2011.a tähendab samal ajal ka temal juhtimisõiguse puudumist.
  3. Transpordiameti 03.02.2025.a vastusest kohtunõudele selgub, et Siim Rospu mootorsõiduki juhtimisõigus oli seisuga 08.11.2024.a

§ 124

lg 3 p 1 alusel peatunud.

§ 98

lg 5 alusel tuleb Siim Rospul esmase juhtimisõiguse taastamiseks sooritada ettenähtud liiklusteooria- ja sõidueksam. ( tl 27)

  1. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et Siim Rospul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus kuna tema esmase juhiloa kehtivusaja lõppemisest oli temale etteheidetava teo toimepanemise ajaks möödunud enam kui 13 aastat, Siim Rospu ei saa esmast juhiluba ümber vahetada lihtsustatud korras ning temal tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada liiklusteooria ja sõidueksam. (tl 18) Kohtuvälise menetleja ei nõustu, et juhilubade aegumine toob kaasa juhtimisõiguse peatumise tähtajatult ilma ajalise piiranguta. (tl 31)
  2. Kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga ei nõustu.

§124

lg 1 kohaselt on mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumine isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine ning

§ 124

lg 3 p 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud.

§ 94

lg 1 määratleb juhtimisõiguse mõiste, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria moorisõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

§ 124

lg 1 kohaselt on mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumine isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine ning seda ei saa samastada juhtimisõiguse peatamisega

§124

lg 4 ja 41 mõttes, juhtimisõiguse äravõtmisega

§ 125

mõttes või juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamisega

§ 126mõttes.

14.

§ 94lg 1 määratleb juhtimisõiguse mõiste, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida 4

(5)4-24-4229 isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kuna Siim Rospu juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud, samuti ei olnud ta seisuga 08.11.2024.a juhtimiselt kõrvaldatud, ei saa teda käsitada juhtimisõiguseta isikuna

§ 94

lg 1 ja § 201 lg 1 tähenduses ning kohtuväline menetleja on vääralt kohaldanud materiaalõigust. Siim Rospu esmase juhiloa kehtivuse kaotamine 28.01.2011.a tõi kaasa juhtimisõiguse peatumise

§ 124

lg 3 p 1 alusel.

§ 124

lg 1 kohaselt on mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumine mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine. Seega oli Siim Rospul ajutiselt keelatud mootorsõidukit juhtida kuni kehtiva juhiloa saamiseni ning ta rikkus

§ 96

lg 1 keeldu, mille kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. 15. Iga keskmine mõislik inimene, kes on omandanud esmase juhtimisõiguse, tunneb liiklusseadust ja teab, et juhiloa kehtivusaja lõppemine toob kaasa mootorsõiduki juhtimise ajutise keelamise. Seda teadis ka Siim Ropsu 08.11.2024.a, seega oli Siim Rospul keelatud ajutiselt mootorsõidukit juhtida kuni kehtiva juhiloa saamiseni ning ta rikkus

§ 96

lg 1 keeldu, mille kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Seega pani Siim Rospu väärteo toime tahtlikult.

  1. Kohus ei tuvastatud ühtegi Siim Rospu teo õigusvastatust välistavat asjaolu. Siim Rospu on küll oma kaebuses viidanud põhiseaduse sätetele ning toonud välja asjaolud, mis tema hinnangul peaks tema teo õigusvastasust välistama. Siim Rospu poolt lõppkoolituse läbimata jätmine kehva varalise seisundi ja muude isiklike asjaolude tõttu seoses 2011.a liiklusseaduse muudatusega ei ole temale 08.11.2024.a etteheidetava teo õigusvastasust välistav asjaolu ega diskrimineerimine ega ole tema ebavõrdne kohtlemine ka see, et pärast riikliku teooriaeksami küsimustiku muutmist tõusis hüppeliselt läbikukkujate protsent. Siim Rospul on olnud enam kui 13 aastat aega edukalt sooritada nõutav liiklusteooria- ja sõidueksam ning Siim Rospu on ise oma ükskõikse suhtumisega liiklusseaduse nõuetesse tinginud tema suhtes läbiviidava väärteomenetluse.
  2. Siim Rospu poolt

§ 96

lg 1 keelu rikkumine on karistatav liiklusnõuete muu rikkumisena ning kohus tunnistab Siim Rospu süüdi väärteo toimepanemises

§ 242lg 1 järgi.

Siim Rospu karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 242lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

Arvestades süüteo asjaolusid, samuti karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Siim Rospule võib karistuse kohaldada sanktsiooni keskmises määras. Üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt mõistab kohus Siim Rospule karistuseks rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. 18. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 29.11.2024.a otsuse Siim Rospu karistamises

§ 201

lg 1 järgi ja teeb uue otsuse, millega määrab Siim Rospule karistuse

§ 242lg 1 järgi. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.