VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number 2-25-4703 Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2025, Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi M E hagi väljamõistmiseks Tsiviil

) §-s 101 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Kostja ei ela hagejaga koos ega osale tema ülalpidamises. Hagejate seaduslik esindaja saab vanemahüvitist 789 eurot kuus, millele lisandub lastetoetus ja vanemale lapsele makstav elatis. Hageja minimaalsed vajalikud kulutused ühes kalendrikuus on keskmiselt 820 eurot. Hageja seaduslik esindaja peab üleval veel üht alaealist last ja ainuüksi ema sissetulekust ei piisa hageja ülalpidamiseks.

1. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega M E hagi W.G vastu elatise väljamõistmiseks.
2. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
3. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus edastati aadressile XXX, kust dokumendid võttis vastu kostja vend. Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud seega 02.04.
4. Kostjal tuli hagile vastata hiljemalt 19.05.2025, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud piisavad, et pidada hageja nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks. 2

§ 101alusel arvutatud summas muutuva suurusena kuni tema täisealiseks saamiseni.

Vanem on kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama (

§ 80lg 1, § 96 lg 1 ja § 97 p 1).

Ülalpidamist annab eeskätt raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises (vt

§ 100lg-d 1 ja 2).

6. Rahvastikuregistri andmete järgi on W.G alaealise lapse M E isa. Kostja on vanemana kohustatud hagejat ülal pidama. Hagiavalduse kohaselt ei ela hageja kostjaga koos ning kostja ei osale lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Hageja võib seega ülalpidamist nõuda raha perioodilise maksmisega. 7.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.
2. Hagi esitamise ajal oli

§ 101

lg-tes 3 ja 4 märgitud indekseeritud baassumma 272,76 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1832 eurot, milles 3% on 54,96 eurot. Otsuse tegemise ajal on indekseeritud baassumma 282,31 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot. Järgmine baassumma indekseerimine ning keskmise brutokuupalga korrigeerimine toimub 01.04.2026. 9.

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus (

§ 101lg 5).

Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Hageja saab lapsetoetust 80 eurot. Lasterikka pere toetus perekond ei saa. Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (

§ 101lg-d 6).

Hagiavalduse kohaselt elab hageja emaga ning kostja tema kasvatamises ja ülalpidamises ei osale. 10.

§ 101

lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine: Hagi esitamisest 26.03.2025 kuni 31.05.2025, sh

1. a maikuu elatis, on elatis kokku 659,17 eurot (55,69 + 603,48 = 659,17). Alates 01.06.2025 kuni M E täisealiseks saamiseni (xxx) on elatis 301,74 eurot kuus (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3. Kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta esitanud, sh toonud vastavalt

§ 102lg-le 2 välja 3

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu

1. päevaks järgmise kuu eest ette.
2. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
4. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 4