← Eesti

2-24-111480/10

Obsah (9)§ 396§ 108§ 100§ 82§ 103§ 142§ 145§ 65§ 113

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-111480 Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2025, Jõhvi Kohtunik Kohtuasi Heleen Jääger PLACET GROUP OÜ hagi A&M Toila OÜ ja G.V vastu

§ 396lg 1).

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lg 1).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (

§ 103lg 1 ls 1).

  1. Kohus peab kostja I vastu esitatud hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja I rikkus lepingut ja kostja I vastutab lepingu rikkumise eest.
  2. Kohus tuvastab hagiavalduse ja esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised asjaolud: - Hageja ja kostja I sõlmisid 10.10.2023 laenulepingu nr xxx, millega kostja I sai hagejalt krediiti 5500 eurot. Sellest on maha arvatud lepingu sõlmimise tasu 275 eurot (dtl 43–45, 50–57). - Hageja ja kostja II sõlmisid 10.10.2023 laenulepingust nr xxx tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx (dtl 43–49). - Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus kostja I tagastama saadud laenu 37 osamaksena (dtl 56). - Kostja I tegi laenulepingu katteks tagasimakseid järgmiselt: 16.11.2023 maksis kostja I 217,22 eurot, 17.12.2023 maksis kostja I 217,39 eurot ja 19.02.2024 maksis kostja I 50 eurot (dtl 38). - Hageja arvestas tagasimaksed 195,36 euro ulatuses laenusumma, 246,93 euro ulatuses intresside, 7,32 euro ulatuses viiviste ning 35 euro ulatuses sissenõudmiskulude katteks (dtl 38). - Lepinguga kokkulepitud intressimäär oli 23,88% aastas (dtl 50). - Viivisemäär on hageja kehtivate üldtingimuste järgi juriidiliste isikutega sõlmitud lepingute puhul 0,2% päevas (dtl 53). - Hageja edastas kostjatele 23.01.2024, 21.02.2024 ja 22.03.2024 võlateatised (dtl 58–69, 92–97) ja 26.02.2024 leppetrahvihoiatuse (dtl 70–71). - Kostjad ei maksnud tekkinud võlga täiendava tähtaja jooksul, millest tulenevalt ütles hageja 06.03.
  3. a avaldusega laenulepingu üles 14.03.2024 (dtl 72–73).
  4. Hageja ja kostja I sõlmisid seega laenulepingu, millega kostja I sai enda käsutusse krediiti. Kostja I olid laenu tagasimaksete tegemisega viivituses. Kostja I ei teinud tagasimakseid vastavalt kokku lepitud graafikule. Hageja saatis kostjatele võlateatisi. Hageja tegi kostjale I 26.02.2024 leppetrahvi kohaldamise hoiatuse (dtl 70–71). Kostja I ei tasunud tekkinud võlga, mistõttu edastas hageja kostjale I 06.03.2024 leppetrahvi nõude ja ülesütlemise avalduse, andes täiendava tähtaja võla ja leppetrahvi tasumiseks hiljemalt 3

(6)2-24-11480 13.03.2024 koos hoiatusega, et võla ja leppetrahvi tasumata jätmisel loeb hageja laenulepingu ülesöelduks 14.03.2024 (dtl 72–73). Kooskõlas laenulepingu p-ga 7.2.3 on võlausaldajal õigus leping erakorraliselt üles öelda mh juhul, kui juriidilisest isikust laenusaaja on viivitanud leppetrahvi tasumisega enam kui 7 päeva. Kostja I ei kõrvaldanud tekkinud võlga ka täiendava tähtaja jooksul, millest tulenevalt ütles hageja sõlmitud lepingu üles 14.03.
  1. Kuna hageja on kostjaga I sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles öelnud, on hageja nõue laenu ja kõrvalkulude tagastamiseks muutunud sissenõutavaks. Kostja I on laenu ja kõrvalkulude tagastamata jätmisega lepingut rikkunud ning vastutab selle eest. Raha maksmise kohustuse täitmata jätmine ei ole vabandatav. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuet kostja I vastu võib seega pidada õiguslikult põhjendatuks.
  2. Hageja nõue kostja I vastu on põhjendatud põhinõude, viivise ja leppetrahvi osas. Intressinõue on põhjendatud osaliselt. 10.1 Põhinõue – Hageja andis kostja I kasutusse laenu 5500 eurot. Lepingu järgi peeti laenusummast kinni 275 eurot. Tehtud tagasimaksetest arvestas hageja põhivõlgnevuse katteks 195,36 euro ulatuses. Seega on põhinõue 5304,64 eurot (5500 - 195,36 = 5304,64). 10.2 Viivis – Viivisemäär on hageja üldtingimuste järgi juriidiliste isikutega sõlmitud lepingute puhul 0,2% päevas. Kohus ei pea seda tühiseks (vt ka RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 17). Põhinõue muutus sissenõutavaks 14.03.
  3. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist ja edasiulatuvat viivist. Viivisekalkulaator (www.viivisekalkulaator.ee) kinnitab hageja viivisearvestust ajavahemiku 14.03.2024– 10.06.2024 eest. Kohus arvestab TsMS § 367 alusel viivist alates 14.03.2024 kuni otsuse tegemiseni ja edasi põhinõudelt protsendina (vt põhjenduste p 15). 10.3 Intressid – Hageja nõuab intressi 296,15 eurot, s.o jaanuari eest 101,23 eurot, veebruari eest 106,86 eurot ja märtsi eest kuni ülesütlemiseni 88,06 eurot (97,84 : 30 x 27 = 88,06). Laenulepingule lisatud maksegraafiku järgi tuli novembris maksta intressi 131,34 eurot, detsembris 107,74 eurot, jaanuaris 109,08 eurot, veebruaris 106,86 eurot ja märtsis 97,84 eurot. Hageja luges intressid tasutuks 246,93 euro ulatuses. Seega kujunes jaanuari makseks 101,23 eurot. Hageja ütles laenulepingu üles 14.03.
  4. Seega on hagejal
  5. a märtsi eest õigus nõuda intressi 44,19 eurot, mitte 88,06 eurot (97,84 : 31 x 14 = 44,19 eurot). Kohtule ei ole hageja viivisearvestus
  6. a märtsi eest arusaadav. Intress on seega kokku 252,28 eurot (101,23 + 106,86 + 44,19 = 252,28). 10.4 Leppetrahv– Lepingu p 8.7 järgi on hagejal õigus tagasimakse tasumisega viivitamisel enam kui 45 päeva nõuda leppetrahvi 5% ulatuses tagastamata laenu põhiosalt. Hageja tegi kostjale I leppetrahvi kohaldamise hoiatuse 26.02.2024 ning andis 06.03.2024 täiendava tähtaja leppetrahvi tasumiseks. Kostja I leppetrahvi 7 päeva jooksul ei tasunud, mistõttu ütles hageja laenulepingu p 7.2.3 järgi erakorraliselt üles 14.03.
  7. Leppetrahv 265,23 eurot on kooskõlas maksmata laenu põhiosaga (5304,64 x 0,05 = 265,23). 10.5 Sissenõudmiskulud – Vastavalt laenulepingu p-le 8.4 on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu hüvitamist vastavalt laenuandja hinnakirjale, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Hageja hinnakirja järgi on võlateatise edastamine juriidilisele isikule 35 eurot (dtl 45). Hageja on edastanud kostjatele võlateatisi 23.01.2024, 21.02.2024 ja 22.03.
  8. Hagiavalduse kohaselt on kostjatel 4
(6)2-24-11480 10.06.2024 seisuga tasumata kahe võlateatise eest. Hageja luges tagasimaksed 35 euro ulatuses sissenõudmiskulude katteks (dtl 58–69, 92–97). Kostjad ei ole tasunud hiljem saadetud võlateatiste eest. 11. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (

§ 142lg 1).

Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest

§ 145lg 2 järgi täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 12. Kostja II kui käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine

§ 145

lg 1 mõttes eeldab, et hageja ja kostja II vahel on kehtiv käendusleping, hagejal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma (RKTKo 22.11.2016, 3-2-1-119-16, p 14). 13. Kohus luges tuvastatuks, et kostja II sõlmis hagejaga 10.10.2023 laenulepingust nr xxx tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx. Kohus tuvastas ka, et hageja on kostjaga I sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles öelnud. Sellega muutusid sissenõutavaks hageja nõuded kostja II vastu tulenevalt käenduslepingust. Käenduslepingu p 4 kohaselt kohustus käendaja täitma laenulepingust ja selle lisadest tulenevad laenusaaja kohustused laenuandjale, kui laenusaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt (dtl 46). Kuna kostja I ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, siis on täitmata kohustuste eest solidaarselt vastutav ka kostja II. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 11 000 eurot (dtl 46). Asja materjalides ei ole asjaolusid, mis viitaks käenduslepingu vastuolule heade kommetega. Käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 48). Hageja nõue kostja II vastu on seega

§ 65lg 2, § 142, § 100, § 108 lg 1 ja § 103 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud.

  1. Kohus rahuldab hagi seega osaliselt. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõla 5304,64 eurot, intressid 252,28 eurot, leppetrahvi 265,23 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot ning otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise ja edasiulatuva viivise.
  2. Viivisekalkulaatori (www.viivisekalkulaator.ee) arvestuse kohaselt on ajavahemikus 14.03.2024–01.06.2025 viivitatud päevi
  3. Arvestatuna põhinõudelt 5304,64 eurot on viivis 4721,13 eurot. Samuti mõistab kohus TsMS § 367 alusel kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivise määraga 0,2% päevas põhinõude (5304,64 eurot) tasumata osalt alates 02.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 5304,64 eurot.
  4. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel kostjate kanda ulatuses, milles kohus hagi rahuldas. Hageja on esitanud nõude 10 657,15 euro (5304,64 + 296,15 + 265,23 + 70 + 4721,13 = 10 657,15) saamiseks, arvestamata pärast kohtuotsuse tegemist jooksvat viivist. Kohus rahuldas nõude 10 613,28 euro ulatuses (5304,64 + 265,23 + 252,28 + 70 + 4721,13 = 10 613,28). Hagi on seega rahuldatud 99,59% ulatuses.
  5. Hagiavalduse järgi on hageja menetluskulud riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 170 eurot. Hageja tasus hagihinda arvestades hagi esitamisel riigilõivu 840 eurot (dtl 75). Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohtu hinnangul ei vasta hageja menetluskulude 5

(6)2-24-11480 nimekiri õigusabikulude osas siiski TsMS §-s 176 sätestatud nõuetele. Kuskilt ei ole võimalik järeldada, millega seoses on hageja õigusabikulud kandnud, sh missuguseid toiminguid on õigusabi osutaja teinud ja mis on tema tunnihind. Hageja kogenud menetlusosalisena peab teadma, missugustele nõuetele peab menetluskulude nimekiri õigusabikulude väljamõistmiseks vastama. Kohus ei pea andma hagejale täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, sest hageja oli nõus tagaseljaotsuse tegemisega. Õigusabikulude osas jääb hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hagi rahuldamise proportsiooni arvestades välja riigilõivuga seotud menetluskulud 836,56 eurot. 18. Kohus märgib hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel, et kostjatel tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19. Kohus määrab hageja taotlusel Ts

MS § 445 lg 1 alusel pangakonto, kuhu kostjatelt välja mõistetud võlgnevus ja viivis ning menetluskulud tuleb tasuda. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.