← Eesti

2-25-8598/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Addis Tammiku Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2025, Paide Tsiviilasja number 2-25-8598 Tsiviilasi D.E hagi A.O vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja Krista Paal Kostja A.O (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
  2. juuli 2025 kohtuistung RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi.
  4. Lahutada D.E (A.O, isikukood XXX) ja A.O (A.O, isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud
  5. septembril 1983 ja mille kohta on koostatud abieluakt nr
  7. Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.
  8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  9. Tagastada D.E-le pool abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivust ehk 50 eurot A.O arvelduskontole nr EX, millelt see tasuti.
  10. Saata kohtuotsus pärast jõustumist kannete tegemiseks Rahvastikuregistrile. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. D.E (hageja) esitas
  12. juunil 2025 Pärnu Maakohtule hagi A.O (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Kohus keeldus
  13. juuni 2025 määrusega ühisvara jagamise nõude menetlusse võtmisest, võttis nõude abielu lahutamiseks menetlusse ja määras selle arutamise istungil. Abielu lahutamiseks esitatud hagiavaldusest nähtub, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Pooled ei ole koos elanud alates
  14. aastast, mil kostja koos lastega poolte ühisest kodust välja kolis. Lapsed on praegu täiskasvanud. 1

(2)
  1. Asjas
  2. juulil 2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja kinnitas, et abielu on lõppenud ja on nõus lahutama. Kostja palus jätta oma perenime samaks. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
  5. Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt
  6. septembril
  7. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted on lõppenud 21 aastat tagasi. Kostja nõustub abielu lahutamisega. Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada.
  8. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja soovib jätta pärast abielu lahutamist praeguse perekonnanime. Seega jääb kostja perekonnanimeks abielu ajal kantud perekonnanimi A.O.
  9. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  10. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja tasus hagilt
  11. juunil 2025 riigilõivu 100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 2). Seega on riigilõivu maksnud isik õigustatud tagasi saama 50 eurot, mis tuleb riigilõivu tasunud isikule tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.