Obsah (11)

§ 407§ 173§ 162§ 138§ 139§ 4842§ 144§ 175§ 178§ 317§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-148295 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusP

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Hageja nõude aluseks on AS L ja kostja vahel 16.03.2020 sõlmitud väikelaenuleping nr xxxx. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu allkirjastanud, et lepingudokumendid on kostjale kättesaadavaks tehtud ning et lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega sisaldas VÕS §-s 404 nõutud teavet.
2. Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olnud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis 16.03.2020 oli 61,83%.
3. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited krediidilimiidi kasutusse võtmise ning selle jäägi kohta. 3
4. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et krediitkaardilepingu sõlmimise eel hinnati hageja väitel kostja krediidivõimelisust ja finantsolukorda laenutaotluses esitatud andmete, kostja pangakonto väljavõtte (periood 12.09.2019–12.03.2020) ning Maksu- ja Tolliameti maksutõendi alusel. Lisaks kontrollis krediidiandja kostjal maksehäirete olemasolu maksehäireregistritest Taust.ee ja Creditinfo.ee, kust ei nähtunud kostjal maksehäireid. Krediidiandja tuvastas, et kostja varale polnud seatud areste ning puudusid ka ametlikud teadaanded ja karistused. Samuti puudus kostjal negatiivne krediidiajalugu Xxxx. Krediidiandja tuvastas Maksu- ja Tolliameti päringu ning pangakonto väljavõtte alusel, et kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval seitsmel kuul oli 2958,36 eurot. Krediidiandja tuvastas kostja pangakonto väljavõtte alusel, et kostjal olid muud finantskohustused kokku 889 eurot. Sõlmitava lepingu kuumakse oli 149,41 eurot ja pärast kuumakse tasumist jäi kostjal vaba raha 1920,54 eurot (2958,36 - 889 - 149,41). Alates veebruarist 2022 oli Statistikaameti andmetel elatusmiinimumi määr 303,40 eurot. Seega jäi kostjale vabaks kasutuseks elatusmiinimumist kuus korda suurem summa. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust 149,41 euro suuruseid kuumakseid.
5. Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohtul ei ole vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste põhjal alust asuda seisukohale, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepingutega võetud kohustusi täita.
6. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et AS L loovutas nõude aluseks olevatest lepingutest tulenevad nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud (kohtuotsuse p 2.3).
7. Hageja väitel on kostjal tasumata põhivõlg 2137,24 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks kohtuotsuse punktides 2.2 ja 2.4 toodud hageja faktiväited maksetega viivitusse jäämise, lepingu ülesütlemise teate saatmise ning pärast nõude loovutamist tehtud maksete kohta. Hageja väitel luges krediidiandaja lepingu erakorraliselt üles öelduks 02.02.
8. Otsuse tegemise ajaks on möödunud ka viimase osamakse tasumise tähtaeg. Tagastamata laenusumma tasumise nõue on seega muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab selle kostjalt välja.
9. Hageja on välja toonud, et lepingu alusel arvestas krediidiandja intressi 25,90% aastas lähtudes tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja väitel on kostjal tasumata intress perioodi 15.10.2020–01.02.2021 eest kokku 364,84 eurot. Hageja on 25.03.2024 hagi täpsustuses esitanud ka täpse intressiarvestuse. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited intressikokkuleppe ja intressi tasumata jätmise kohta ning mõistab tasumata intressi kostjalt välja.
10. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o 25,90% aastas, alates lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis (perioodi 02.02.2021–07.02.2024 eest) 1669,73 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.
11. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 35 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et hageja saatis 4 kostjale postiga aadressile XXX-i meeldetuletuskirjad kuupäevadel 15.03.2021, 17.06.2021 ja 24.07.
12. Meeldetuletuskirjade saatmise vahe on enam kui 7 päeva. Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 35 eurot.
13. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 148), millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 560 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot (3,5 töötundi tunnihinnaga 122 eurot, sh käibemaks). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 560 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud menetluskuluga.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 560 eurot. 19.

§ 4842alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluses kulud 20 eurot.

20. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: dokumentide komplekteerimine ja analüüs (1,5 tundi), hagiavalduse koostamine ja esitamine (2 tundi). Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu ja ajakulu põhjendatud.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 1007 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine 23. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 5 24.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 6