Kohus võtab avalduse menetlusse. 5. Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks keelduda maksejõuetusavalduse menetlemisest ning võlgniku taotletud menetluste algatamisest sõltumata sellest, et võlgniku suhtes on alles hiljuti kohustustest vabastamise menetlus lõpetatud. Kohus on tutvunud eelneva menetluse toimikuga, samuti kuulanud suuliselt võlgniku ära. Arvestades asjaolusid, mis viisid selleni, et võlgniku suhtes lõpetati eelmine kohustustest vabastamise menetlus, peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku suhtes uuesti menetlus, arvestades ka võlgniku sellekohast selget tahet. 6.
lg 9 sätestab, et kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja võlgnik on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada (vastavalt PankrS § 31) või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse (vastavalt PankrS § 31 ja
Arvestades võlgniku varalist olukorda ja asjaolu, et tsiviilasjas xxxx alles hiljuti menetleti võlgniku pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust, ei pea kohus käesolevas tsiviilasjas vajalikuks võlgnikule usaldusisikut nimetada, vaid kohus rakendab
lg-t 9 ning 2 algatab koheselt võlgniku pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse. Pankroti väljakuulutamine
S § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 16. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud
Kohtu hinnangul neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 17. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (
18. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (
19. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (
3 § 49 lg 1). 20. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (
S § 33 lg 1). Menetluskulud 21. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud tasuda pankrotivarast (
S § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas kohus usaldusisikut ei nimetanud, ei ole pankrotimenetluse kulusid tekkinud ja pankrotimenetluse kulude rahaline suurus jääb kindlaks määramata. KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
lg 1-2): tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 24. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.