Hagi alus ja kohtu selgitused
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks hageja ja kostja vahel 20.07.2023 tarbijakrediidilepingust nr XXX (mille alusel väljastati kostjale laen summas 15 000 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagis toodud asjaolude kohaselt omandas hageja teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, kliendi Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ajaloo alusel ja avalikest registritest saadud info alusel ning kostja Swedbank AS xxx (periood 01.03.2023-08.07.2023) ning SEB pank xxx (periood 01.03.202308.07.2023) arvelduskontode väljavõtte alusel. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. 2 väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 48,20%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi igakuiste elamiskuludena kasutusse 51,8% sissetulekutest. Krediidiandja arvestas, et kostjal ei ole ülalpeetavaid, kostja ei ole abielus ja kostja elupinnaks on isiklik korter. Lisaks omandas krediidiandja infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliameti võlaregistrist, Töötamise registrist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on piisava hoolega järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi. 5.
lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Hagiavalduses on märgitud kostja registriaadressiks xxx ning postiaadressiks xxx. Rahvastikuregistris on kostja kehtivaks elukoha aadressiks xxx. Lisa-aadressina on registrisse märgitud xxx. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel on aadress xxx kehtetu. Kohus on tuvastanud, et võlgniku ema kinnitas 03.01.2025 teises tsiviilasjas, et võlgnik ei ela aadressil xxx. xxx, Tallinn aadressile saadetud menetlusdokumendid tagastati kohtule. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 6.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud
7. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot tasuda riigilõiv summas 1 050 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1 050 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud summas 100 eurot (koos 3 käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid – õigusabi võlanõude aluseks olevale dokumentatsioonile, leping nr XXX, summas 81,97 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et hageja esindajakulu summas 81,97 eurot vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Kohus arvestab seejuures, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 81,97 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajakulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, kuivõrd äriregistri teabesüsteemist nähtub, et hageja on alates 01.01.2013 käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslase number EE100041383), samuti on alates 01.01.2023 käibemaksukohustuslane Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (käibemaksukohustuslase number EE101361949). Hageja ei ole esitanud
lg 10 kohast kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega puudub alus menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 131,97 (1 050 + 81,97) eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.