Obsah (14)

§ 6§ 146§ 157§ 158§ 162§ 29§ 168§ 130§ 165§ 150§ 35§ 65§ 651§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Kaisa Margus V.N Bome Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-11528 Menetlusosalised ja nende Võlgnik: Avevush OÜ (registr

§ 6

lg 1 järgi ehk viie päeva möödumisel teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. ASJAOLUD

1. Kohus kuulutas 30.08.2024 määrusega välja Avevush OÜ (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks N.P.
2. Pankrotihaldur esitas kohtule aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Aruande kohaselt puudub võlgniku pankrotimenetluses piisav vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotivaraks on võlgniku arvelduskontol olev raha. Arvelduskonto jääk seisuga 06.03.2025 oli 4203,88 eurot. Pärast ajutise halduri tasu summas 1900,76 eurot maksmist on arvelduskontol 2303,12 eurot. Muud vara pankrotipesas ei ole.

§ 146

väljamaksed puuduvad, v.a pankrotimenetluse kulu, mis seisneb ajutise halduri tasus summas 1900,76 eurot. Jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud. Menetluses puudus pandiese, puudub müümata pankrotivara ning puuduvad andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Pankrotimenetluses käigus ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei plaani neid olemasolevate andmete alusel esitada. Pankrotihaldur oli seisukohal, et pankrotimenetluse jätkamiseks tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda kulude katteks deposiiti summas 3500 eurot.

1. Kohus määras võlgniku pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3500 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 01.04.
2. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
3. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine 5.

§ 157punkti 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega.

Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (

§ 158lg 1).

Pärast

§ 158

lg 2 nimetatud toimingute tegemist peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (

§ 158lg 3).

Kohus lõpetab pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks (

§ 158lg 4 esimene lause).

Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (

§ 158lg 6).

2 6. Pankrotihaldur esitas kohtule teate, et võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohtule esitatud andmed kinnitavad seda. Pankrotihaldur avaldas, et võlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Seega esineb raugemise olukord. Samuti ei ole teada tagasivõitmise võimalusi. Raugemise vältimiseks määras kohus

§ 158

lg 6 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 7. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada

§ 158lg 4 esimese lause alusel pankrotimenetlus raugemise tõttu.

Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (

§ 29lg 4).

8. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks (

§ 168). Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõudele vastuväiteid ei esitanud.

9. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu. Pankrotihaldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

10.

§ 130

lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest peale võlgniku kustutamist registrist. Menetluskulud 11. Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda (

§ 150lg 4).

Pankroti väljakuulutamisega moodustus võlgniku varast pankrotivara (

§ 35lg 1 p 1).

Pankrotimenetluse kuluks on muu hulgas halduri tasu (

§ 150lg 1 p 3).

12. Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 65lg 1).

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi (

§ 65lg 2 teise lause).

13. Kohus määrab haldurile tasu üldjuhul

§ 651

lg-s 1 nimetatud alammääras ning alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele (

§ 65lg 5).

3 14. Kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23

lõigete 1–3 ja § 66 1 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel (

§ 65lg 12).

Kuivõrd kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu ja võlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb halduri tasu

§ 65

lg 12 kohaselt määrata

§ 23lõigete 1-3 alusel.

1. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 1980,27 eurot (lisandub käibemaks). Haldur esitas kohtule tehtud toimingute ajaarvestuse, mille kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 11 tundi ja 50 minutit. Halduri tunnitasud olid 164 eurot (8 tundi 50 minutit) ja 177,2 eurot (3 tundi).
2. Maksejõuetuse teenistus tõi oma 17.04.2025 kirjas esile, et halduri toimikust nähtuvalt ei teinud pankrotihaldur käesolevas asjas kõiki toiminguid isiklikult, vaid volitas osade toimingute tegemiseks kolmandat isikut. Maksejõuetus teenistus viitas sellega seoses vajadusele hinnata pankrotimenetluse kulude (tasu) seaduslikkust ja otstarbekust. Kohus küsis selgitusi pankrotihaldurilt, kes selgitas, et kasutas assistendi (büroo juristi) abi osade toimingute tegemisel, kuid et halduri tasuarvestuses tehtud toimingud on tehtud halduri poolt.
3. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid ning arvestades ülesannete mahtu on pankrotihalduri taotletud ajakulu põhjendatud. See, et pankrotihaldur kasutas pankrotimenetluse läbiviimisel assistendi abi, ei anna alust tasu vähendada. Büroo töötaja võib pankrotihaldurit abistada pankrotimenetluse läbiviimisel (eelkõige tehnilistes ja korralduslikes küsimustes) ning see ei tähenda, et pankrotihaldur oleks andnud oma tegevuse üle kolmandale isikule. Sellise abi kasutamine aitab ka hoida pankrotimenetluse kulud väiksemana. Pankrotihaldur kinnitas kohtule, et ajaarvestuses esile toodud toimingud on tehtud üksnes pankrotihalduri poolt, s.o pankrotihaldur ei taotle tasu abi poolt tehtud toimingute eest. Pankrotihalduri tunnitasud (algselt 164 eurot, seejärel 177,2 eurot) mahuvad kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suured.
4. Kohus määrab seetõttu pankrotihalduri tasuks 1980,27 eurot, koos käibemaksuga 2415,93 eurot. Vastavalt halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (

§ 65lg 1).

19. Pankrotihaldur esitas taotluse hüvitada pankrotihalduri tasu osaliselt riigi vahenditest. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Pankrotiseadus, sh

§ 65

lg 12 ei näe ette, et juriidilise isiku pankrotimenetluses saab kohus määrata pankrotihalduri tasu hüvitamise (kasvõi osaliselt) riigi vahenditest. Ka pankrotiseaduse kommentaarides on märgitud, et „[k]ohus ei saa juriidilise isiku pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist haldurile makstava tasu hüvitamist määrata riigi vahenditest“.1 1 Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2024. § 65 komm. p 7.1, lk 690. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik 5