1-17-2750/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus

1. oktoober 2017, Tallinn Otsuse tegemise aeg ja koht kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-17-2750 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla, Orvi Koik Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. aprilli 2017 otsus Kriminaalasi P.Q süüdistuses lühimenetluses süüdistatav Apellant KarS § 424 järgi Süüdistatav P.Q Isikukood: XXX; elukoht: XXX, XXX; emakeel: vene keel; XXX; töökoht: XXX; tõkend: vahistamine; kehtivaid väärteokaristusi 11; kehtivaid kriminaalkaristusi 2: Harju Maakohtu 15.12.2015 otsusega karistati KarS § 424 ja § 329 järgi vangistusega 2 aastat, mis asendati KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel 718 tunni üldkasuliku tööga; Harju Maakohtu 07.05.2014 otsusega karistati KarS § 424 järgi vangistusega 10 kuud, mis asendati KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel 600 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 11 kuuks. Kaitsja Urmas Simon Prokurör Alan Rüütel RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava P.Q apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
3. aprilli otsus muutmata. 1 Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu 27.04.2017 otsusega mõisteti P.Q süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus P.Q-le mõistetud vangistust 1 aasta 8 kuuni. P.Q 1 aasta 8 kuu pikkust vangistust suurendas kohus KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 15.12.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, milleks oli 1 aasta 2 kuud 21 päeva vangistust. P.Q liitkaristuseks sai 2 aastat 10 kuud 21 päeva vangistust. Maakohus mõistis P.Q süüdi selles, et ta juhtis 06.11.2016 kella 20:40 ajal joobeseisundis (alkoholi veres 2,94 mg/g) olles Tallinnas XXX maja juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX ja sõitis otsa sõiduautole Ford Mondeo registreerimismärgiga YYYYYY. Maakohus luges tunnistajate ütlustega ja liiklusõnnetuse aktiga tõendatuks, et P.Q autot juhtis ja teisele autole otsa sõitis. Fordis olnud DM ja JL ütluste kohaselt sõitis Audi nende järel. Kui nad hakkasid seisma jääma, tundsid lööki auto tagaosa vastu. Nad tulid autost välja ja nägid, et nende autol on vigastatud tagakaitseraud ja Audil esikaitseraud. Tunnistaja LJ ütluste kohaselt nägi ta liiklusõnnetust pealt. Ka tema ütluste järgi ei jõudnud Fordi peatumise järel Audi pidurdada ja sõitis Fordile tagant sisse. DM ja JL ütluste kohaselt oli Audi juht ebaadekvaatne ja tema suust tuli alkoholilõhna. LJ ütluste kohaselt püüdis Audi juht ära sõita, kuid Fordi juht takistas teda. Audi juht väljus tuikudes autost ja väliste tunnuste järgi oli selge, et juht on alkoholijoobes, tuikus ja kõne oli ebaselge. Edasi võttis Audi juht autovõtmed, lukustas auto ja viskas võtmed põõsastesse, öeldes, et tema ei olnud juht. Kohus viitab veel tunnistaja JK ütlustele, mille kohaselt on P.Q tema endine elukaaslane. Nad elasid koos umbes 20 aastat, kuid
5. a läksid lahku, kuna P.Q on alkoholi kuritarvitaja. Avarii juhtus tema maja juures. Talle teatati avariist ja auto anti talle üle. Seda P.Q oli joobes, tõendab joobeseisundi tuvastamise saatekiri, mille kohaselt oli P.Q-l etanooli sisaldus veres 3,00+/-0,
6. Ühtlasi märkis kohus, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt ei suutnud P.Q 06.11.2016 indikaatorvahendisse puhuda. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esines P.Q-l silmade punetus, silma pupillid olid väikesed ning reaktsioonikiirus häiritud, suust oli tunda alkoholilõhna, kõne kohati ebaadekvaatne, segane. Samas olid aja-, isiku ja kohataju oli selge ning isik oli teadvusel. Viimase 24 tunni sündmusi P.Q ei mäletanud ja tema koordinatsioon oli väga häiritud. Isik ei allunud politseiametnike korraldustele, esines rahutus, ärrituvus ning ründav käitumine. Samuti keeldus P.Q protokolli allkirjastamast. Kohus leidis, et P.Q juhtis autot joobes olles otsese tahtlusega, sest juhtides sõidukit, teadis P.Q, et juhib sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. 2 Kohus leidis, etP.Q-d tuleb karistada sanktsiooni keskmist määra ületava vangistusega. Kohus leidis, et P.Q süü suurusele ja preventiivsetele eesmärkidele vastab 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohus märkis, et karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. P.Q on liikluses ohtlik, sest ta ei ole eelnevatest karistustest teinud enda jaoks järeldusi. Kohus märkis, et joobes juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise ning mootorsõiduki juhtimine joobes on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid.
7. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav, kes on apellatsioonitähtaja raames esitanud kaks eraldi apellatsiooni. 2.1 Esimese apellatsiooni esitas P.Q enne põhistatud otsuse saamist. Selles apellatsioonis palub P.Q kergendada karistust, nii et tema vangistus piirduks ära kantud osaga ning talle kohaldataks üldkasulikku tööd. Lisakaristuse pikkust palub P.Q vähendada kuue kuuni. Süüdistatav leiab, et rikutud on tema kaitseõigust nii kohtueelses menetluses kui kohtus. P.Q märgib, et tegi lühimenetlusega nõustudes vea. Ta uskus kaitsja professionaalsusesse, kaitsja aga asus kohtus P.Q jaoks arusaamatule positsioonile. P.Q märgib, et ta ei ole saanud kriminaalasja materjalidega tutvuda, süüdistusaktiga sai ta tutvuda alles pärast maakohtu menetlust. Sellest tulenevalt ei saanud ta kohtus kasutada oma kaitseõigust ning see on menetlusõiguse oluline rikkumine. P.Q väidab, et ta ei kavatsenud autoga sõita. Auto ei olnud sõidutee sõidetaval osal, vaid maja ukse ees. Ta soojendas autos naist oodates mootorit. P.Q leiab, et maakohtu otsus ei ole õiglane ja on põhjendamatult karm. Ta palub arvesse võtta, et tal on kaks last. Tema eemalolek perekonnast mõjutab nende heaolu ja haridust. Pikk vanglakaristus viib töökoha kaotuseni ja kahjustab peret. Vanglas olles mõistis ta oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult. P.Q kinnitab, et enam midagi ebaseaduslikku ei tee. Süüd raskendavaid asjaolusid ei esine, ta ei ole ühiskonna jaoks ohtlik. 07.05.2014 otsusega mõisteti talle 600 tundi üldkasulikku tööd. Järgmises kohtuasjas ilmnes, et vea tõttu tegi ta ära 635 tundi. Järgmise otsuse alusel tegi ära 277 tundi. Töötunde tegi ilma probleemideta ja rikkumisteta. Rohkem ei jõudnud töötunde teha teda tabanud traumade tõttu. Nüüd tunneb ta end taas tervena ja saaks teha üldkasulikku tööd. 2.2 23.05.2017 esitatud uues apellatsioonis taotleb P.Q samuti karistuse kergendamist nii, et tema vangistus piirduks vahi all oldud ajaga ning lisakaristust lühendataks 6 kuuni. P.Q kordab seisukohta, et tema kaitseõigust rikuti nii kohtueelses menetluses, kui kohtus. Eelmised karistused mõisteti talle kokkuleppemenetluses. Kohtul kujunes temast ebaobjektiivne ja vale arvamus. Ta keeldus kohtueelses menetluses ütlusi andmast ja ei kirjutanud 06.11.2016 protokollile alla, sest ei saanud eesti keeles kirjapandust aru. See tõi kaasa eksliku arvamuse, et ta juhtis joobes olles autot. Ta istus autos ega kavatsenud kuhugi sõita. Ta istus oma naist oodates seisvas autos, mille mootori oli käivitanud, et seda soojendada. 3 Kohus ei tuvastanud mingeid süüd raskendavaid asjaolusid või tagajärgi. See ei takistanud kohtul tunnistaja ütluste ja tema varasemate karistuste aluselt teha järeldust, et ta on ohtlik. Selline järeldus ei vasta P.Q kinnitusel tegelikkusele. P.Q kordab, et ta lootis prokuröriga kokkuleppele jõuda. Kuna prokurör soovis sõiduautot konfiskeerida, nõustus ta lühimenetlusega, arvates kaitsja professionaalsusele lootes, et kokkuleppeni jõutakse kohtus, nagu oli juhtunud ka varem. Kokkuvõttes leiab ta, et ei saanud kohtus kasutada õigust kaitsele. Kohtueelses menetluses keeldus ta ütluste andmisest uurija erapooliku suhtumise tõttu. P.Q kordab väidet, et ta ei ole saanud tutvuda kriminaalasja materjalidega ning süüdistusaktiga sai tutvuda pärast kohtuistungit. Samuti kordab P.Q seisukohta, et kohtuotsus on ebaõiglane. Vangistuse tõttu kannatab tema pere ning ta jääb ilma töökohast. P.Q kordab oma selgitust, et ta ei saanud teha eelmise otsusega mõistetud üldkasulikku tööd saadud traumade tõttu. Nüüd oleks aga taas valmis tegema üldkasulikku tööd. P.Q kinnitab, et on vanglas olles oma süüd mõistnud ja kahetseb. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
9. Apellatsioonides on esitatud mitmeid väiteid selle kohta, et kriminaalasja arutamisel on rikutud menetlusõigust. Kohtukolleegiumi hinnangul on need väited alusetud. 4.1 P.Q kaits eõigust ei ole rikutud sellega, et tema kriminaalasja arutati lühimenetluses, mitte kokkuleppemenetluses nagu tema eelmisi kriminaalasju. KrMS § 239 lg 1 võib kohus kriminaalasja lahendada kokkuleppemenetluses süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel. See tähendab, et kokkuleppemenetluse kohaldamist peavad olema taotlenud nii süüdistatav kui prokuratuur. Kokkuleppemenetlust on võimalik taotleda veel ka kohtumenetluses: vastavalt KrMS § 239 lg -le 3 saab seda teha kuni kohtuliku menetluse lõpuni. Maakohtu istungi protokollist ei nähtu, et pooled oleks kokkuleppemenetlust taotlenud. Nagu P.Q ise tunnistab, ei jõudnud ta prokuratuuriga kokkuleppe tingimustes üksmeelele. Kahtlustataval või süüdistataval ei ole subjektiivset õigust sellele, et kokkulepe sõlmitakse just tema soovitud tingimustel. Seega ei tähenda P.Q kaitseõiguse rikkumist see, et temaga kokkulepet ei sõlmitud ega lahendatud kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Lühimenetlust saab vastavalt KrMS § 234 lg-le 1 kohaldada juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on selleks soovi avaldanud. Süüdistataval on KrMS § 234 lg 5 kohaselt ühtlasi kuni kohtuliku uurimise lõpuni õigus lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda. Maakohtu istungi protokolli andmetel on kohtunik küsinud süüdistatavalt, kas talle on selgitatud lühimenetluse olemust ja kas ta jääb oma lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde. P.Q on protokolli kohaselt kinnitanud, et talle on lühimenetluse olemust selgitatud ja ta jääb lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde. Enne kohtuliku uurimise lõppu ei ole süüdistatav lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobunud. Seega oli kriminaalasja lahendamine lühimenetluses õiguspärane. 4 4.2 Tõendatud ei ole P.Q väide, et ta sai süüdistusaktiga tutvuda alles pärast kohtumenetlust ja kriminaalasja materjalidega tutvumist ei ole ta lle võimaldatud. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on süüdistatav kinnitanud, et ta on süüdistusakti ärakirja kätte saanud. Maakohus on nii kohtuliku uurimise alguses kui lõpus küsinud, kas kohtumenetluse pooltel on taotlusi. P.Q pole kummalgi korral andnud märku sellest, et ta ei ole kriminaalasja arutamiseks valmis, kuna pole saanud kriminaaltoimikuga tutvuda.
10. P.Q väidab apellatsioonis, et ta ei juhtinud autot. Tema väitel ootas ta maja ees seisvas autos oma naist ja hoidis auto mootorit soojas. Kohus saab KrMS § 60 lg -te 1 ja 2 ning § 61 kohaselt teha toimunu kohta järeldusi talle esitatud tõendite alusel. Ilmselgelt ei või kohus tugineda sellistele asjaoludele, mille kohta tõendid puuduvad. P.Q apellatsioonides esitatud versiooni toimunust ei toeta ükski kohtus uuritud tõend. Nagu P.Q apellatsioonis mainitud, keeldus ta ise kohtueelses menetluses ütlusi andmast. Ta piirdus väitega, et oli küll alkoholijoobes, kuid ei juhtinud autot. Seda, kuidas auto sündmuskohale sai, miks ta seal oli, kuidas toimus kokkupõrge jne, ei ole P.Q selgitanud, vaid on teatanud, et ei soovi juhtunu kohta midagi selgitada ja kasutab õigust ütlusi mitte anda (tl. 44 – 45). Maakohtu istungil ei ole süüdistatav samuti enda ülekuulamist taotlenud. Ei leidu ka ühtegi muud tõendit, mis kinnitaks P.Q väiteid. Väidet, et P.Q ootas autos oma naist, ei kinnita ka tema endise elukaaslase JK ütlused. JK ütluste kohaselt toimus liiklusõnnetus tõesti selle maja ees, kus ta elab. Ta ei kinnita aga, et P.Q oleks üksnes oodanud teda seisvas autos, ega maini üldse, et P.Q pidi teda autos ootama. JK ütluste kohaselt teatati talle
11. a novembris, et P.Q on põhjustanud liiklusõnnetuse, ta käis õnnetuskohal ja sai auto kätte (tl. 92-93). See-eest on kohtule esitatud mitmeid omavahel haakuvaid tõendeid, mis näitavad toimunut hoopis teistsugusena kui seda väidab P.Q . Nii sõiduautos Ford olnud DM ja JL, kui ka liiklusõnnetust pealt näinud LJ ütluste kohaselt sõitis Audi pidurdanud Fordile tagant sisse. Apellatsioonis ei ole esitatud argumente, mis annaks alust jätta tunnistajate ütlused lubamatute või ebausaldusväärsetena kõrvale. Maakohus on põhjendatult viidanud, et tunnistajate ütlustega haakub liiklusõnnetuse akt. Liiklusõnnetuse akt ja sellele lisatud fototabel kummutavad P.Q esimeses apellatsioonis esitatud väite, et tema auto ei olnud üldse tee sõidetaval osal, vaid oli pargitud maja ette. Liiklusõnnetuse akti ja sellele lisatud skeemi kohaselt paiknes P.Q auto pärast liiklusõnnetust enam kui 3 m kaugusel tee servast (tl. 2, 4). Liiklusõnnetuse fotodelt on selgelt näha, et nii Ford Mondeo, kui Audi A6 seisavad tee serva pargitud autode kõrval. Lumisel teel olevate jälgede järgi on näha, et liiklusõnnetusse sattunud autod paiknevad just sõidurajal (tl. 5, 6).
12. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi väitega, et maakohtu otsusega mõistetud karistus on põhjendamatult karm. Maakohus on küll mõistnud P.Q-le KarS § 424 sanktsiooni ülemisse otsa jääva karistuse, kuid seda põhjendatult. 5 6.1 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et P.Q süüd tuleb pidada suureks. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on karistatav põhjusel, et joobes juht ei suuda liiklusolusid piisavalt adekvaatselt tajuda ja mootorsõidukit piisavalt valitseda ja on seetõttu liikluses ohtlik. Praeguse menetluse esemeks oleva teo puhul oli see oht ilmne ja realiseeruski. P.Q-l tuvastatud vere etanoolisisaldus 2,94 mg/g oli väga kõrge – joobes olevaks loetakse juht alates 1,5 mg/g suurusest vere etanoolisisaldusest. Ka oli tema käitumine nii politseiametnike kui teiste tunnistajate sõnul selgelt ebaadekvaatne. Lõpuks tuleb rõhutada, et seekord ei jäänud joobes juhtimine abstraktselt ohtlikuks teoks, vaid P.Q põhjustaski liiklusõnnetuse. Seega ei pea paika P.Q väide, et ta teol ei olnud negatiivseid tagajärgi. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ka maakohtu seisukohta, et taas joobes olles auto juhtima asumine näitab, et P.Q ei ole eelnevatest karistustest teinud vajalikke järeldusi ja on liikluses ohtlik. Kui isik jätkab hoolimata korduvatest karistustest samalaadsete kuritegude toimepanemist, pannes seejuures kuriteo toime katseajal, on põhjendatud seisukoht, et eelnevad karistused ei ole vajalikku mõju omanud. 6.2 Kuigi P.Q kinnitab mõlemas apellatsioonis, et on vahi all viibides oma süüd mõistnud ja kahetseb, ei pea kohtukolleegium avaldatud kahetsust puhtsüdamlikuks. Arusaamatuks jääb, millist süüd on P.Q mõistnud, kui ta eitab kuriteo toimepanemist. Siiralt saab kahetseda tegu, milles isik end süüdi tunneb. Seega ei ole võimalik puhtsüdamlikult kahetseda tegu, mille toimepanemist isik eitab. Seda, et P.Q tegelikult ei tunnista oma süüd, näitab seegi, et P.Q kinnitusel ei ole ta üldsusele ohtlik. Nagu maakohus on märkinud, kujutab joobes juhtimine endast ohtu nii kaasliiklejate elule ja tervisele kui varale. P.Q-l on juba kaks kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Hoolimata sellest juhtis ta uuesti autot joobeseisundis olles üldkasuliku töö tegemise ajal. 6.3 Taotledes karistuse kergendamist, on P.Q viidanud sellele, et pikaajaline vangistus toob kaasa töökoha kaotuse ja paneb raskesse olukorda ülalpeetavad alaealised lapsed. Ringkonnakohus märgib, et P.Q-le on kahel korral antud võimalus vältida vangistust. Uue kuriteo toimepanemine näitab, et P.Q ei ole nendest karistustest õppust võtnud. Praegusel juhul ei näe ringkonnakohus, arvestades P.Q süü suurust ja preventiivseid eesmärke, võimalust maakohtu mõistetust kergema karistuse kohaldamiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud P.Q-le mõistetud vangistuse lühendamine. 6.4 P.Q-le mõistetud vangistust ei ole võimalik üldkasuliku tööga asendada. Selle välistavad nii KarS § 69 lg 1, kui lg
13. Vastavalt KarS § 69 lg -le 1 võib üldkasuliku tööga asendada kuni kaheaastase vangistuse, P.Q-le mõisteti vangistus üle kahe aasta. Ühtlasi näeb KarS § 69 lg 7 ette, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega ja mõistetakse liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Sellest tuleneb, et uue, vangistusega karistatava kuriteo toimepanemisel on kohustuslik üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine (Riigikohtu
14. veebruari 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-10, p 9). 6 6.5 Arvestades seda, et P.Q-d on juba kahel korral karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning praeguse menetluse esemeks oleva teo pani ta toime üldkasuliku töö tegemise ajal, ei näe kohtukolleegium alust ka P.Q-le mõistetud lisakaristuse kergendamiseks. Isik, kes üha uuesti juhib autot joobes olles, on liikluses ohtlik.
15. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 7