1-17-2750/28

1-17-2750 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-2750 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Tõlk Zemfira Lampmann Kohtuasi Vangla esitatud materjalid A.P (A.P ) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.P (XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 07.02.2018.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON

1. Vabastada A.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 27.12.2019.a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada A.P katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
3. Kohaldada A.P suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreeining“; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
4. A.P-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. A.P vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja A.P-le. Teavitada A.P ennetähtaegsest vabanemisest Maanteeametit. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.01.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 27.04.2017.a otsusega tunnistati A.P süüdi KarS § 424 järgi ning kohaldades KrMS § 238 lg 2, § 65 lg 2, karistati teda vangistusega 2 aastat 10 kuud 21 päeva. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks. Kohtuotsus jõustus 21.11.2017.a. Karistuse kandmise algus oli 06.02.2017 ja lõpp on 27.12.2019.a. A.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik on kriminaalkorras karistatud viiel korral, sh 2 arhiveeritut, kõik neist mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Individuaalset täitmiskava ei ole koostatud, A.P töötab alates 13.12.2017 katlamajas abitöölisena, töökohustust täidab korrektselt ning käitumine vangistuses on olnud hea. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 3 A.P kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et isiku lähivõrgustikku kuuluvad tema elukaaslane ja kaks alaealist last. Elukaaslane on käinud vanglas lühiajalistel kokkusaamistel, probleeme on olnud alkoholiga. A.P asub vabanedes elama xxxx, selle omanikuks tema elukaaslane, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamisele nimetatud aadressile. Elukoht vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Vabanemisjärgseks töökohaks on xxxx OÜ, milles on ettevõtte juhatuse liige. Elukaaslane on nõus vajadusel A.P-d materiaalselt toetama. A.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega. Kõik karistused on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Enam vanglas olla ei taha. Tunnistab, et probleem on alkoholiga ja nõustub pöörduma psühhiaatri poole. Vanglas töötab, eesti keelt õpib A-tasemel. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha A.P vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et A.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 1 aasta vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks ka alkohol. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab A.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A.P-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. 4 Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56 %, mis on pigem kõrge näitaja, kuid iseloomustusest nähtub, et uute kuritegude toimepanemise oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist ning jätkuvalt ei teadvusta probleeme enda suhetes, käitumises ja hoiakutes ning ei loobu riskivast ja hoolimatust eluviisist. Pärast vabanemist on A.P-l olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste – elukaaslase ja laste - toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka A.P , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Ühtlasi on A.P väljendanud soovi ja motivatsiooni täita püstitatud eesmärgid – asuda tööle ning loobuda alkoholist, isiku hoiakust nähtub soov muutuda. Asjaolu, et isik suhtub mh vanglas töötamisse positiivselt, on abiks eesmärkide saavutamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/