1-17-8660/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-8660 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus, millega jäeti M.A (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vandeadvokaadi määruskaebus vanemabi E.G Paabumets, RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. novembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure makstava riigi õigusabi tasu suuruseks M.A-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (sada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot.
8. Mõista M.A-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 120 eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. M.A tunnistati Tartu Maakohtu
11. oktoobri
12. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-8660 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti M.A-le mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu
13. juuni
14. a otsusega mõistetud karistusega. Tartu Maakohtu
15. juuni
16. a otsuse alusel mõisteti M.A-le 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust.
17. Tartu Maakohtu
18. novembri
19. a määrusega jäeti M.A vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et vabanemise korral on M.A-l plaanis asuda elama aadressile XXX, Tartu. Tegemist on M.A isa poolt üüritud korteriga, millel on aastane üürileping, mida igal aastal soovi korral pikendatakse. Talviti elab kinnipeetava isa nimetatud korteris ning suviti seisab see tühjana. Korteris on üks tuba ja köök, olemas on ka vesi ja elekter, ent eraldi pesemisnurka ei ole. Kinnipeetava isa on nõus, et M.A asub sellele aadressile elama. Ka korteri omanik on andnud suusõnalise nõusoleku isiku korterisse elama asumiseks. Seega on M.A-l olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on isiku ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2.2 Kohtu hinnangul on M.A puhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht ja töökoht ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Käesoleva vangistuse näol on tegemist kinnipeetava jaoks neljandaga. Seega on põhjendamatu loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks isikut motiveerida seaduskuulekal teel püsima. M.A on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest, kusjuures kuritegude ühiskonnaohtlikkus on tõusnud. Samuti on M.A pannud uue kuriteo toime katseajal, suutmata väärtustada talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Ka puudub kinnipeetaval toetav lähivõrgustik. Lähisugulastest suhtleb kinnipeetav isa ja õega. Asja materjalidest nähtub, et M.A on pannud korduvalt kuritegusid toime koos tuttavatega, mis näitab tema mõjutatavust. Tema elustiili on vangla poolt hinnatud riskivaks, hoolimatuks ning teisi ärakasutavaks. 2.3 Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest ega isiku ütlustest, et temas oleks toimunud olulised muutused seaduskuulekuse suunas. Kuigi istungil selgitas M.A , et loodab, et on sõltuvusest üle saanud ja lisaprogramm ei teeks paha, nähtub vangla iseloomustusest, et programm „Jõud muutuda“ katkestati seoses M.A motivatsiooni puudumisega. Tagasisidevestluses oli M.A väljendanud, et tema peamine motivatsioon on "ITK-d täita“. Eelnevast nähtub, et kinnipeetava valmidus programmides osaleda on vaid pealiskaudne ning tegelikult puudub tal sisemine motivatsioon püsivateks muutusteks oma edasises elus. Seetõttu eksisteerib suur tõenäosus, et vabaduses jätkab kinnipeetav endist eluviisi. 2.4 M.A puhul on murekohaks alkohol ja narkootikumid. Ta on alkoholijoobes pannud toime vägivaldseid kuritegusid ning narkosõltuvuse tõttu tegelenud narkootikumide käitlemisega ja pannud toime varavastaseid kuritegusid. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei teadvusta M.A endale täies ulatuses alkoholi kahjulikku mõju enda käitumisele. Kohtu hinnangul on käesoleval hetkel isiku sõltuvustest tulenevad riskid piisavalt maandamata ning ta ei teadvuste probleemi tõsidust. Vabaduses on mõnuained kergemini kättesaadavad kui vanglas ning ilma vastava ravita, probleemi tõsiduse teadvustamiseta ja tõsikindla motivatsioonita neist hoiduda, on suur tõenäosus, et M.A asub uuesti alkoholi ja/või narkootikume kuritarvitama. M.A puhul toob see suure tõenäosusega kaasa uute kuritegude toimepanemise.
20. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M.A kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et M.A-l puudub sisemine motivatsioon püsivateks muutusteks oma edasises elus, mistõttu eksisteerib suur tõenäosus, et vabaduses naaseb kinnipeetav varasemale õigusvastasele rajale. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ta on siiski motiveeritud end muutma. Süüdimõistetu on ise kinnitanud, et on vabanenud sõltuvusest, tal on soov muuta oma elu ja jätkata õiguskuulekalt. 3.2 M.A-l puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ja rikkumised, ent kohus, vangla ja prokurör ei toeta sellele vaatamata tema ennetähtaegset vabastamist. Kohus ei nimeta määruses, mis on need kuriteod, mille toimepanemist võiks M.A poolt oodata või eeldada. Süüdimõistetu saab aru enda teo õigusvastasusest ja probleemidest alkoholi ja narkootikumidega ning on valmis 2 sellega seotud täiendavateks kohustusteks. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad asjaolud kaaluvad üles isikut positiivselt iseloomustava teabe. Sellega on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 3.3 Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 alusel ei sõltu erandlike asjaolude olemasolust, vaid see küsimus tuleb igal üksikjuhul lahendada vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsete ja sisuliste eelduste täidetust vaagides. Maakohus ei ole seda nõuet täitnud, mis on KarS § 76 ebaõige kohaldamine ja määruse tühistamise aluseks. M.A positiivselt iseloomustavad tegurid on leidnud määruses küll äramärkimist, kuid ometi on kohus karistuse eesmärkide täitmist ja süüdimõistetu edasist võimalikku õiguskuulekat käitumist otsustavalt eitanud, vaatamata distsiplinaarkaristuste puudumisele vangistuses. Kohtumääruse põhjendused jäävad üldsõnaliseks küsimuses, miks on jätkuvalt suurem kaal M.A varasemal elukäigul ja eelnevalt toimepandud kuritegude asjaoludel, kui teda käesolevalt positiivselt iseloomustavatel asjaoludel. Järelikult ei ole kohus positiivsete asjaoludega sisuliselt arvestanud ja üldpreventiivsete kaalutluste kõrval tugineti vaid andmetele, mis iseloomustavad süüdimõistetu käitumist karistuse kandmisele eelnenud ajal. M.A soov alluda kriminaalhooldusele on garantiiks tema õiguskuulekale käitumisele vabaduses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
21. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad M.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
22. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)
23. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et M.A poolt uute kuritegude toimepanemise oht on liialt suur, et teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et M.A viibib vangistuses juba neljandat korda. Seega on põhjendamatu loota, et käesolev vangistus oleks olnud varasematest mõjusam ning mõjutanud M.A edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tähelepanu väärib seegi, et M.A on varasemalt pannud kuriteo toime katseajal viibides. Järelikult ei ole ta varem hinnanud saadud võimalust kanda karistust vabaduses. Asjaolu, et varasemad karistused ei ole suutnud mõjutada M.A kuritegelikust käitumisest loobuma, näitab seegi, et tema kuritegude ühiskonnaohtlikkus on kasvanud.
24. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja etteheitega, mille kohaselt ei ole maakohus M.A positiivselt iseloomustavate asjaoludega sisuliselt arvestanud. Kohus on M.A vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jättes võtnud arvesse, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on osalenud sotsiaalprogrammis. Samas on kohus leidnud, et need asjaolud ei võimalda järeldada, et M.A mõtlemises ja käitumises oleksid toimunud reaalsed 3 muutused. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta läbis programmi „Jõud muutuda“ kaasamise osa. Selle käigus selgus, et grupitöö ei ole M.A jaoks sobiv ning programmi läbimine jäi pooleli. M.A näitas üles passiivset hoiakut sisuliste teemade suhtes ning avaldas tagasisidevestluses, et tema peamine motivatsioon on „ITK-d täita“ ja avavanglasse minna. M.A sellistest avaldustest ei saa järeldada, et ta oleks motiveeritud end muutma. M.A soovib küll kinnipidamisasutusest vabaneda, ent mitte oma senist eluviisi muuta.
25. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
26. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 2 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi M.A kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau