järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.07.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuud 1 vangistust võrra ning A.E liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 1,3 alusel asendati mõistetud vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 15 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati A.E Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima
Kohtuotsus jõustus 31.10.2018. 13.12.2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Carmen Kond Viru Maakohtule erakorralise ettekande A.E kohta põhjusel, et hooldusalune ei ilmunud 06.12.2018 registreerimisele ja oli kroonilise haiguse ägenemise tõttu töövõimetu alates 29.11.2018 ning ei saanud seetõttu sooritada üldkasuliku töö tunde. Kriminaalhooldusametnikule 13.12.2018 antud seletuse kohaselt ei tulnud isik 06.12.2018 registreerima, kuna oli terviseprobleem ning ametnikku ei teavitanud takistanud asjaoludest, sest 05.12.2018 kaotas ära nii telefoni kui rahakoti, kus oli ametniku telefoninumber. Isik palus peatada üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg haigestumise perioodiks. Kriminaalhooldusametnik tegi
lg 3 alusel ettepaneku peatada A.E üldkasuliku töö tähtaja kulgemine seoses isiku haigestumisega alates 29.11.2018 kuni isiku tervenemiseni. Viru Maakohtu määrusega 19.12.2018 nr 1-18-8269 rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Carmen Kondi 13.12.2018 erakorraline ettekanne ning A.E-le Viru Maakohtu 15.10.2018 otsusega nr 1-18-8269 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine peatati alates 29.11.2018 kuni tema tervenemiseni. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Carmen Kondilt saabus kohtule 05.03.2019 erakorraline ettekanne A.E-le mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses. Erakorraline ettekanne oli koostatud põhjusel, et A.E hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Ajavahemikul 16.
lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata hooldusalusele A.E-le mõistetud reaalne vangistus täitmisele sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses. Ettepanekut tehes lähtub ametnik asjaolust, et hooldusalune hoiab kõrvale ÜKT tundide sooritamisest. Nooremametnik Inge Lippasaar jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juu rde ärakandmata vangistus täitmisele pöörata, lisades, et ajavahemikul 17.-19.12.2019 ei sooritanud isik ühtegi ÜKT tundi. Süüdimõistetu A.E kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes toodud asjaolud vastavad tõele. 17.-27.12.2019 oli tal ravikuur peal seoses seljaga, mistõttu ta ei saanud 3 üldkasulikku tööd teha. Arstitõendit tal selle kohta veel esitada ei ole. Üldkasuliku töö tegemata jätmise kohta 21.10.2019 ei ole tal arstitõendit esitada, sest see kadus kodust vahepealsel ajal ära, kui ta arestimajas karistust kandis. Kohtu küsimusele, mis tal 21.10.2019 viga oli, vastas A.E , et ei mäleta, vist olin palavikus. A.E kinnitas kohtule, et tema tervislik seisund võimaldab üldkasulikku tööd teha. Ta ei tahaks, et ärakandmata vangistus täitmisele pööratakse. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse nooremametniku Inge Lippasaare erakorraline ettekanne A.E-le mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest A.E on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. 21.10.2019 pidi A.E sooritama 8 üldkasuliku töö tundi, kuid ei teinud ühtegi tundi. 21.10.2019 teavitas ta kriminaalhooldusametnikku ja tööandjat, et on haige ega saa minna ÜKT tunde tegema. Pidi minema arstile 22.10.2019 kell 09.15 ning järgmisel registreerimisel lubas esitada arstitõendi. 15.11.2019 toimunud korralisel registreerimisel isik tõendit ei esitanud, enda sõnul unustas selle koju, kuid lubas võtta ühendust vennaga, kes saaks selle linna ära tuua. Vend tõendit ei toonud. Järgmisele registreerimisele tuli isik 11.12.2019 ning väitis, et ei leidnud enam tõendit kodust üles. Kriminaalhooldusametnik andis isikule tõendi esitamiseks aega kuni 13.12.2019 ning isikule selgitati, et tõendi mitteesitamisel esitab ametnik kohtule erakorralise ettekande. Väärib märkimist, et tegemist ei ole esimese erakorralise ettekandega A.E kohta, milles taotletakse ärakandmata vangistuse täitmisele pööramist põhjusel, et isik hoidub kõrvale ÜKT tundide sooritamisest. 05.03.2019 pöördus kriminaalhooldusametnik kohtu poole erakorralise ettekandega A.E-le mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks, kuid kohus andis isikule, vaatamata tema korduvatele rikkumistele, võimaluse jätkata üldkasuliku töö sooritamist, arvestades tema tervislikku seisundit ning seda, et ta on enda arvates siiski suuteline talle määratud ÜKT tunnid ära tegema. Eelnevalt kohaldatud leebem meede, milleks oli üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamine 2 kuu võrra, ei ole seega A.E-le vajalikku mõju avaldanud, sest ta hoiab jätkuvalt kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest. Sellest omakorda järeldub, et A.E ei ole motiveeritud tegema jõupingutusi selleks, et oma karistust vabaduses lõpuni kanda. Käesolevaks ajaks on A.E sooritanud talle määratud 360 üldkasuliku töö tunnist 214 tundi, sooritamata on 146 tundi, mis on 4 kuud 26 päeva vangistust. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus
MS § 387, 428, 432 . 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.