Obsah (11)

§ 344§ 329§ 68§ 65§ 69§ 75§ 345§ 201§ 64§ 424§ 213

1-16-10703 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10703 (16230100057) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 344

lg 1, § 345 lg 1, § 201 lg 1, § 424 ja § 213 lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Enge Selge Prokurör Süüdistatav Kaitsja K.V Ik: XXX, EV kodanik; kesk-eriharidus; töökoht: puudub, elukoht: xxxx; asukoht: Vanglas xxxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 26.01.2016. 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: - Harju Maakohtu 09.06.2015 otsusega

§ 329järgi, Kr

MS § 238 lg 2 alusel,

§ 68

lg 1,

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva, mis

§ 69

,

§ 75

lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 483 tundi tähtajaga 2 aastat, käesolevaks hetkeks on sooritatud 160 töötundi ja sooritamata 323 töötundi. Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. K.V süüdi tunnistada

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. K.V süüdi tunnistada

§ 345

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud. 3. K.V süüdi tunnistada

§ 201

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 4.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega ning mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. 5.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita käesoleva kohtuotsuse punktis 4 mõistetud 11 kuusele vangistusele Harju Maakohtu 09.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-154750 mõistetud 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päevane vangistus, mis asendati

§ 69lg 1 alusel 483 tunni üldkasuliku tööga ja mis Harju Maakohtu 13.09.2016.a.

kohtumäärusega pöörati täitmisele ärakandmata karistuse 1 osas, milleks oli kohtumääruse tegemise ajal 9 (üheksa) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust. Suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 65

lg 1 teise lause alusel lugeda liitkaristusest kantuks eelmise otsuse järgi osaliselt, s.o kuupäevaks 03.09.2016 ärakantud karistus, s.o 208 tundi üldkasulikku tööd, so vangistus 6 kuud ja 23 päeva ja sellele järgnevalt Harju Maakohtu 13.09.2016 määrusega täitmisele pööratud 9 kuu ja 5 päevasest karistusest kantud karistus seisuga 24.01.2017, so 4 kuud ja 22 päeva, lugedes liitkaristusest kantuks kokku vangistuse 11 kuud ja 15 päeva ning ärakandmata karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud ja 13 (kolmteist) päeva ning lugeda kohtuotsuste kogumis seisuga 24.01.2017 ära kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 13 (kolmteist) päeva. 6. K.V süüdi tunnistada

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 7. K.V süüdi tunnistada

§ 213

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 8.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima üksikkaristusega ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 9.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsuse punktis 8 mõistetud liitkaristust, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust käesoleva kohtuotsuse punktis 5 mõistetud ja ära kandmata liitkaristusega, s.o tähtajalise vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 13 päeva ning mõista karistuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 13 (kolmteist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.01.

2. K.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; • käekirjaekspertiisi maksumus 846 eurot; • joobeseisundi tuvastamise kulud summas 201 eurot; • määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses 312 eurot ja kohtumenetluses 24 eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 336 eurot; s.o kokku menetluskulu 2028 (kaks tuhat kakskümmend kaheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „K.V , 1-16-10703, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel K.V-le tema karistuse kandmise koha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Osa sundrahast summas 60 (kuuskümmend) eurot jätta riigi kanda.
3. Kannatanu Xxxx esitatud tsiviilhagi 600 (kuussada) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista K.V-lt Xxxx kasuks 600 eurot, mis tuleb hüvitada Xxxx AS SEB panga arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „K.V , 1-16-10703, tsiviilhagi hüvitamine”.
4. Kannatanu XXXX esitatud tsiviilhagi 1000 (tuhat) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista K.V-lt XXXX kasuks 1000 eurot, mis tuleb hüvitada XXXX AS Swedbank arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „K.V , 1-1610703, tsiviilhagi hüvitamine”. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: K.V `t süüdistatakse selles, et tema, tema menetluse käigus täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas, kuid ajavahemikul 03.12.2014 kuni 27.02.2015 Harjumaal, võltsis XXXX kuuluva sõiduki Audi müügilepingut, just nagu oleks XXXX müünud nimetatud sõidukit. K.V tegevus võltsimise osas seisnes selles, et tema kirjutas omakäeliselt müügilepingule XXXX kui müüja andmed ja kontaktid st. nime, isikukoodi ja aadressi, samuti sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXXX andmed ning seejärel allkirjastas lepingu omakäeliselt XXXX nimel. Tegelikult XXXX autot edasi ei müünud ja K.V `le sõiduki mahamüümiseks nõusolekut ei andnud. Nimetatud müügilepingu võltsis K.V eesmärgiga tõestada, et tema on selle sõiduauto Irma Smitt`ilt ostnud ja on auto uus omanik ning võib seega oma äranägemise järgi autot käsutada (võõrandada) ning saada auto võõrandamisel selle eest tasu. Oma tegevusega pani K.V toime dokumendi võltsimise, s.o

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse K.V-d selles, et tema kasutas sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXXX võltsitud müügilepingut. Võltsitud müügilepingu kasutamine K.V poolt seisnes selles, et tema menetluse käigus täpselt tuvastamata kuupäeval ja aadressil, kuid ajavahemikul 03.12.2014 kuni 27.02.2015 Harjumaal, Tabasalu alevikus, esitas müügitehingu käigus võltsitud müügilepingu autot osta soovinud XXXX eesmärgiga tõestada, et tema on selle sõiduauto omanik ning võib seega oma äranägemise järgi autot käsutada (võõrandada) ning saada auto võõrandamisel selle eest tasu. Oma tegevusega pani K.V toime võltsitud dokumendi kasutamise, s.o

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse K.V-d selles, et tema, saades ajavahemikul 01.12.2014 kuni 03.12.2014 Tallinnas, Katusepapi tn 35 Tarmo Viik käest remontimiseks XXXX kuuluva sõiduki Audi A6 r/n-ga XXXX väärtusega 1000 eurot, pööras nimetatud sõiduki ebaseaduslikult enda kasuks, mis seisnes selles, et K.V kasutades eelnevalt võltsitud sõiduki Audi A6 müügilepingut, müüs nimetatud sõiduki menetluse käigus täpselt tuvastamata kuupäeval ja aadressil, kuid ajavahemikul 03.12.2014 kuni 27.02.2015 Harjumaal, Tabasalu alevikus, XXXX , saades auto müügi eest sularaha vahemikus 450 kuni 500 eurot. Oma tegevusega pani K.V toime temale usaldatud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Samuti süüdistatakse K.V ’t selles, et tema tahtlikult juhtis 14.12.2015 kella 22:43 ajal Tallinnas Põhja pst 29 juures suunaga Põhja pst 27 poole mootorsõidukit Volkswagen Polo registreerimismärgiga XXXX , olles joobeseisundis (narkojoove kokaiin ja GHB), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides). Oma tegevusega pani K.V toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Samuti süüdistatakse K.V ’t selles, et tema 16.02.2016 kella 19:45 ajal Harjumaal, Harku vallas, Tabasalu alevikus, Klooga mnt 10a asuvast Swedbank sularahaautomaadist HAN00401 võttis XXXX kuuluvat pangakaarti kasutades välja sularaha summas 500 eurot kahel korral, so kokku 1000 eurot, sisestades seega sularahaautomaati ebaseaduslikult pinkoodi, millega sekkus varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, tekitades XXXX varalist kahju summas 1000 eurot. Oma tegevusega pani K.V toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmetöötlusprotsessi ebaseaduslik sekkumise teel, so

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 28.11.2016 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri rinkonnaprokurör Merika Nimmo, süüdistatav K.V ja tema kaitsja Merike Allikmäe järgneva kokkuleppe:

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav K.V karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud.

§ 345

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav K.V karistamist vangistusega 11 (üksteist) kuud.

§ 201

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav K.V karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. Võttes arvesse, et nimetatud kuriteod olid toime pandud enne Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.06.2015 kohtuotsust, siis tuleb moodustada liitkaristus vastavalt

§ 65

lg-le 1 ja

§ 64lg-le 1.

Tulenevalt eeltoodust moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 09.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4750 mõistetud karistusega 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel tuleb liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi täieliult või osaliselt ärakantud karistus. K.V-le Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.06.2015.a. otsusega mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva asendati

§ 69lg 1 alusel ülkasuliku tööga.

Harju Maakohtu 13.09.2016.a. kohtumäärusega pöörati K.V ’le mõistetud karistus ärakandmata osas täitmisele, milleks oli kohtumääruse tegemise ajal 9 (üheksa) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust ning milleks on käesoleva kokkuleppe sõlmise ajal 6 kuud (kuus) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust ning ärakandmata karistuseks on kokkuleppe sõlmimise aja seisuga seega 1 aasta, 5 kuud ja 10 päeva vangistust.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav K.V karistamist vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 4

§ 213

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav K.V karistamist vangistusega 7 (seitse) kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Võttes arvesse, et nimetatud kuriteod oli toime pandud enne Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.06.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist, siis tuleb suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Tulenevalt eeltoodust moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 09.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4750 mõistetud karistuse ärakandmata osa ja käesoleva kokkuleppe alusel moodustatud liitkaristuse ärakandmata osaga, mille ärakandmata osaks kokkuleppe sõlmimise aja seisuga on 1 aasta, 5 kuud ja 10 päeva vangistust ning moodustada liitkaristus, milleks on käesoleva kokkuleppe sõlmise sõlmimise aja seisuga seega 2 aastat 11 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise aeg. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes määratud süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, käekirjaekspertiisi kulu 846 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulud 201 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud kokku 312 eurot, millele lisandub kaitsja tasu osalemise eest kohtuistungil. Kriminaalasjas sõlmiti kokkulepe 28.11.2016, kuid kohtulik arutamine toimus 25.01.2017. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli sundraha suuruseks 645 eurot, nagu on märgitud ka kokkuleppes, kuid alates 01.01.2017 on sundraha suuruseks 705 eurot. Kuna kohus ei saa menetluskulude osas sõlmitud kokkuleppest väljuda, tuleb süüdistatavalt välja mõista 2016 aastal kehtinud sundraha summas 645 eurot ning vahe kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva sundrahaga tuleb seetõttu jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb kokkuleppe kohaselt tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5