Obsah (9)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 58§ 57§ 50§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 30. märts 2021 Kriminaalasja number 1-20-6559 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)

1. jaanuari 2021 otsus Apellatsiooni esitaja Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Prokurör ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav V.L , isikukood: XXX, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON: Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2021 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
3. V.L-i süüdistataks

§ 424

lg 1 järgi selles, et tema 18.04.2020 kella 19.55 paiku Jõgeva maakonnas Vaiatu külas Simuna-Vaiatu tee

1. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõtmise ajal (18.04.20 kell 19.59-20.04) oli 1,04 mg/l kohta, millise tegevusega rikkus LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja LS § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
2. Tartu Maakohtu 06.01.2021 otsusega karistati V.L-i

§ 424

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega, mille hulka

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 18.04.202019.04.2020 (2 päeva) ning kandmisele mõisteti V.L-ile 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrati, et V.L-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui V.L ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga Puiestee tn 25-27 Jõgeva linn, Jõgeva maakond.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati V.L-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustati V.L-i sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“.

käitumiskontrolli perioodil osalema Käitumiskontrolli teostamiseks määrati V.L elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 06.01.

2. Kuna apellatsioonis ei vaidlustata süüdimõistmist, siis edasiselt käsitletakse üksnes põhikaristuse asjaolusid ning lisakaristuse kohaldamata jätmist.
3. Prokurör taotles V.L-ile karistuseks mõista 6 kuud vangistust, mis tuleks ära kanda 1aastase katseajaga, kohaldades üldisi kontrollnõudeid ja määrata lisakohustused, kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 3 kuuks. Kaitsja lisakaristuse kohaldamist ei toeta, samuti palub jätta kohaldamata kontrollnõuded ja lisakohustused. 4.
4. Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes maakohus V.L käitumises ei tuvastanud.

Maakohus ei pidanud võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 nimetatut, s.o kahetsust.

V.L suhtumine toimepandusse kahetsust ei näita. Nii näiteks on V.L-il fikseeritud 13.05.2020 ehk kuu aega pärast käesolevat süütegu samalaadne rikkumine, mis on kvalifitseeritav väärteona. V.L ei ole seda tehtud väärteootsust vaidlustanud. Süüdistatava seletus selle teo kohta osutab, et enda käitumist ta kriitiliselt ei hinda. Maakohtule vastates ei tunnistanud ta võimalikuks ühtki temale kohaldatavat mõjutusvahendit ja ta ei ole nõus taluma ühtki järelmit sellele teole - rahaliseks karistuseks raha ei ole, juhtimisõigust ära võtta ei tohiks, liigkoormavad tunduvad ka käitumiskontrolli nõuded ja lisakohustused. 4.

1. V.L ütluste ja kirjalike tõendite alusel tegi maakohus kindlaks, et V.L-il on kolm alaealist last, kes elavad temaga koos, elukaaslane on lastega kodune. Karistusregistri andmetel on V.L varem kriminaalkorras karistamata, kehtiv väärteokaristus on määratud 13.05.2020 LS § 224 lg 1 alusel, karistuseks mõistetud rahatrahv 140 eurot on tasumata, sissenõudmisel kohtutäituri juures. V.L sissetulek aastal 2019 oli 13 193 eurot, mis teeb - arvestades kolme ülalpeetava olemasolu - päevasissetulekuks 19,89 eurot. V.L esitas täiendava tõendi tema sissetuleku kohta aastal 2020, see on kokku summas 5299 eurot. Tõendist nähtub, et
2. aasta eest saadud töötasu (kuni novembrini) on pangakontole laekunud summas 4482 eurot, st keskmiselt 498 eurot kuus. V.L töötab OÜ-s Selektiiv ripplagede paigaldajana. Tööandja on teinud maakohtule avalduse, nimetades V.L-i eeskujulikuks töötajaks ja paludes säilitada V.L-il juhtimisõigus, kuna juhtimisõiguseta pole V.L-il võimalik selle tööandja juures edasi töötada, töö toimub üle Eesti, isik liigub ja töötab üksi. V.L ütluste kohaselt teeb ta võimalusel lisatööd, mis pangakontol ei kajastu, nii et kuus kokku on sissetulek umbes 900 eurot. Vastuseks prokuröri küsimustele selgub, et tema pangakontol ei kajastu ka puhkuseraha, mille palus sularahas maksta, et kohtutäitur ei saaks kinnipidamisi teha, samuti ei kajastu seal riigi poolt tehtud maksed töötasu hüvitamiseks pandeemia tõttu. V.L palub temal juhtimisõigust mitte ära võtta. Ta kaotab siis töö ja sissetuleku. 4.
3. Maakohus, kaaludes V.L-ile karistuse valikul

§ 424

lg 1 järgi ette nähtud võimalikke karistusliike leiab, et V.L karistamine muu karistusliigiga kui vangistusega ei ole põhjendatud. V.L-il puudub kriitika oma käitumise suhtes. Isiku mõjutamiseks, tema suhtumise ja käitumise muutmiseks on oluline aeg ja mõju saavutamiseks vajalikud tegevused. V.L käitumise muutmiseks on sobiv rakendada kriminaalhooldust koos kontrollnõuetega ja lisakohustustega. V.L süü toimepandud teos ei ole väike. Ta on alkoholitarvitamist alustanud eelmisel päeval, vaheldumisi on joodud ja sõidetud, nii öö otsa. Ehkki

1. aprilli päeval alkoholi enam ei tarvitanud, oli ta õhtul rooli istudes endalegi äratuntavalt joobes. Mõõdetud joove ei ole väike. Sellistel asjaoludel toime pandud süüteo eest ei ole õigustatud mõista kergeimat liiki karistust ehk rahalist karistust. Kuu pärast käsitletavat süütegu (13.05.2020) on toime pandud uus samaliigiline väärtegu. Seetõttu on põhjendatud mõista karistus lühiajalise vangistusena, mis jätta tingimisi kohaldamata ja määrata katseaeg. Kriminaalhoolduse toel ja lisakohustuste abil on võimalik saavutada vajalik tulemus V.L mõjutamisel - alkoholitarvitamisest hoidumine ja kriitika oma liikluskäitumise suhtes. Maakohus pidas vajalikuks lisaks üldistele kontrollnõuetele kohustada V.L-i katseajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“. 4.
2. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse on maakohus seisukohal, et lisakaristusega taotletav eesmärk on saavutatav ka käitumiskontrolli raames rakendatava lisakohustusega - kohustusega hoiduda alkoholi tarvitamisest. Lisakaristuse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul olla ettepoole vaatav. Kuna maakohus paneb V.L-ile katseajaks lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi, siis eeldusel, et isik seda täidab, saab saavutatud ka eripreventiivne eesmärk - ühiskonnas ja liikluses on üks alkoholi tarvitav ja seetõttu liiklusohtlik isik vähem. Maakohus pidas isiku käitumise kontrollimiseks ja kohustuste täitmise ajaks põhjendatuks katseaega 1 aasta 6 kuud. Sellisele põhikaristusele lisaks lisakaristuse kohaldamine ületaks süü suurusega proportsioonis oleva piiri. V.L on kahtlustatavana kinni peetud 18.04.2020 ja vabastatud 19.04.2020, seega on ta eelvangistuses olnud 2 päeva, mis

§ 68lg 1 alusel arvatakse kantud karistuse hulka.

Ärakandmisele kuuluv karistus 5 kuud 28 päeva vangistust. Apellatsioon 5. Tartu Maakohtu 06.01.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Anneli Hinto, kes palub tühistada maakohtu otsus osaliselt (

§ 50

lg 1 p 1 kohaldamata jätmise osas) ja teha uus otsus, millega

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta V.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3- kuuks.

5.1. Prokurör ei nõustunud Tartu Maakohtu seisukohaga, et mõistes põhikaristuseks 6 kuud vangistust ja vabastades isiku selle kandmisest

§ 74

lg-te 1, 3 alusel 1 aasta 6 kuu katseaja, kontrollnõuetega ning lisades kohustuse

§ 75lg 2 p 2 alusel, on lisakaristusega taotletav eesmärk saavutatud.

5.

1. Lisakaristuse mõistmisel peab arvestama selle kahetist iseloomu. Lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse mõistmisel asjaolu, et isikule on väga oluline juhtimisõiguse olemasolu, ei ole iseenesest selle õiguse äravõtmist välistav asjaolu. Oluline on, et isik juhtis teadlikult mootorsõidukit ja teadis sealjuures, et ta on tarbinud alkoholi. Töökoha olemasolu ei mõjuta kuidagi isiku poolt toimepandud teo süü suurust. Juhtimisõigus on oluline, et säilitada oma igapäevane sissetulek ja pere ülalpidamine. Tegemist on rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu isikule tekkivate muude ebameeldivate tagajärgedega, millele isik oleks pidanud mõtlema aga enne rikkumise toimpanemist. Karistus ei peagi olema isikule mugav ega ka kerge kanda. Isik oli teo toimepanemise ajal teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik, kuid ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi või suhtus võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt. 5.
2. Just põhi- ja lisakaristus koostoimes peavad vastama isiku süüle ning eri- ja üldpreventiivsetele kaalutlustele ning avaldama koos isikule piisavat mõju hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Seepärast on prokurör seisukohal, et V.L edasise käitumise mõjutamiseks ei piisa vaid põhikaristuse kohaldamisest. Just suhtumise muutmiseks on vajalik juhtimisõiguse äravõtmine. Üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi arvestades, samuti arvestades selle kohaldamise mõju süüdlasele tuleks V.L-ilt ära võtta juhtimisõigus miinimummääras, s.o 3 kuuks. Õigusjärelmid kogumis peavad olema proportsionaalsed süüga. Selline põhi- ja lisakaristus koos vastavad süüdistatava süü suurusele ja oleksid õiglased ja mõistlikud edaspidi uute kuritegude ärahoidmiseks.
3. Tartu Ringkonnakohtu 08.02.2021 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 17.02.
4. Nimetatud ajaks esitas prokuröri apellatsiooni osas seisukoha süüdistatav V.L kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes leiab, et prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Tartu Maakohtu otsus V.L-ile nii põhikaristuse mõistmisel kui ka lisakaristuse kohaldamata jätmisel on õige ja seaduslik. Maakohus on otsuses väljendanud selgelt seisukohta, mistõttu jättis lisakaristuse kohaldamata. Sellele seisukohale ei ole midagi lisada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, prokuröri apellatsiooni ja kaitsja seisukohta, leiab, et Tartu Maakohtu 06.01.2021 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
6. Prokuröri apellatsioon on esitatud maakohtu otsusega süüdistatavale V.L-ile mõistetud karistuse osas. Prokurör pole nõus sellega, et maakohus ei karistanud süüdistatavat lisakaristusega ja palub selles osas kohtuotsuse tühistada.
7. Kohtukolleegium uuris maakohtu põhjendusi lisakaristuse mittemõistmisega seoses ja leiab, et apellatsiooni edu ei saada. Maakohtu põhjendused ja arutluskäik, miks pole V.L puhul mõistlik ja vajalik kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks, on jälgitav ja põhjalik. Seega on maakohtu kaalutletud otsus V.L-ile lisakaristust mitte mõista ja kohtule ei ole selles osas midagi ette heita. Ka juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus ja selles osas pole maakohus eksinud.
8. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

(RKKKo nr 3-1-1-18-17, p 13) Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

1. Maakohus on põhikaristusena valinud karistusliikidest raskeima, s.o vangistuse. Kindlasti pole V.L-ile mõistetud põhikaristus leebe, sest maakohus on mõistnud vangistuse isikule, kes on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Maakohus asus seisukohale, et V.L süü toimepandud teos ei ole väike. Mõistetud põhikaristus peab aitama saavutada eripreventiivsed eesmärgid V.L isiku puhul. Mõistes küll süüdistatavale vangistuse on maakohus teinud seda tingimuslikult. Samas on V.L osas kohaldatud tõsiseid kontrollnõudeid ja kohustusi (muuhulgas mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“). Nende täitmine saab olema alkoholilembuse püsides isiku jaoks 1 aasta ja 6 kuu jooksul tõsine katsumus ning nõuab täielikku pühendumist, et mitte minna elukaaslase ja kolme alaealise lapse juurest reaalset vanglakaristust kandma. Märkimisväärsel ajaperioodil (katseajal) peab süüdistatav seega tegelema tõsiselt enesekriitikaga oma käitumise osas.
2. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et lisakaristusega taotletav eesmärk on praegusel juhul saavutatav käitumiskontrolli lisakohustusega – kohustusega hoiduda alkoholi tarvitamisest. V.L isik ei ole kogutud tõendusteabe põhjal ühiskonnale sedavõrd ohtlik, et põhikaristusele lisaks on vajalik kohaldada veel lisakaristust.
3. Mingeid kaalukaid argumente ringkonnakohtu arvates prokuröri apellatsioonis ei sisaldu. Rõhutatud on asjaolu, et 13.05.2020 on V.L-i karistatud LS § 224 lg 1 nõuete rikkumise eest 140- eurose rahatrahviga. See asjaolu oli ka maakohtule teada ning nähtuvalt maakohtu põhjendustest on kohus seda arvestanud juba põhikaristuse mõistmisel. Ringkonnakohus leiab, et see väärtegu ei ole niisugune, mis mitte üksnes välistab rahalise karistuse, vaid lisaks sellele toob endaga tingimata kaasa ka juhtimisõiguse äravõtmise. Nimelt tuleb silmas pidada, et see väärtegu polnud ülearu suure ebaõigussisuga: V.L juhtis sõidukit alkoholi tarvitamise jääknähtudega ja teda karistati normi järgi, mis puudutab juhti, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi.
4. Prokurör leiab, et põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtukolleegium leiab nagu eespool märgitud, et V.L isiku puhul minimeerib isiku ohtlikkuse ühiskonnale asjaolu, et talle on pandud maakohtu otsusega kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. Taoline kohustus peab kindlustama olukorra, kus V.L purjuspäi juhirooli asumise võimalus peaks olema viidud minimaalseks.
5. Prokurör rõhutab veel asjaolu, et töökoha olemasolu ei mõjuta kuidagi isiku poolt toimepandud teo süü suurust ja karistus ei peagi olema isikule mugav ega ka kerge kanda. Isik oli teo toimepanemise ajal teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik, kuid ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi või suhtus võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt. Ringkonnakohus leiab, et prokuröril on eelnenu osas paljuski õigus, kuid ometigi ei saa mööda vaadata asjaolust, et süüdistatava süü pole keskmisest suurem. Lisakaristuse kohaldamise üks eeldusi oleks see, et isiku süü oleks keskmisest suurem, kuid samas puuduvad ka eripreventiivsed kaalutlused, millega saaks õigustada juhtimisõiguse äravõtmist konkreetselt V.L-ilt. Mõistes V.L-ile põhi- ja lisakaristuse ületaks see kogumis tema süü suurust.
6. Kohtukolleegiumi arvates pole saladus, et vabariigis leviv koroonaviirus on pannud paljud pered majanduslikult raskesse olukorda. V.L töötab OÜ-s Selektiiv ripplagede paigaldajana ja objektid on üle vabariigi. Tööandja oli teinud maakohtule avalduse, nimetades V.L-i eeskujulikuks töötajaks ja paludes säilitada V.L-il juhtimisõigus, kuna juhtimisõiguseta pole V.L-il võimalik selle tööandja juures edasi töötada. Töö toimub üle Eesti, isik liigub ja töötab üksi. Tööandjal pole võimalik mingi teist tööd isikule pakkuda, mis ei eelda juhtimisõiguse olemasolu. (Ko To tl 55) Süüdistatav on palunud maakohtu istungil temalt juhtimisõigust mitte ära võtta, sest sel juhul kaotaks ta töö ja sissetuleku ning 5liikmeline pere jääks ilma sissetulekust. 17.

§ 424

lg 3 kohaselt võib kohus

§ 424

lg 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Seega ei võimalda seadus alates

1. aasta lõpust alla kolme kuulise (nt kuu ajalise) lisakaristuse kohaldamist. Kui näiteks ühe kuu pikkune lisakaristus võiks veel kõne alla tulla, oleks juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks V.L süü suurust arvestades selgelt liiga karm.
2. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt V.L-ile mõistetud põhikaristus ja sellega kaasnevad kontrollnõuded ning kohustused täidavad isiku puhul karistuse mõistmiseks vajalikud üld- ja eripreventsioonid ja süüdistatava edasise käitumise mõjutamiseks piisab vaid põhikaristuse kohaldamisest.
3. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 06.01.2021 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Hirsnik Aarne Sarjas