) § 248 lg 1 p -st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
lg 3 alusel jätta H.G sundrahast pool, s.o 438 eurot riigi kanda.
lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista H.G´lt menetluskuluna riigituludesse: • • • sundraha 438 eurot; joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot; kaitsjatasu 64,80 eurot.
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et H.G ´l on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 516,80 (viissada kuusteist eurot ja kaheksakümmend senti) eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 43,07 eurot ja viimasel 12. kuul tasuda 43,03 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700029206 ning selgituse “H.G, otsus nr 1-21-4336, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus H.G-d süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.06.2021 kella 23:25 paiku Tartus Puiestee 49 juures mootorsõidukit Opel Astra reg nr XXX olles alkoholijoobes, kui etanoolisisaldus tema veres oli 2,25 mg/g kohta. Sellega rikkus H.G kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis ning mootorsõiduki juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Sellega pani H.G toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.G-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 02.-04.06.2021.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust - 3 kuu 27 päeva pikkust vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.G ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 424 lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 alusel võtta H.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud teenuse eest 64,80 eurot; joobe tuvastamise tasu 14 eurot;
Kriminaalmenetluse kulud kohtueelsel uurimisel kokku on 954,80 eurot. H.G avaldas, et praegu tal sissetulekud puuduva. Talle on veel maksmata 1,5 kuu eest palk. XXX peab teda ülal. Ta võttis laenu, et maksta ära trahvid. Kogu menetluskulu tasumine käib talle üle jõu.
lg 3 alusel taotleb isik, et kohus vähendaks menetluskulusid selliselt, et isik tasub pool sundrahast – 438 eurot, advokaadi õigusabiteenuse eest 64,80 eurot ja joobe tuvastamise tasu 14 eurot, kokku 516,80 eurot. Ülejäänud menetluskulude osa – pool sundrahast 438 eurot jätta riigi kanda
lg 3 alusel, taotleb H.G kriminaalmenetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav H.G aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. 3 Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239−245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.G süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas H.G menetluskuluks on
lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot,
lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 64,80 eurot.
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt
lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Kokku on menetluskulude summa 954,80 eurot.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. H.G avaldas, et tal praegu sissetulekud puuduvad. Talle on veel maksmata 1,5 kuu eest palk. XXX peab teda ülal. Ta võttis laenu, et maksta ära trahvid. Kogu menetluskulu tasumine käib talle üle jõu. Eeltoodud põhjusel taotleb H.G väljamõistetud menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib H.G , arvestades asjaolu, et tal puuduvad sissetulekud, tal on laenud ja tema vend peab teda üleval, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse H.G varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra ja määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. Arvestades ülaltoodud jätab kohus
lg 3 alusel sundrahast pool, s.o 438 eurot riigi kanda.
lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista H.G joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu 64,80 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 516,80 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. H.G kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 43 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.