) § 248 lg 1 p -st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
lg 3 alusel jätta B.M-i sundrahast pool, s.o 438 eurot riigi kanda.
lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista B.M-ilt menetluskuluna riigituludesse: • • sundraha 438 eurot; kaitsjatasu 64,80 eurot.
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et B.M-il on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 502,80 (viissada kaks eurot ja kaheksakümmend senti) eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 41,90 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700029073 ning selgituse “B.M, otsus nr 1-21-4467, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus 04.06.2021 kella 22.30 paiku Tartumaal XXX juures juhtis mootorsõidukit Lingyun LY50QT18A registreerimismärgiga XXXF, olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,15 mg/l kohta (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,27 mg/l kohta laiendmääramatusega 0,12 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus B.M kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani B.M toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.M-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka B.M-i eelvangistuses viibitud aeg 04.-06.06.2021, s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.M 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustada B.M-i käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi. 3 KarS § 75 lg 4 alusel kohustada B.M-i alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt ühe kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 64.80 eurot.
lg 1 p 9 ja
lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on XXX teenitav XXX eurot ja tal on võlgnevused, mida nõutakse sisse täitemenetluses, mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.
lg 1 alusel mõista B.M-ilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 64.80 eurot ja sundraha summas 438 eurot, s.o kokku 502.80 eurot.
lg 3 alusel jätta sundraha summas 438 eurot riigi kanda.
lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 502.80 eurot tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav B.M aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239−245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.M süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas 4 B.M-i menetluskuluks on
lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 64,80 eurot.
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt
lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Kokku on menetluskulude summa 940,80 eurot.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. B.M avaldas, et tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on XXX teenitav XXX eurot ja tal on võlgnevused, mida nõutakse sisse täitemenetluses. Kogu menetluskulu tasumine käib talle üle jõu. Eeltoodud põhjusel taotleb B.M väljamõistetud menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib B.M-ile , arvestades asjaolu, et tal puuduvad säästud, tema igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on XXX teenitav XXX eurot ja tal on võlgnevused, mida nõutakse sisse täitemenetluses, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse B.M-i varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra ja määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. Arvestades ülaltoodud jätab kohus
lg 3 alusel sundrahast pool, s.o 438 eurot riigi kanda.
lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista B.M-ilt , sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu 64,80 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 502,80 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. B.M kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 41,90 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.