Obsah (5)

§ 96§ 100§ 99§ 101§ 108

2-25-1796 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2025, Jõgeva Tsiviilasja number 2-25-1796 Tsiviilasi J.S.-i hagi

) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

§ 99

kohaselt määratakse 2 2-25-1796 ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:      Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3) Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. (lg 4) Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja
3. Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (lg 6) Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui 3 aastat. (lg 7) Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu

§ 101lg 6 kohaldamisele.

Kostja on kohustatud maksma sama pere mitmele lapsele – ka Jxxxxx J.S.-ile (sünd.xxxxxxxxxxx, kelle suhtes on kostjalt samuti hooldusõigus ära võetud), mistõttu kohaldub

§ 101lg 7.

Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt

§ 101lg-tele 3-5 ja 7.

Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal oli ühe kuu elatise suurus hagejale 244,56 eurot (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 54,96 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot ja 15% vanima lapse elatise elatisemäärast ehk 45,26 eurot). Otsuse tegemise ajal on ühe kuu elatis hagejale 256,48 eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 59,43 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot ja 15% vanima lapse elatise elatisemäärast ehk 43,16 eurot). Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hageja kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on 256,48 eurot kuus. Perioodil 03.02.2025-31.03.2025 oli elatise suuruseks 244,56 eurot. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt 3 2-25-1796 perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt, s.o perioodil 01.02.2025-02.02.2025.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on seega põhjendatud. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus hagejale välja ühekordse summana 17,46 eurot [(244,56€/28p x 2p)]. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta lapse pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4