← Eesti

2-25-110329/6

Obsah (12)§ 371§ 339§ 147§ 487§ 3401§ 4842§ 172§ 168§ 138§ 177§ 178§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-25-110329 Kohtuasi Osaühingu EUROPARK ES

) § 3111 lg 3 alusel kätte

  1. mail
  2. Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise ja täiendava riigilõivu tasumise tähtpäev saabus
  3. juunil
  4. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud.
  5. Hageja teatas kohtule, et kostja tasus 02.05.2025 võlgnevuse katteks 50 eurot, mis vastab põhi- ja kõrvalnõude summale. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 85 eurot, sh riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot. KOHTU SEISUKOHT
  6. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 487 lg 3 alusel.

4.

§ 371

lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (

§-d 334-340, 363370).

§ 339

lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument.

§ 147

lg 5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.

§ 487

lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.

§ 487

lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Samuti sätestab

§ 3401

lg 2 esimene lause, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 2

(4)Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise tähtpäev saabus
  1. juunil
  2. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks nõude põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis ei esitanud, samuti ei tasunud hageja täiendavat riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Hagis sisalduvad puudused takistavad kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 487 lg 3 alusel.

5.

§ 4842

näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488 1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

§ 172

lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 488 1 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Olukorras, kus võlgnik tasub pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist ning enne asja hagimenetlusse üleandmist võla, kuid hageja hagi ei esita, saab viidatud sätteid koostoimes tõlgendada selliselt, et võlgnik kannab

§-s 4842 ettenähtud ulatuses maksekäsu kiirmenetluse kulud. Praegusel juhul kohalduvad analoogia korras

§ 168

lg-d 4 ja 5 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-109975, p 11). Kohus jätab menetluskulud

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 85 eurot, sh riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 65 eurot. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 6.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 7.

§ 372

lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet 3

(4)kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.