← Eesti

4-25-1010/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2025, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number nr 4-25-1010 (2840,24,001942) arutatud kinnisel kohtuistungil 21.0

) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot Menetlusalune isik Marten Pärn (isikukood: 39704106017; elukoht: XXX ) Menetlusaluse isiku kaitsja Toomas Alp (e-post: XXX; lepinguline kaitsja) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskond (asukoht: Pargi 1, Viljandi linn, e-post: XXX) Menetleja ametnik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna eriasjade uurija Piret Vaher (XXX) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas: 1. Jätta Marten Pärna kaitsja kaebus rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 26. veebruari 2025.a. otsus väärteoasjas nr 2840,24,001942 Marten Pärna karistamises

§ 201lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

  1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 26.02.2025.a. otsusega karistuseks määratud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 26.02.2025.a. otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga.
  2. Rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu rahatrahvi sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.
  3. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale.
  4. Kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis kaebuses nimetatud alaealise isiku isikuandmeid (m.h ka eriliiki isikuandmeid), vaid asendada need tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest hiljemalt
  5. mai
  6. Kui üks kohtumenetluse pool on eelmärgitud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viljandi kohtumaja kantseleis alates
  7. juuni
  8. Kohtuotsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse pooltele teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni) tähtaeg on möödunud. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
  9. Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik Hegert Heil on kohtuvälise menetlejana koostanud 29.12.2024 väärteoprotokolli, mille kohaselt Marten Pärn 29.12.2024.a. kell 17.07 Viljandi maakonnas, Viljandi linnas, Uku tn 5, liikus Savi tn suunas juhtis mootorsõidukit Kia Sorento registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi uurija Eveliin Alliku 26.02.2025.a. koostatud otsusega väärteoasjas nr 2840,24,001942 on Marten Pärna karistatud

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest

§ 201lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

Väärteootsuses asutakse seisukohale, et menetlusaluse isiku süüline käitumine

§ 90

lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi.

Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja isiku varasema käitumisega. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi. Karistust raskendavaid asjaolusid menetluses ei tuvastatud, karistust kergendava asjaoluna on tuvastatud kahetsus. Juhtides sõidukit omamata selleks õigust, pani menetlusalune isik toime äärmiselt ühiskonnaohtliku teo, seades sellega ohtu nii iseenda, kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et väärteod pandi toime ajal, kui liiklus on aktiivne ning raskete tagajärgede saabumise võimalus kõnealuste liklusrikkumiste korral suur. Kohtuväline menetleja hindab menetlusaluse isiku süü suureks ning otsustas määrata rahatrahvi, mis jääb sanktsiooni keskmisesse määra ning kohaldatav karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Rahatrahvi kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. 2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Marten Pärna kaitsja on esitanud Tartu Maakohtule 14.03.2025.a. kaebuse kohtuvälise menetleja 26.02.2025.a. väärteootsusele. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist. Põhjusena on kaebuse esitaja välja toonud selle, et Marten Pärn pani teo toime hädaseisundis, s.o ohuolukorras, milline ähvardas tema lähedast isikut, tema 2 alaealist xxx M.P , ning Marten Pärna poolt valitud vahend oli ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Hädaseisundis toimepandud tegu ei ole õigusvastane ja järelikult puudub Marten Pärna käitumises

§ 201lg 1 ettenähtud süüteokoosseis.

3. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele Kohtuväline menetleja leiab 25.03.2025.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud rikkumise ning kaebusest ei nähtu taolisi asjaolusid, millised oleksid aluseks menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku Marten Pärna kaitsja Toomas Albi poolt esitatud kaebus väärteoasjas 284024001942

§ 201

lg 1 tunnustel tehtud otsuse peale tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja ametniku poolt tehtud otsus tuleb jätta muutmata.

  1. Kohtuotsuse põhjendused 4.
  2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 4.
  3. Kohus on kohtuistungil ära kuulanud menetlusaluse isiku Marten Pärna ütlused ning kohtuvälise menetleja ametniku ja kaitsja seisukohad, uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et Marten Pärna kaitsja kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri
  4. veebruari 2025.a. otsus väärteoasjas nr 2840,24,001942 Marten Pärna karistamises

§ 201lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot jätta muutmata. 4.3. Kar

S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 201

lg 1 näeb ette vastutuse, kui mootorsõidukit juhib vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isik. 4.4. Esmalt tuleb kohtul menetlusalusele isikule etteheidetava väärteorikkumise põhjendatuse hindamisel anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, pannes sellega toime

§ 90lg 1 p 1 rikkumise.

4.5. Kohus leiab, et Marten Pärna poolt

§ 90lg 1 punktis 1 sätestatud rikkumine on usaldusväärselt tõendamist leidnud.

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud politseiametniku O.D ütluste kohaselt oli ta patrullpolitseinikuna 29.12.2024.a. tööl koos patrullpolitseinik H.Hga ning Viljandi linnas, Tallinna tänaval patrullides märkasid nad kella 17.07 paiku vastusõitvat sõiduautot Kia Sorento, millel ei põlenud tuled. Nad peatasid sõiduki Uku tn. 5 juures ja seda juhtis Marten Pärn, kellel puudus B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Marten Pärn oli teadlik, et tal juhtimisõigus puudub. Tunnistaja O.D ütlustega riimuvad menetlusaluse isiku Marten Pärna kohtuistungil antud ütlused, millest nähtub, et ta ei vaidlusta asjaolu, et juhtis 29.12.2024.a. kella 17.00 paiku 3 mootorsõidukit Kia Sorento registreerimismärgiga XXX XXX ja mootorsõidukit juhtima asudes oli teadlik, et tal juhtimisõigust ei ole. Asjaolu, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal mootorsõidukit ja tal puudus juhtimisõigus, tõendavad ka menetlusaluse isiku poolt 29.12.2024 väärteoprotokollis antud ütlused, milles ta kinnitab auto juhtimist ja kahetseb tehtut. Lisaks eeltoodule kinnitab mootorsõiduki juhtimise fakti ka 29.12.2024.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on Marten Pärn sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud 29.12.2024.a. kuni vastava kategooria juhtimisõiguse saamiseni. Transpordiameti liiklusregistri 27.01.2025.a. väljavõtte kohaselt menetlusalusel isikul Marten Pärnal juhtimisõigus puudub. Transpordiameti liiklusregistri 20.03.2025 väljavõtte kohaselt on mootorsõiduk Kia Sorento registreerimismärgiga XXX XXX liiklusregistrisse kantud ja liiklusesse lubatud. Liiklusseaduse (

) § 2 p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk.

§ 2

p 19 kohaselt juht on isik, kes m.h juhib sõidukit või maastikusõidukit.

§ 2

p 41 esimese lause kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub.

§ 201

mõttes tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus asjaolus, et Marten Pärn tegutses ta etteheidetava väärteokirjelduses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhina - ta juhtis sõidukit Kia Sorento XXX XXX . Tegemist on sõiduautoga, mis on

§ 2

p-de 3, 40, 71 kohaselt on mootorsõiduk, ning menetlusalune isik oma tegevusega suunas sõiduki kulgemist, mis tähendab, et ta mõjutas juhtimisseadiste abil mootorsõiduki liikumissuunda ja kiirust. Lähtudes menetlusaluse isiku ja tunnistaja O.D ütlustest ning eelviidatud kirjalikest tõenditest on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Marten Pärn 29.12.2025.a. kell 17.07 Viljandimaal, Viljandi linnas, Viljandi linnas, Uku tn 5 juures, juhtis mootorsõidukit Kia Sorento registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus

§ 90lg 1 p 1 nõudeid.

Seega kohus leiab, et menetlusalune isik on

§ 90

lg 1 p 1 nõuete rikkumisega täitnud

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse teokoosseisu.

4.

  1. Kohtu hinnangul pani Marten Pärn väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku Marten Pärna poolt kohtuistungil, samuti väärteoprotokollis antud ütlustest tuleneb, et temal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseks juhtimisõigus puudus ja ta sai aru, et tal seaduslik alus mootorsõiduki juhtimiseks puudub, kuid vaatamata sellele istus ta mootorsõiduki rooli ja asus seda juhtima. 4.
  2. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 4.7.
  3. Kaebuse esitaja, menetlusaluse isiku Maren Pärna kaitsja on märkinud kaebuses, et Marten Pärn pani väärteo toime hädaseisundis. Kaebuses on viidatud asjaolule, et menetlusaluse isiku Marten Pärna xxxxx M.P, sündinud XX.XX.XXXX .a., on alates 2016.a. viibinud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 4.7.
  4. Esmalt võtab kohus seisukoha kaebuses lisatud ja kaitsja poolt kohtuistungil täiendavalt esitatud eriliiki isikuandmete kasutamise osas tõenditena. Kaebuse esitaja on esitanud koos kaebusega, samuti kohtuistungil 21.04.2025 Marten Pärna xxxxx M.Pa tervislikku seisundit tõendavaid dokumente, s.h: 4 1) Xxx; 2) XXX; 3) XXX 4) XXX Lisaks on kaitsja poolt kohtule esitatud 21.04.2025 M.Pa i.k. xxxxxxxxxxx avaldus, milles avaldaja teatab, et ta võimaldab Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lg 1 tulenevalt Marten Pärnale juurdepääsu avaldaja isikuandmetele tervise infosüsteemis. Kohtu hinnangul tuleb kaitsja poolt käsilolevas väärteoasjas kohtule esitatud M.Pa terviseandmeid sisaldavad tõendid lugeda lubamatuteks tõenditeks. Kaebusest ja esitatud tõenditest nähtub, et M.P on sündinud XX.XX.XXXX , seega on hetkel XX-aastane alaealine isik. Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus EL 2016/679) artikkel 5 p 1a kohaselt isikuandmete töötlemisel tagatakse, et töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev. IKÜM-i artikkel 6 p 1a kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult m.h juhul, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. IKÜM-i artikkel 8 p 1 kohaselt kui laps on noorem kui 16-aastane, on selline isikuandmete töötlemine seaduslik üksnes juhul ja sellises ulatuses, kui selleks on sellise nõusoleku või loa andnud isik, kellel on lapse suhtes vanemlik vastutus. PsAS § 5 lg 1 sätestab, et psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutav teave on isiku eraelu saladus ja selle edastamine väljapoole raviprotsessi on lubatud ainult isiku enda või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul, samuti uurimisasutuse, politsei, prokuratuuri, kriminaalhooldusosakonna või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel, narkomaaniaravi andmekogule esitamiseks, Terviseameti ja Tervisekassa nõudel neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks, isiku elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja isiku lähedastele ulatuses, milles see on neile vajalik seisukoha või kaebuse esitamiseks isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses, lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta valla- või linnavalitsusele ja Sotsiaalkindlustusametile lastekaitseseaduse § 34 2 lõike 3 punktides 4 ja 5 ning lõike 4 punktides 6 ja 7 sätestatud ulatuses lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks. Käesolevalt ei ole alaealise M.Pa seadusliku esindaja poolt antud nõusolekut M.Pa isikuandmetele juurdepääsuks tervise infosüsteemis samuti nende andmete töötlemiseks vastavalt PsAS § 5 lg-le
  5. M.P ja tema seaduslik esindaja ei ole käesolevaga teadlikud, millisel eesmärgil on M.Pa eriliiki isikuandmeid kasutatud ja seega ei ole võimalik kohtule esitatud eriliiki isikuandmeid sisaldavaid tõendeid käesolevas väärteoasjas käsitada lubatavatena ja need tuleb jätta tõendikogumist välja (vt RKKK, nr 1-20-2143, p 32). 4.7.
  6. Esitatud kaebusest ja Marten Pärna ütlustest nähtub, et 29.12.2024.a. olles Viljandi Bussijaama parklas, oli temal oma xxxxx M.Paga telefoniühendus, milles M.P teatas kaebuse esitajale tõsikindlalt, et tapab enese. Kuna xxxxx käitumisest, temaga seotud terviseprobleemidest oli kaebuse esitajal ühes elukohas elamise tõttu täielik ülevaade, siis oli kaebuse esitajal alust arvata, et kohese ja otsustava sekkumiseta toimuvasse viib M.P oma ähvarduse täide. M.P telefonile enam ei vastanud ning midagi mõtlemata ja pool-instinktiivselt, vennalikust hoolitsusest ajendatuna istus kaebuse esitaja O.D-le kuuluvasse ja Viljandi Bussijaama parklas seisvasse sõidukisse, käivitas selle ja sõitis kodu poole, millise tegevuse juures peatasid teda politseiametnikud. Kaebuses ja Marten Pärna ütlustes väidetakse, et Marten Pärn pani mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise toime hädaseisundis. Seega viidatakse sellele, et Marten Pärna tegu ei olnud õigusvastane, kuna isik tegutses hädaseisundis. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis andnud ütlused: „Juhtisin autot xxxxxxxx Viljandisse, mul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kahetsen tehtut.“ Eelmärgitud 5 asjaoludes riimuvad menetlusaluse isiku ütlused ka politseiametnikust tunnistaja O.D ütlustega, kelle ütlustest nähtub, et sündmuskohal on menetlusalune isik oma sõidu marsruudi kohta andnud samalaadse ütluse – „Marten Pärn tuli Viljandi linna samuti selle sõiduauto Kia Sorentoga“. Seega on eelmärgitud tõenditega ümberlükatud Marten Pärna kohtuistungil antud ütlused, et mootorsõiduki juhtimist vahetult enne kinnipidamist politseiametnike poolt alustas ta Viljandi Bussijaamast. Kaitsja poolt taotletud tunnistaja O.D ütlused ei tõenda seda faktilist asjaolu, millisest asukohast Marten Pärn sõiduki juhtimist alustas, kuna tunnistaja O.D on rääkinud kohtuistungil, et ta andis küll detsembris 2024 ühel päeval kella 4-5 vahel Viljandi Bussijaama parklas sõiduauto Kia Sorento võtmed menetlusalusele isikule Marten Pärnale üle, kuid Marten Pärna väärteost ei teadnud tunnistaja O.D kohtuistungil midagi rääkida ja tema andmetel Marten Pärn seda sõidukit juhtinud ei ole. 4.7.
  7. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et menetlusalune isik pani väärteo toime hädaseisundis, s.o ohuolukorras, milline ähvardas tema lähedast isikut, ning tema poolt valitud vahend oli ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustavast huvist ilmselt olulisem. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 16.05.2017.a. kohtuotsuses nr 3-1-1-18-17 selgitanud, et KarS § 29 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedesse, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb hädaseisundi kontrollimisel eristada hädaolukorda (s.o ohtu õigushüvedele) ja koosseisupärast tegu (s.o päästmistoimingut), mida oli vaja ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustamist, ning päästetoiming on tegu, millega täidetakse mõne õigusrikkumise koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit aga ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Ohu kõrvaldamiseks valitud vahend peab olema ka sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Lisaks peab kaitstav huvi olema kahjustatud huvist ilmselt olulisem (RKKK nr 3-1-1-60-16, p 9). 4.7.
  8. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudus vajadus asuda ise rooli ja hakata mootorsõidukit juhtima. Menetlusalusel isikul oli vahetult enne juhtima asumist kasutuses oma telefon, mille kaudu oli tal võimalik kontakteeruda oma xxxxx a (kes on ühtlasi M.Pa xxx ), samuti oma sõbra O.D-ga. Nii tuleneb tunnistaja O.D ütlustest, et vahetult pärast menetlusaluse isiku kinnipidamist teatas Marten Pärn oma xxxxxx, et ta ei saa autoga edasi sõita, kuna politsei teda peatas. Samuti teavitas M. Pärn telefoni teel oma sõpra O.D-d, et auto on Uku tänava parklas ja ta ei saa sellega sõita, et oleks vaja koju saada. Seega ei ole menetlusaluse isiku ütlused selles osas usaldusväärsed, et tal ei olnud võimalik oma xxxx päästmiseks kasutada kas oma xxx (s.o xxxxxx M.Pa seadusliku esindaja) abi või oma sõbra O.D abi. 4.7.
  9. Lisaks eeltoodule juhib kohus tähelepanu sellele, et Marten Pärn 29.12.2024.a., saades teada tekkinud ohust oma alaealisele xxxxxxx , oli kohustatud sellest viivitamatult teatama Lastekaitseseaduse § 27 lg 2 alusel kas kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil
  10. LasteKS § 26 kohaselt loetakse abivajavaks lapseks last m.h juhul, kui tema käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. 4.7.
  11. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et varasemalt on ta oma elukohast xxxxxxxx jõudnud Viljandisse kas autoga, jalgsi või ühiskondlikku transporti kasutades. Sellega on tõendatud, et menetlusaluse isiku elukohast Viljandisse ja sealt tagasi tema elukohta on võimalik jõuda ühiskondlikku transporti kasutades. Samuti oli menetlusalusel isikul võimalik vajadusel kasutada ka taksoteenust liikumiseks enda soovitud marsruudil m.h ka xxxx juurde. Marten Pärna ütlustest nähtub, et ta saab pensioni xxx eurot. Arvestades eeltoodud ütlusi on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütlused tema rahapuudusest väärteo toimepanemise päeval 29.12.2024 6 otsitud ja ei ole eluliselt usutavad. Samas, lähtudes menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollis antud ütlustest ning tunnistaja O.D samasisulistest ütlustest selle kohta, et menetlusalune isik alustas mootorsõiduki juhtimist 29.12.2024 xxxxxxx s.t oma elukoha asukohast ja ta sõitis autoga tegelikult Viljandisse (mitte aga Viljandist xxxxxx külla), siis puudus menetlusalusel isikul tegelikult ka igasugune vajadus autot juhtida oma alaealise venna päästmise eesmärgil. 4.7.
  12. Seega kohus leiab, et antud juhul ei esinenud hädaseisundit, kuna alaealisele M.Pale tekkinud ohu kõrvaldamiseks oli piisavalt muid võimalusi, millele kohus eelnevalt viitas, mistõttu ei olnud Marten Pärna poolt valitud vahend s.o mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine vajalik alaealisele tekkinud ohu kõrvaldamiseks. Seega menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  13. Kohtu seisukoht karistuse kohaldamisel 5.
  14. Kohus märgib, et KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

§ 201

lg 1 näeb juhtimisõiguseta isikule mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, vastutusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

§ 201

lg 1 järgi sanktsiooni keskmiseks määraks on rahatrahv 100 trahviühikut või arest 15 päeva. Marten Pärnale on määratud kohtuvälise menetleja poolt karistusena rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Kohus peab põhjendatuks rahatrahvi kohaldamist, kuna varasemad kehtivad liiklusrikkumised puuduvad, kuigi tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 2 kehtivat väärteokaristust (NPALS § 151 lg 1 järgi.) 5.2. Kohtu hinnangul on Marten Pärnale määratud rahatrahvi suurus kooskõlas toimepandud süü suuruse ja karistuse eesmärgiga. Kuigi Marten Pärna ei ole varem karistatud liiklusalaste süütegude eest, on tema poolt 29.12.2024.a. toimepandud liiklusrikkumise asjaolud rasked, kuna Marten Pärn mootorsõidukit juhtides omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust pani toime äärmiselt ühiskonnaohtliku teo, seades ohtu nii iseenda, kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Süüd raskendavateks asjaoludeks on, et Marten Pärn pani teo toime tahtlikult ning kohus nõustub kaevatavas otsuses tooduga selles, et väärtegu pandi toime ajal (s.o kella 17.07 ajal), kui liiklustihedus oli suur, mistõttu raskete tagajärgede saabumise võimalus kõnealuse liiklusrikkumise korral oli suur. Lisaks eeltoodule nähtub tunnistaja O.D ütlustest seegi, et Marten Pärn juhtis sõidukit, kusjuures sõidukil ei põlenud ka tuled. Kõiki eeltoodud süüteo toimepanemise asjaolusid arvestades tuleb hinnata Marten Pärna süü suurust üle keskmise süüna. Väärteotoimikus olevast teatisest nähtub, et Marten Pärnal puuduvad kehtivad liikluskaristused. Karistuse kohaldamisel tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi, milline asjaolu nähtub väärteoprotokollis sisalduvatest M. Pärna ütlustest. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Seega lähtudes eeltoodud asjaoludest kogumis on Marten Pärna süü keskmine ja talle on põhjendatud kohaldada rahatrahvi

§ 201

lg 1 järgi vastavalt süü suurusele sanktsiooni 7 keskmises määras - 100 trahviühikut s.o 400 eurot. Süüteo toimepanemise ajal (ja kuni 31.12.2024) oli kehtivaks trahviühiku baassummaks KarS § 47 lg 1 järgi 4 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.